Kui väljas ilus ilm (loe: vihma ei saja), siis tuleb ju neid harve juhuseid ära kasutada. Täna võtsimegi ette rattaretke mere äärde ehk Saltholmeni sadamasse.
Teekond Saltholmeni sadama poole läks suhteliselt lihtsalt, sest sinna tee oli enamjaolt allamäge. Seega peale 1h 15min sõitu olime edukalt kohale jõunud. Lukustasime rattad kuskile kuuri äärde ja läksime ise väiksetele kaljurahnudele ronima ja nähtavat jäädvustama. Saltholmen on selline ilus, vaikne ja armas. Tekib tunne nagu oleks linnast väga kaugel. Kui vaikust ja rahu vaja, siis võib küll sinna sõita, istuda mõnele kaljunukile maha ja lihtsalt mõtiskleda ja nautida loodust enda ümber.
Tagasitee oli hoopis teine asi... Kuna sinna minnes oli enamus teed allamäge, siis kodutee tähendas pidevat ronimist. Tee, mis enne oli tasase maana tundunud, ostus tagasi sõites siiski laugeks tõusuks. Kui enne teele asumist kujutasin ma ennast oma vaimusilmas ratas käekõrval mäest üles sammumas, siis reaalsuses see siiski nii hull ei olnud... Tuleb vist tõdeda, et olen paremas vormis, kui ma ise arvasin :)
teisipäev, 29. august 2006
esmaspäev, 28. august 2006
Rootsi leib
Meie Eestist kaasa võetud leiva varud lõppesid ja seega läksin poodi ja ostsin rootsi leiba. Välja näeb nagu leib ikka, aga njha, maitse küll leiva oma ei ole.. ei saagi aru, mis asi see on...
pühapäev, 27. august 2006
Talgud Koitjärvel
Eile sai võetud ette teekond Koitjärvele, mis on mõnikümmend aastat tagasi rajatud eestlaste talukoht. Järve äärde jalutades ütlesid vastu tulevad inimesed 'Tere' ja jäi mulje nagu olekski Eestis, mitte Rootsis :)
Seekordseks talgute eesmärgiks oli värvida majanurki ja aknaid ning need eelnevalt vanast värvist puhtaks kraapida. Ilm soosis töö tegemist ja enamus ajast sai töötada päikesepaistel, kuid pärastlõunal saabus vihm, millest talgulised ennast siiski heidutada ei laskud ja töö käis ~7'ni õhtul. Enamus plaanitust sai tehtud, kuid veidi jäi nokitsemist ka hommikuks. Peale tööd ootas ees kosutav õhtusöök ja peale seda loomulikult saun.
Saun asus majast veidi eemal ja sinna tuli minna läbi metsa. Sauna minnes ei tundunud teekond väga pikk, kuna väljas oli veel hämar ja tee oli näha. Saunast tagasi tulek oli aga omaette elamus. Väljas oli kottpime ja ega loomulikult kellelgi taskulampi polnud ja telefonidki olid majja unustatud, seega ei mittemingisugustki valgustust. Saunast välja tulles ei olnud silmad veel pimedusga harjunud ja seega otsisime jalaga pinnast katsudes teed ja hoidsime üksteisest kinni, et mitte ära kaduda ja aru saada, kuhu esimene juhtoinas läheb :) Mitu korda käisime edasi tagasi, arvates et oleme valesti läinud, kuid lõpuks hakkasid maja tuled pimedusest paistma ja samm muutus kohe kergemaks ning kerge hirm, mis oli elava fantaasia tulemusena tekkinud, kadus.
Hommikul vihma ladistas ikka veel, kuid jätkasime töödega. Kuna õnneks väga palju teha ei olnud - vaid natuke värvimist - Jansa püüdis parandada meie eilseid apsakaid, mis olime valge värviga maja tumedale seinala teinud ning mina võtsin redeli ja värvisin viimased plangud majanurgas.
