Noh, vorm Eretil, viha minul. Üks parem kui teine. Iga päev õpib midagi uut – eile ntx suusatamist ja sportlikku viha, mida ma pole varem enda puhul nagu väga täheldanud, pigem siuke allaandja tüüp ikka olnud. Aga assamait kus eilne sport värskendas enesetunnet ja sportliku viha varusid ja mida kõike :)
Millegipärast pole üldse suusatanud elus, lapsena ainult natukene proovitud. Üldse usku ei olnud, et mu jalakesed-käekesed aru saavad, mis suusatamine on, et reaalselt edasi liigun. Sest venna rulluisutamisega on testitud ja nooo mitte ei ole kirka kriidina end tundnud. Eret lubas õpetada.
Alguses oli iga väike langus hirmus ja iga väike käänak vaenlane. Mureliku küsimuse peale, kas seal ees tuleb pöörata, vastas Eret, ei tule, tee ise keerab. Nojah, khmm, minek siis. Hiljem, asssaamait! kus alles tulid tõelised langused. Müts tahtis peast lennata. Poolaasta adrenaliini norm on käes.
Vahepeal tõmbas Eret mu raja kõrvale ja manitses tõsise treeneri näoga: "sa ei tule sirgelt seistes mäest alla!!" või et "suusaninad ei tohi üle üksteise minna :D!!!" jne. Ma olin nii püüdlik õpilane J ja väga keskendunud, mida Eret muidugi ei saanud oma kasuks keeramata jätta!! Õudne kui ladnalt üks tibi suudab udu kokku rääkida ja õudne kui ladnalt teine tibi seda udu lihtsalt usub. Mina nimelt vaatasin, et 19 km silt läheb vasakule ja Eret paremale.. ja vaatan kuidas Eret hästi loomuliku näeoga ütleb, et „siin on mingi segadus siltidega, siia tuleb minna“. Saite juba aru eks, et Eret viis meid 24 km rajale..
Eret, awww, käinud suusatrennis ja olles nii maru tugev üldfüüsiliselt tuiskas mu ees muidugi mägedest üles ja ootas mäe otsas järele. Mina püüdlikult püüdsin suusatada ja ta sabast kinni hoida. Vist tõesti esimest korda üldse sõitsin uisku, 24 kilti, nananaa. Ahh, super üldfüüsiline trenn, lõpus oli küll oooohhh, süsi-trenn. Nüüd aga on nii et.. tahaks jälle minna!! Ma neile mägedele näitan! :)
Kui mind ei oleks olnud, oleks Eret paaalju varem finishis olnud, aga ta truult ootas ja õpetas mind ikka, seda enam, et lõpus oli kõikidest nendest tõusudest, millest üles sõitmisest minu puhul just eriti juttu pole, jalad nii pehmed ja värisevad, et siis veel aeglasemini finishi poole tsillisime ja kulgesime.
Nüüd rehkendasime kokku, et Eret on sel aastal juba nii palju raha suuskade laenutuse peale kulutanud, et pool suuskade raha oleks koos. Minust saab ka kindlasti suusatamas käija, niiet oleks nagu mõtekas suusad osta küll. Natuke olen uurinud müüjameeste käest ka, milliseid suuski osta, mis nüansid hinda tõstavad ja mis oleks mõttekas. Täitsa targaks võib saada, kui ainult müüjamehed ei küsiks su kaalu ja siis pead ei vangutaks ja pomiseks „ai ai ai, ei mängi välja“ :S Ma neile näitan :p