Home, sweet home

mõne tunni pärast algab teekond Eesti poole. Mida kõike selle nimel ei pidand tegema ... eelmine öö jäi täiesti vahele ja ega eelnevatel ka unetunde just piisavalt polnud. Kui algul mõtlesin, et mida see kodu-eksam ikka ära ei ole, et veidi uurimist ja muudkui kirjutad, siis njah... reaalsuses on asi ikka veidi teistmoodi. Neli ööd ja päeva kulus kuni viimase hetkeni ära, et lõpetada õigeaegselt. Peab mainima, et me Anneliga oleme siiski väga produktiivsed, sest me suutsime mõlemad eksamid täna kella 5ks ära esitada, samal ajal kui teised selleks ajaks esimesega ühele poole said.
Nüüd jääb vaid loota, et tulemus piisavalt hea on, et aine läbi saaks.

After Quiz = Nivå vol 3

Kolmapäeval oli meil kaua kardetud in-class quiz, mis kujutas siis endast valikvastustega testi, mille tulemus moodusab 30% lõppeksamist. Kõik olid õppimisest väsinud ja seega võtsime vastu otsuse, et õhtul tuleb minna klubbi ja aju tuulutada :)

Eelpidu toimus Ericu juures, kus sai veidi veini jooud ja 11 paiku seadsime sammud Nivå'sse (see meil juba nagu traditsioon, et kolmapäeviti minnakse just Nivå'sse). Kuna mitu nädalat ei olnud saand juba väljas käia liigse õppimises pärast, siis seadsime Alla-Mariaga kohe sammud tantsupõrandale ning vetsime seal ~4h. Huuh, mega lahe oli... ülejärgmine kolmap jälle :)

Pannkoogid

Teisip oli meie õpetajal (Christian) sünnipäev... ma ei tea, kust see jutt alguse sai, igastahes Anneli jõudis kuidagi sinna maale, et õps peab meile pannkooke tegema :D Algul punnis küll vastu, et sõbraga filmiõhtu juba planeeritud, aga minu suurepärase veenmisoskuse juures tühistas ta selle ära ja nii läksimegi õhtul peale jooksu Anneli ja Pirgitiga pannkooke sööma :)Õhtu lõpu poole õpetasime aga mõningaid eesti keelseid väljendeid.. ntx "Palun üks õlu!" .. Anneli oli juba mõned päevad varem õpetand talle selgeks väljendi "Käi persse!" (Oi Anneli, sa oled ikka paha tüdruk)... Igastahes lõpptulemus oli see, et Christian vaatas suurte silmadega Pirgitle otsa ja ütles puhtast südamest "Palun käi persse!"... Lõbus oli! :)

Kesest oktoobrit järves ujumas

Lõpuks ometi õnnestus mul leida endale jooksukaaslane, kes üllatus üllatus on juhtumisi mu EoI õpetaja :D Seega pühap võtsime ette esimese jooksuringi, mis viis meid Delsjön'sse. Hästi ilus koht... järved ja mets.. ei ütleks üldse, et oled kuskil suurlinnas. Mõtlesime, et ühe päeva peame vahet ja teisip lähme uuesti jooksma.. aga esmasp õhtul tulid mulle lollid mõtted päehe ja tegin ettepaneku minna ka järve ujuma... ja minu imestuseks õepataja nõustus :D Mõeldud tehtud.. väga lahe oli.. kuna rootslased ei ütle kunagi, et vesi on külm, siis pean mainima, et väga värskendav oli :D Aga pärast ei olnud väga mugav tagasi koju joosta, kui spordi riiete all märjad bikiinid on ...

How lazy are you?

Your Sloth Quotient: 22%

You're a little lazy, but normally you're a very energetic and motivated person. Don't beat yourself up over a little laziness every now and then. You do need your downtime!

How Much Sloth Do You Have?

õpin ja õpin ..

viimased ööd ja päevad on tegeletud vaid õppimisega. Silmad, mis seisavad lahti vaid tänu teadmata suurusega kofeiini kogusele veres, kipitavad magamatusest. Aju keeldub koostööd tegemast. Sõnade välja ütlemisega on raskusi ja lausete koostamisest me üldse ei räägi.