Üks asi, mis kogu asja rikkus, olid puugid. Neid oli seal liiga palju, minu jalgu pidi ronis neid 6 tk, kelledest kahel õnnestus ka verd imema hakata. Jansa langes ka 3 puugi ohvriks, kuid teised pääsesid ilma puukideta. Loodeavasti ei toonud ma mõnda neist koju kaasa...
Kokkuvõttes oli igati lahe ja töökas nädalavahetus :)
kolmapäev, 23. august 2006
Väike jalutuskäik
Peale mõnetunnist vihmasadu tuli päike jälle välja ja mõtlesime Anneliga, et patt oleks sellise ilmaga toas istuda ja seega seadsimegi oma sammud välja. Aga kuhu siis minna.. ei olnudki pikalt vaja mõelda, kui seadsime oma sammud botaanika aia ja looma pargi poole.
Botaanika aeg nägi praegusel aastaajal ilusam välja kui paar aastat tagasi detsembris :)
Djurpark oli nagu djurpark ikka :) Osa loomi tegi meiega koostööd ja olid valmis poseerima, teised mitte.. aga noh, see on ju alati nii ;)
Igastahes leidsin ma, et see on väga lahe koht jooksmiseks ja parajalt pikk teekond tuleb ka kokku...
Ühesõnaga, meie väiksest jalutuskäigust sai lõpuks enam kui 3 tunnine retk, aga mõnusalt väsitav oli :)
Trenn :)
Täna sai käidud ja soetatud endale trenni kaart. Üks väheseid asju, mis on siin odavam kui Eestis. Kolm kuud saan trennis käia 695 SEK eest ehk siis ümber arvestatuna ~400 EEK kuu... kui mõelda, et Eestis maksin kuus 850 EEKi, siis tekib küsimus, et mille eest... Lisaks kõigele võin selle raha eet käia kus tahan.. jõusaalis või aeroobikas või KraftTagis jne..
Liskas treening kaardi soetamisele käisime me loomulikult ka täna järjekorras seismas, et äkki õnnestub elukoht leida. Njah, elukohta me ei saand, aga vähemalt koheldi Boplatsis meid nagu inimesi ja saime ka kasulikku informatsiooni, nii et hetkel kammin erinevaid pakkumisi läbi ja saadan sobilikesse e-maile. Lootust veel veidi on, et ehk midagi ikka millalgi saab :)
Ja lisaks kõigele muule positiivsele tänases päevas, paistis ka pea pool päeva päike.. suht praeguse hetkeni, kui hakkas täielikku padukat sadama.. aga see mind enam ei huvita, sest välja täna enam asja ei ole :)
Liskas treening kaardi soetamisele käisime me loomulikult ka täna järjekorras seismas, et äkki õnnestub elukoht leida. Njah, elukohta me ei saand, aga vähemalt koheldi Boplatsis meid nagu inimesi ja saime ka kasulikku informatsiooni, nii et hetkel kammin erinevaid pakkumisi läbi ja saadan sobilikesse e-maile. Lootust veel veidi on, et ehk midagi ikka millalgi saab :)
Ja lisaks kõigele muule positiivsele tänases päevas, paistis ka pea pool päeva päike.. suht praeguse hetkeni, kui hakkas täielikku padukat sadama.. aga see mind enam ei huvita, sest välja täna enam asja ei ole :)
teisipäev, 22. august 2006
Vihm, vihm ja vihm...
Täna oli esimene päev, kus mõil õnnestus näha sinist taevast, kuid niipea kui me nina jälle õue pistsime, siis nagu Murphy seadus, hakkas loomulikult padukat sadama... Pildil näha minu esimene investeering Göteborgis - roheliste pervojänestega vihmakeep, ilma milleta ei ole hakkama saanud ühelgi päeval ja teised väga tähtsad asjad on plätud!!!
Üks hea asi on ka kogu selle vihma juures... õnneks on soe ja seega saab lapsepõlve meelde tuletada ja kõikvõimalikest porilompidest rõõmuga läbi pladistada :)
Järjekorrad
no mina aru ei saa, mis teema rootslastel nende järjekordadega on. Nagu Jansa ütles, et kui kuidagi on võimalik järjekorda tekitada, siis seda nad ka teevad. Algul tundus see naljana, aga ise kolmandat päeva Göteborgis olles, olen ma juba paar päeva veetnud erinevates järjekordades seistes.
