Veidike enam kui 5 aastat tagasi sai alguse minu töösuhe Net Groupiga. Siis oli NG veel pisike ja ka mina olin alles väga noor - erialane kogemuste pagas oli õhuke ning isegi ülikool oli veel lõpetamata.
Tänasel hetkel on kogemusi võtta mitmest erinevast positsioonist, julgust õpetada endast kogenuimaid ning kaitsta ja selgitada oma nägemust ja vaatenurki. Need 5 aastat on olnud tormiline areng mitte ainult minu vaid ka NG jaoks. NG on kasvanud kordades suuremaks - nii inimeste arvult kui ka käibe numbrites ja ühtlasi murdnud välja riigipiiridest. Selle kõige nimel on pingutatud ja ma julgen öelda, et ka mina olen NG arengusse panustanud nii kuidas jaksasin ja vastutaskus saanud oma arengu. Minust on saanud see kes ma olen - ma olen kogenud, ma olen julge, mul on mu teadmised ja mul on mu oskused. Aga kõigel sellel on olnud oma hind, või siis alternatiivkulu. Minu alternatiivkuluks olid minu vaba aeg ja eraelu milledest ma loobusin - tõsi, mitte õnneks täielikult. Nüüdseks on minu väätushinnangud muutunud, ma tahan nautida seda mida elul mulle pakkuda on (lisaks tööle). Töötame ju siiski selleks, et elada, mitte vastupidi, kuigi ka sellele väitele saaks vastu vaielda.
Kas töökoha vahetus on siis ainuke võimalus, et omada vaba aega ja eraelu? Pigem ei - töökohavahetus otseselt ei mõjuta midagi, küll aga aitab omal moel kaasa.
Inimene on oma harjumuste ori ning 5 aastat on piisavalt pikk aeg, et harjumusi endas kinnistada. Võib ju mõelda, et ma olen otsuse teinud ja homsest lähen koju kell 17:30 ja kodus tööd ei tee. Homme mõtlen, et alustan sellega .. homme... ja kui mingi hetkel lõpuks õnnestubki tööpäev n.ö normaalsel ajal lõpetada, siis mõni kuu hiljem avastad, et kõik on taas vanaviisi. Nagu narkomaan .. töönarkomaan, sest tegelikult ju keegi ei sunni ületööd tegema, pigem isegi vastupidi... öeldakse, et võta vabamalt. Aga ei oska enam teistmoodi. Kõik on kinni enda mõtlemises ja selleks, et sellest nõiaringist pääseda, on vaja muuta enda mõtlemist - vaja on muuta ennast. Aga kahjuks ei ole see nii lihtne. Keskkonna või töökoha vahetus ei lahenda probleemi, kuid aitab sellele lihtsalt veidi kaasa andes kerge tõuke, et protsessiga algust teha.
Minu jaoks on see protsess nüüdseks alanud.
Tänasel hetkel on kogemusi võtta mitmest erinevast positsioonist, julgust õpetada endast kogenuimaid ning kaitsta ja selgitada oma nägemust ja vaatenurki. Need 5 aastat on olnud tormiline areng mitte ainult minu vaid ka NG jaoks. NG on kasvanud kordades suuremaks - nii inimeste arvult kui ka käibe numbrites ja ühtlasi murdnud välja riigipiiridest. Selle kõige nimel on pingutatud ja ma julgen öelda, et ka mina olen NG arengusse panustanud nii kuidas jaksasin ja vastutaskus saanud oma arengu. Minust on saanud see kes ma olen - ma olen kogenud, ma olen julge, mul on mu teadmised ja mul on mu oskused. Aga kõigel sellel on olnud oma hind, või siis alternatiivkulu. Minu alternatiivkuluks olid minu vaba aeg ja eraelu milledest ma loobusin - tõsi, mitte õnneks täielikult. Nüüdseks on minu väätushinnangud muutunud, ma tahan nautida seda mida elul mulle pakkuda on (lisaks tööle). Töötame ju siiski selleks, et elada, mitte vastupidi, kuigi ka sellele väitele saaks vastu vaielda.
Kas töökoha vahetus on siis ainuke võimalus, et omada vaba aega ja eraelu? Pigem ei - töökohavahetus otseselt ei mõjuta midagi, küll aga aitab omal moel kaasa.
Inimene on oma harjumuste ori ning 5 aastat on piisavalt pikk aeg, et harjumusi endas kinnistada. Võib ju mõelda, et ma olen otsuse teinud ja homsest lähen koju kell 17:30 ja kodus tööd ei tee. Homme mõtlen, et alustan sellega .. homme... ja kui mingi hetkel lõpuks õnnestubki tööpäev n.ö normaalsel ajal lõpetada, siis mõni kuu hiljem avastad, et kõik on taas vanaviisi. Nagu narkomaan .. töönarkomaan, sest tegelikult ju keegi ei sunni ületööd tegema, pigem isegi vastupidi... öeldakse, et võta vabamalt. Aga ei oska enam teistmoodi. Kõik on kinni enda mõtlemises ja selleks, et sellest nõiaringist pääseda, on vaja muuta enda mõtlemist - vaja on muuta ennast. Aga kahjuks ei ole see nii lihtne. Keskkonna või töökoha vahetus ei lahenda probleemi, kuid aitab sellele lihtsalt veidi kaasa andes kerge tõuke, et protsessiga algust teha.
Minu jaoks on see protsess nüüdseks alanud.