Tänaseks oli meil vaja lugeda ~200lk. Loengus, kui professor küsis, et paljud teist on lugenud xx artiklit, siis tulemus oli 0. Mille peale üks rootslane kommenteeris, et saage aru, meil on homme projekti tähtaeg :)

International night for MEI

Eelmine reede toimus minu ja Anneli poolt korraldatud International night MEI programmile, ehk siis meie kursale :) Kui reedel koolist koju minnes valdas meid mõlemeid must masendus, et pidu kukub haledalt läbi, sest peaaegu kõigilt, kellelt küsisime, saime vastuse, et ei, me ei tule peole, kuna kes oli liiga väsind või kel olid juba muud plaanid.

Lõpuks trammi peale jõudes, kohtasime esimesi tuttavaid nägusi, mis viitas sellele, et vähemalt peale meie kahe on veel inimesi tulemas. Paar peatust hiljem tuli veel paar tuttavat nägu samale trammile ning sihtkohta jõudes ootas veel nii mõnigi tuttav nägu ees :) Asi hakkas juba lootust andma.

Kohalikus supermarketis oma alkoholi varusid täiendanud, seadsime kogu kambaga sammud peo poole. Kohale jõudes leidsime eest juba saiu küpsetavad sakslased :) Maru vahva. Mõne aja pärast käis köögis tihe sehkendamine ja kõik valmistasid oma toite ette. Peaegi kattus laud erinevate riikide rahvustoitudega... mmmmmõnus. Osasi asju ei olnud küll näinud, aga maitsesid hästi :) Kui nüüd aus olla, ega siis täpselt ei tea küll, mis kõik ära sai söödud...
Eesti toitdest olime kaasa võtnud kommi ja kõrsikuid ning kohapeal tegime sproti ja kilu võileibu.. jooki oli esindamas loomulikult Vana Tallinn, mil oli väga suur menu ;)

Kokkuvõtteks võib öelda, et väga lahe õhtu oli ja need, kes olid viitsinud kohale tulla ja veidi vaeva näha, need ei kahetse seda. Nii mõnigi kompliment on saabund meie aadressil tänu avaldustega meeldiva õhtu eest :)

Vikerkaar

Viimastel päevadel on siin olnud hall ja vihmane... veidike värve nendesse hallidesse päevadesse tõi täna kirev vikerkaar :)

Aga peab tõdema, et sügis on viimaks saabunud.

Lasteaias?

Aines Managing Development Projects peame me analüüsima reaalset projekti, mis meie grupi puhul on üks multi-projekt Ericssonist. Ülesanne on huvitav ja tegemist kui palju, aga meie projektigrupp on "ülimalt tore". Kui siiamaani olin ma üritanud rahulikuks jääda, siis täna sai mul mõõt täis. Oli tahtmine kohe kellelegi halvasti öelda, aga kahjuks (või siis õnneks) ei olnud kell 10 õhtul enam kedagi peale minu koolis.
Lihtsalt tekkis tunne, et 50% meie grupist naudidavad grupitöö olemust, ehk et küll teised (loe: Eret, Anneli ja Pierre) teevad. Kui meil on arutelu Skype's, siis mõni suvatseb öelda, et "Ma ei saa osaleda vestluses, ma teen süüa". Kui ma tegin ettepaneku saada kokku enne loengut, kohe peale seda kui ma Ericssonist intervjuult naasen, siis küsitakse "Aga millal me siis lõunat sööme?". No krt, mina pean istuma pool ööd üleval, et analüüsida eelmiselt intervjuult saadud informatsiooni, valmistama ette järgmise intervjuu, minema hommikul linna teise otsa intervjuud tegema, samal ajal kui teised magavad ja siis veel küsitakse, et mis lõunast saab... Lisaks sellele tuleb veel kõik puust ning punaseks teha ja veel 7 korda üle seletada, mida me järgmisel kokkusaamisel arutama hakkame ja mis on kokkusaamise eesmärk.. igastahes tekib küll sellinne tunne nagu oleks lasteaias mitte ülikoolis... Inimesed lihtsalt ei suuda midagi oma peaga mõelda ... Hale..