Elukoha jahil
Eile alustasime siis oma elukoha otsingutega:
1) Alustasime siis koolist, tädikese nimega Angelica juurest, kelle kaudu nii mõnigi omale toa saanud. Panime ennast tema uksel olevasse nimekirja ja jäime ootama, millal meid sisse kutsutakse.. ja oligi meie kord, kuid siis tädi teatas, et tema magistrantidega ei tegele, tema tegeleb ainult vahetus üliõpilastega ja Erasmuse omadega... no palju õnne meile, vaatasime Anneliga üksteisele lolli näoga otsa ja läksime küsisime tädi käest, et kuhu me siis minema peame, et kes meiega tegeleb.. tädi siis seletas ja seadsime sammud sinna poole...
2)..lõpuks kohale jõudnud vaatasime, et mõni minut on veel avamiseni aega.. ootasime jällegi vagusi ukse taga ja lõpuks tuldigi avama.. Aga mis selgus, oli see, et seal öeldi, et mine otsi endale ajalehest tuba/korter, kui midagi tahad saada, et ühikatega nemad ei tegele.
3) läksime SGS ühikate kontorisse, et ehk õnnestub Annelil oma tuba millegi normaalse vastu vahetada, sest see mis ta sai, seal tuba oli normaalne, kuid köök oli masendav... ühesõnaga 2 ülejäänud boksikaaslast olid mingid räpakotid. Leidsime siis õige koha üles, avamiseni oli üle poole tunni.. istusime maha ja jäime ootama... lõpuks kui löögile saime, siis tädike ütles, et ei, et vahetada küll midagi ei saa, et peab üldse õnnelik olema, et midagigi olemas on.. ehk ei mingitki lootust vahetamiseks. Küsisin siis mina, et kas mul on mingit lootust, siis öeldi, et helista hommikul, siis kui kõik teised ja kui õnnelik olen ja liinile saan, siis ehk äkki saan endale toa.
4)Vahepeal targemaks saanud ja kuulnud, et Angelica pidigi ütlema, et ta magistrandidega ei tegele, aga tegelikult tegeleb.. seega seadsime oma sammud täna taaskord Angelica juurde. Kohale jõudnud, avastasime, et vastuvõtuni on veel üle tunni aega, kuid mei ei olnud järjekorras siiski esimesed.. lõpuks tehti uks lahti ja saime vähemalt ennast uksepealsesse nimekirja pandud ja jäime jällegi ootama.
5) Vahepeal sai kell 9 ehk hakkas aeg, mil sai SGS'i viimaste pakkumistele helistada... proovisin u 15min järjest (üle 100 kõne), kuid liinile ei saand, seega sealt toa saamise võimalus kadus sel kuul ära :(
6)Angelica ooteruum oli täitundu rahvaga ja lõpuks saabus tädi ise ka.. ja kätte jõudis meie kord. Läksime sisse ja küsisime, et kas on mingit võimalust tuba saada, tädi vastu, et ei ole. Kuna me hetkel Oliveri toas elame, siis küsisime, et kas meil oleks võimalik see tuba endal saada, mille peale tädi aga karjuma pistis, et me ei tohiks seal üldse olla ja me peame võtmed kohe talle andma ja teda ei huvita mitte miski. Ma siis ütlesin vahele, et toa omanik elab ju ka veel sees ja leping kehtib 31aug'ni ja meil asjad seal jne.. tema aga kisab vastu, et teda ei huvita, et nii ei tohi ja pean võtmed kohe tagasi andma.. hea et võtmeid veel käest ära ei kiskund ..
