teisipäev, 9. detsember 2008

Saa siis nendest naiste tujudest aru...

Millalgi pärastlõunal alustab Pirgs muga vestlust:

mju said:
kle
Little Devil said:
nuuh
mju said:
nutame vahepeal natuke
Little Devil said:
miks
mju said:
hea on
Little Devil said:
kle, ei ole
mju said:
;(;(
Little Devil said:
pärast on nägu kriimus ning silmad punased ja paistes ning kõik küsivad mis viga on
mju said:
no aga nuta seltskonna mõttes :H

Et siis nagu mismõttes??? Aga noh, ega see mingi saladus pole, et Pirgs veits napakas on ja samas see on ka suht teada, kuidas tal tuju heaks teha... tuleb jooksma minna :)

Seega õhtul ajasime dressid selga ja Nõmme poole me jooksusammul lippasime. Nõmmele jõudes on alati küsimus, et mitu tõusu me jookseme. Kuna viimasel ajal ainult lauget maad jooksnud, siis võtsime eesmärgiks 3 pikka tõusu (esimeseks korraks piisavalt hea, arvestades, et tõusud ei kuulu just Pirgsi lemmikute hulka). Nii me siis tiirtutasime seal metsa vahel. Oi, seal oli meeletult ilus - armsalt valged teerajad ning taevast sajas muudkui laia valget lund. Superlux!!! Loodus ja sport mõjusid Pirgsile hästi ning nutta ta enam ei tahtnud ja ma ei pidand ka lihtsalt seltskonna mõttes nutma hakkama :)

Lõppkokkuvõtteks 22km, 5 pikka tõusu ning mega enesetunne!!! :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Üldiselt pole ka saladus, kes mu mentor on olnud, anja!!

Eret ütles ...

Hmmm, Laurts vää? :p Nii nummi :D