Ehk siis täiesti masenav olukord on... Loodetavasti saame lõpuks midagi talutavat, kus elada.. sest hetkel on küll selline tunne et tahaks karjuda. Anneli ütles, et ta viskaks hea meelega Angelica aknasse telliskivi, kuid nagu vanemate olijate käest kuulsime, siis seda tehakse nagunii aastas vähemalt 3 korda :D (ehk siis on teisigi kes seda mutti ei salli)
1) Alustasime siis koolist, tädikese nimega Angelica juurest, kelle kaudu nii mõnigi omale toa saanud. Panime ennast tema uksel olevasse nimekirja ja jäime ootama, millal meid sisse kutsutakse.. ja oligi meie kord, kuid siis tädi teatas, et tema magistrantidega ei tegele, tema tegeleb ainult vahetus üliõpilastega ja Erasmuse omadega... no palju õnne meile, vaatasime Anneliga üksteisele lolli näoga otsa ja läksime küsisime tädi käest, et kuhu me siis minema peame, et kes meiega tegeleb.. tädi siis seletas ja seadsime sammud sinna poole...
2)..lõpuks kohale jõudnud vaatasime, et mõni minut on veel avamiseni aega.. ootasime jällegi vagusi ukse taga ja lõpuks tuldigi avama.. Aga mis selgus, oli see, et seal öeldi, et mine otsi endale ajalehest tuba/korter, kui midagi tahad saada, et ühikatega nemad ei tegele.
3) läksime SGS ühikate kontorisse, et ehk õnnestub Annelil oma tuba millegi normaalse vastu vahetada, sest see mis ta sai, seal tuba oli normaalne, kuid köök oli masendav... ühesõnaga 2 ülejäänud boksikaaslast olid mingid räpakotid. Leidsime siis õige koha üles, avamiseni oli üle poole tunni.. istusime maha ja jäime ootama... lõpuks kui löögile saime, siis tädike ütles, et ei, et vahetada küll midagi ei saa, et peab üldse õnnelik olema, et midagigi olemas on.. ehk ei mingitki lootust vahetamiseks. Küsisin siis mina, et kas mul on mingit lootust, siis öeldi, et helista hommikul, siis kui kõik teised ja kui õnnelik olen ja liinile saan, siis ehk äkki saan endale toa.
4)Vahepeal targemaks saanud ja kuulnud, et Angelica pidigi ütlema, et ta magistrandidega ei tegele, aga tegelikult tegeleb.. seega seadsime oma sammud täna taaskord Angelica juurde. Kohale jõudnud, avastasime, et vastuvõtuni on veel üle tunni aega, kuid mei ei olnud järjekorras siiski esimesed.. lõpuks tehti uks lahti ja saime vähemalt ennast uksepealsesse nimekirja pandud ja jäime jällegi ootama.
5) Vahepeal sai kell 9 ehk hakkas aeg, mil sai SGS'i viimaste pakkumistele helistada... proovisin u 15min järjest (üle 100 kõne), kuid liinile ei saand, seega sealt toa saamise võimalus kadus sel kuul ära :(
6)Angelica ooteruum oli täitundu rahvaga ja lõpuks saabus tädi ise ka.. ja kätte jõudis meie kord. Läksime sisse ja küsisime, et kas on mingit võimalust tuba saada, tädi vastu, et ei ole. Kuna me hetkel Oliveri toas elame, siis küsisime, et kas meil oleks võimalik see tuba endal saada, mille peale tädi aga karjuma pistis, et me ei tohiks seal üldse olla ja me peame võtmed kohe talle andma ja teda ei huvita mitte miski. Ma siis ütlesin vahele, et toa omanik elab ju ka veel sees ja leping kehtib 31aug'ni ja meil asjad seal jne.. tema aga kisab vastu, et teda ei huvita, et nii ei tohi ja pean võtmed kohe tagasi andma.. hea et võtmeid veel käest ära ei kiskund ..
Ehk siis täiesti masenav olukord on... Loodetavasti saame lõpuks midagi talutavat, kus elada.. sest hetkel on küll selline tunne et tahaks karjuda. Anneli ütles, et ta viskaks hea meelega Angelica aknasse telliskivi, kuid nagu vanemate olijate käest kuulsime, siis seda tehakse nagunii aastas vähemalt 3 korda :D (ehk siis on teisigi kes seda mutti ei salli)
Parkimine
No ma ei saa aru... isegi oma koduhoovis ei ole võimalik tasuta parkida.. Sellist sõnapaari nagu "Tasuta parkimine" rootsi keeles vist ei eksisteeri (v.a oma eramaja hoovis).
Liseberg
Esimene hommik Göteborgis. Esimene asi mis mõttes on see, et saaks süüa. Kuna Janeli oli meid kutsund pannkooke sööma, siis võtsimegi suuna Janeli juurde. Janeli oli veel üsna unine, kuid alustas meie saabumisel kookide küpsetamisega. Kõhud täis söödud, suundusime Lisebergi ehk ühte suurimasse lõbustusparki skandinaavias.
Osad ostsid endale päevapileti ja käisid vist kõik atraktsioonid läbi.. osasi külastati isegi mitu korda. Mina, Lauri ja Anneli ostsime üksikud piletid kuna ilm oli nigel ja hullu sõitmistuju ka ei olnud. Mõtlesime, et võtame mõne rahulikuma ja laugete kurvidega atraktsiooni ette.. 'LisebergBanana' näis meie soovidele vastav ... mõeldud tehtud.. ronisime rongi ja sõit algas. Laugetest kurvidest oli asi väga kaugel ja rahulikust sõidust samuti, ühesõnaga kiljusime nii kuis kõri võttis.
Peale 4 tundi Lisebergis jõlkumist viskas vaikselt kopa ette, vihma ladistas ja varbad lirtsusid.. seega võtsime ette teekonna kõrval majja - Universumisse, kus sai vaadata kalu, külastada troopikamaja ja tutvuda erinevate leiutistega ja murda erinevid koode lahti.
Lõpuks jõudis õhtu kätte ja väsimus võttis võimust ja seega tuli ette võtta veel vaid toidupoe külastus ja seejärel koju... Rotarysse.
Osad ostsid endale päevapileti ja käisid vist kõik atraktsioonid läbi.. osasi külastati isegi mitu korda. Mina, Lauri ja Anneli ostsime üksikud piletid kuna ilm oli nigel ja hullu sõitmistuju ka ei olnud. Mõtlesime, et võtame mõne rahulikuma ja laugete kurvidega atraktsiooni ette.. 'LisebergBanana' näis meie soovidele vastav ... mõeldud tehtud.. ronisime rongi ja sõit algas. Laugetest kurvidest oli asi väga kaugel ja rahulikust sõidust samuti, ühesõnaga kiljusime nii kuis kõri võttis.
Peale 4 tundi Lisebergis jõlkumist viskas vaikselt kopa ette, vihma ladistas ja varbad lirtsusid.. seega võtsime ette teekonna kõrval majja - Universumisse, kus sai vaadata kalu, külastada troopikamaja ja tutvuda erinevate leiutistega ja murda erinevid koode lahti.
Lõpuks jõudis õhtu kätte ja väsimus võttis võimust ja seega tuli ette võtta veel vaid toidupoe külastus ja seejärel koju... Rotarysse.
Saabumine Rootsi
Laupäeva hommikul sai alustatud teekonda Rootsi poole, kuhu me ka kell 20:15 jõudsime. Laevalt maha sõites tekkis aga mingi segadus tollijärjekordadega... Vaatsime siis, et meie rea autod keeravad kõrvale ja sõidavad osadest mööda.. mõeldud tehtud.. järgnesime.. Seisame siis rahulikult järjekorras kui äkki yx naeratav tädike koputab meie autoklaasile. valdek kerib siis klaasi alla ja ütleb viisakalt "Tere", mille peale tädi vastu: "Tere, tahtin lihtsalt näha, milline see mölakas välja näeb, kes sovieti kombel vahele trügib". Sellepeale ei osand kohe midagi öelda.. väga ootamatult tuli, aga Valdek suutis veel kiirelt vastata "Et noh, nüüd te siis nägite :D". Meil muidugi nalja kohe mõneks ajaks :)
Toll läbitud ja teekond Göteborgi peale algas. Ees ootas pikk pikk sõit mööda kiirteed, mis lõppes öösel kell pool 2 Rotary ühika juures. Otsisime siis kuhu parkida, no mitte aru ei saa, kes kuhu parkida võib - näha on, et parkimiskohad, kuid allolevast lisatahvlist midagi välja ei loe ... lõpuks siiski jätsime oma auto maja kõrvale (kus tegelikult tohtis parkida kuni 4h, nagu järgmisel päeval selgus), vedasime asjad tuppa ja magama...
Toll läbitud ja teekond Göteborgi peale algas. Ees ootas pikk pikk sõit mööda kiirteed, mis lõppes öösel kell pool 2 Rotary ühika juures. Otsisime siis kuhu parkida, no mitte aru ei saa, kes kuhu parkida võib - näha on, et parkimiskohad, kuid allolevast lisatahvlist midagi välja ei loe ... lõpuks siiski jätsime oma auto maja kõrvale (kus tegelikult tohtis parkida kuni 4h, nagu järgmisel päeval selgus), vedasime asjad tuppa ja magama...
teisipäev, 15. august 2006
Kolimine ja pakkimine
... ehk kaks asja, mida mulle teha ei meeldi, kuid paraku tuli nädalavahetusel tegeleda mõlemiga.
Kolimine, kolimine, kolimine ... mõtlesin küll, et palju neid asju ikka ühte pisikesse tuppa mahub, kuid vastus on - VÄGA PALJU. Mõne aastaga on kogunenud päris palju mõttetuid asju, nii et ehk ongi kasulik tihti kolida, siis saab igasugu mõttetused ära visatud, sest muudel juhtudel saab ikka mõeldud, et ÄKKI läheb neid millalgi millekski vaja.
Pakkida ju võib vahel, aga kui on vaja mõelda, mida võtta kaasa pooleks aastaks, siis läheb asi käest ära. Pakkisin siis oma targa aruga kõik asjad ilusti ära, mida mul vaja võiks minna, kuid tundub, et täna tuleb hakata ümber pakkima, sest vastasel korral oleks terve mikrobuss ainult minu asju täis. Nii et, edu mulle!
Kolimine, kolimine, kolimine ... mõtlesin küll, et palju neid asju ikka ühte pisikesse tuppa mahub, kuid vastus on - VÄGA PALJU. Mõne aastaga on kogunenud päris palju mõttetuid asju, nii et ehk ongi kasulik tihti kolida, siis saab igasugu mõttetused ära visatud, sest muudel juhtudel saab ikka mõeldud, et ÄKKI läheb neid millalgi millekski vaja.
Pakkida ju võib vahel, aga kui on vaja mõelda, mida võtta kaasa pooleks aastaks, siis läheb asi käest ära. Pakkisin siis oma targa aruga kõik asjad ilusti ära, mida mul vaja võiks minna, kuid tundub, et täna tuleb hakata ümber pakkima, sest vastasel korral oleks terve mikrobuss ainult minu asju täis. Nii et, edu mulle!
Suvine Kick-Off
Oli reede 11.aug varahommik ja nagu alati - oli uni. Lõpuks õnnestus siiski jalgele saada ja asjad kokku panna ning kontori poole teele asuda. Kontor oli praktiliselt tühi, nagu alati hommikul vara. Seadsin sammud köögi poole, et kohvi vesi keema panna ja silmad lahti saada, kui siis turgatas,et selleks ei ole vajadust, sest varsti tuli teekond piritale ette võtta, kus meie selle aastased suvepäevad aset leidsid.
Lõpuks õige kloostri värava üles leidnud, ootasime ka viimased saabujad ära ning kick-off võis ametlikult alata eelmise poolaasta kokkuvõtmisega. Kui kokkuvõtted tehtud ning firma parim politsei, tuletõrjuja, naljahammas ja kolleeg välja selgitatud ning kõhud nunnade juures täis söödud, võis teekond jahisadama poole alata.
Õlled ja rumm ja muu vajalik kraam auto pagassidest jahtide juurde tassitud, siis oli aega päikest võtta ja teisi oodata, et saaks regatiga alustada. Kui kõik puuduvad isikud kohale jõudsid, moodustati üks ilus pikk rivi pikkuse järjekorras, kus neljaks loendamine aitas välja selgitada meeskonnad. Sellega ühele poole saadud, võttis iga meeskond neile ettenähtud rummi ja muu vajaliku ning suunduti oma jahtide juurde ja regatt võis alata :)
Peale paaritunnist võidusõitu jõudsid kõik õnnelikult finshisse. Suurest sportlikust pingutusest olid kõigil kõhud tühjad ja kuna õhtusöögini oli veel veidi aega, siis tuli oma kõhtu veel järele jäänud rummiga täita või võitjatele kingitud shampusega :) Aga lõpuks jõudis aeg siiski nii kaugele, et võis siirduda restorani, kus meid ootas ees suurepärane söök ja jook :p Peale seda suundusid tugevamad Stereosse ja kuuldavasti veel tugevamad BonBon'i ... Mina Stereost kaugemale ei jõudnud .. tegelikult isegi ime, et ma nii kaugele jõudsin :)
Lõpuks õige kloostri värava üles leidnud, ootasime ka viimased saabujad ära ning kick-off võis ametlikult alata eelmise poolaasta kokkuvõtmisega. Kui kokkuvõtted tehtud ning firma parim politsei, tuletõrjuja, naljahammas ja kolleeg välja selgitatud ning kõhud nunnade juures täis söödud, võis teekond jahisadama poole alata.
Õlled ja rumm ja muu vajalik kraam auto pagassidest jahtide juurde tassitud, siis oli aega päikest võtta ja teisi oodata, et saaks regatiga alustada. Kui kõik puuduvad isikud kohale jõudsid, moodustati üks ilus pikk rivi pikkuse järjekorras, kus neljaks loendamine aitas välja selgitada meeskonnad. Sellega ühele poole saadud, võttis iga meeskond neile ettenähtud rummi ja muu vajaliku ning suunduti oma jahtide juurde ja regatt võis alata :)
Peale paaritunnist võidusõitu jõudsid kõik õnnelikult finshisse. Suurest sportlikust pingutusest olid kõigil kõhud tühjad ja kuna õhtusöögini oli veel veidi aega, siis tuli oma kõhtu veel järele jäänud rummiga täita või võitjatele kingitud shampusega :) Aga lõpuks jõudis aeg siiski nii kaugele, et võis siirduda restorani, kus meid ootas ees suurepärane söök ja jook :p Peale seda suundusid tugevamad Stereosse ja kuuldavasti veel tugevamad BonBon'i ... Mina Stereost kaugemale ei jõudnud .. tegelikult isegi ime, et ma nii kaugele jõudsin :)
neljapäev, 10. august 2006
What Does Your Birth Date Mean?
Your Birthdate: July 10 |
Independent and dominant, you tend to be the alpha dog in most situations. You're very confident, and hardly anything ever shakes you. Mundane tasks tend to drain you - you prefer to be making great plans. You are quite original. When people don't "get" you, it bothers you a lot. Your strength: Your ability to gain respect Your weakness: Caring too much what others think Your power color: Orange-red Your power symbol: Letter X Your power month: October |
Põrguline hakkab seiklema
Mõtlesin, et hakkan ka popiks ja noortepäraseks, ehk siis hakkan blogi kirjutama.
Tegelikult, kuna varsti oma elu Rootsis jätkan, siis vast aasta pärast hea lugeda, mida selle aastakese jooksul korda sai saadetud, sest oh seda mälu mälukest... kõik ununeb ju muidu kohe ära :S
Tegelikult, kuna varsti oma elu Rootsis jätkan, siis vast aasta pärast hea lugeda, mida selle aastakese jooksul korda sai saadetud, sest oh seda mälu mälukest... kõik ununeb ju muidu kohe ära :S
Tellimine:
Postitused (Atom)