kolmapäev, 25. veebruar 2009

Sportlik v-v-v...

Noh, vorm Eretil, viha minul. Üks parem kui teine. Iga päev õpib midagi uut – eile ntx suusatamist ja sportlikku viha, mida ma pole varem enda puhul nagu väga täheldanud, pigem siuke allaandja tüüp ikka olnud. Aga assamait kus eilne sport värskendas enesetunnet ja sportliku viha varusid ja mida kõike :)

Millegipärast pole üldse suusatanud elus, lapsena ainult natukene proovitud. Üldse usku ei olnud, et mu jalakesed-käekesed aru saavad, mis suusatamine on, et reaalselt edasi liigun. Sest venna rulluisutamisega on testitud ja nooo mitte ei ole kirka kriidina end tundnud. Eret lubas õpetada.

Alguses oli iga väike langus hirmus ja iga väike käänak vaenlane. Mureliku küsimuse peale, kas seal ees tuleb pöörata, vastas Eret, ei tule, tee ise keerab. Nojah, khmm, minek siis. Hiljem, asssaamait! kus alles tulid tõelised langused. Müts tahtis peast lennata. Poolaasta adrenaliini norm on käes.

Vahepeal tõmbas Eret mu raja kõrvale ja manitses tõsise treeneri näoga: "sa ei tule sirgelt seistes mäest alla!!" või et "suusaninad ei tohi üle üksteise minna :D!!!" jne. Ma olin nii püüdlik õpilane J ja väga keskendunud, mida Eret muidugi ei saanud oma kasuks keeramata jätta!! Õudne kui ladnalt üks tibi suudab udu kokku rääkida ja õudne kui ladnalt teine tibi seda udu lihtsalt usub. Mina nimelt vaatasin, et 19 km silt läheb vasakule ja Eret paremale.. ja vaatan kuidas Eret hästi loomuliku näeoga ütleb, et „siin on mingi segadus siltidega, siia tuleb minna“. Saite juba aru eks, et Eret viis meid 24 km rajale..

Eret, awww, käinud suusatrennis ja olles nii maru tugev üldfüüsiliselt tuiskas mu ees muidugi mägedest üles ja ootas mäe otsas järele. Mina püüdlikult püüdsin suusatada ja ta sabast kinni hoida. Vist tõesti esimest korda üldse sõitsin uisku, 24 kilti, nananaa. Ahh, super üldfüüsiline trenn, lõpus oli küll oooohhh, süsi-trenn. Nüüd aga on nii et.. tahaks jälle minna!! Ma neile mägedele näitan! :)

Kui mind ei oleks olnud, oleks Eret paaalju varem finishis olnud, aga ta truult ootas ja õpetas mind ikka, seda enam, et lõpus oli kõikidest nendest tõusudest, millest üles sõitmisest minu puhul just eriti juttu pole, jalad nii pehmed ja värisevad, et siis veel aeglasemini finishi poole tsillisime ja kulgesime.

Nüüd rehkendasime kokku, et Eret on sel aastal juba nii palju raha suuskade laenutuse peale kulutanud, et pool suuskade raha oleks koos. Minust saab ka kindlasti suusatamas käija, niiet oleks nagu mõtekas suusad osta küll. Natuke olen uurinud müüjameeste käest ka, milliseid suuski osta, mis nüansid hinda tõstavad ja mis oleks mõttekas. Täitsa targaks võib saada, kui ainult müüjamehed ei küsiks su kaalu ja siis pead ei vangutaks ja pomiseks „ai ai ai, ei mängi välja“ :S Ma neile näitan :p

esmaspäev, 2. veebruar 2009

Nike Winter Xdream 5

Pühapäeva hommik, kell on 5:45. Normaalsed inimesed magavad, aga mina ajan ennast voodist püsti ning sean valmis 7 tunniseks lumes müdistamiseks ida-virumaa metsades. Mõni minut peale kella kuut oligi Marko ukse ees ja teekond Pannjärve suunas võiski alata. Teepeal tegime mõnigad kiired vahepeatused, et korjata peale ülejäänud tiimi liikmed ja haarata Statoilist hommikukohv.

9 paiku jõuamegi Pannjärvele. Kui Tallinnas näitas külmakraade 14 ja Marko lohutas, et päeva peale läheb soojemaks, siis tegelikkus näitas aga seda, et stardihetkel oli miinuskraade 18. Külm oli, tegelt ka!!!

Sel korral oli stardis kaks Net Group-i tiimi: Net Group 1 (mina, Marko ja Tarmo) ning Net Group 2 (Kristjan, Alex ja Toomas). Seega loomulikult oli minu esimene eesmärk, et vähemalt NG 2'le võiks ära teha (oma esitiimi tiitlit vaja ju kuidagi õigustada).

Kell sai 9:59, mis tähendas seda, et võis võtta kaardi ning hakata rada planeerima, et kui 1 min pärast stardipauk kõlab, oleks teada, kuhu poole punuma tuleb pista. Kuigi mina tahtsin alustada ülemisest väiksest ringist, siis mehed arvasid teisiti. Kuna plaan oli ära võtta kõik punktid, siis otseselt vahet polnud ning ei hakand vastu vaidlema ja stardipaugu kõlades sedasime sammud punkti 43 poole.

Teise punkti juures õnnestus mul jääst läbi vajuda ja üks jalg korralikult märjaks teha. Korraks käis jube külm läbi, aga see oli kiirelt mööduv nähtus :) Edasi läks jälle kõik ilusti. Vahepeal kohtusime ka NG 2-ga, mis andis motivatsiooni kiirust lisada ja neist mööda joosta :D Lumes jooks aga väsitas (jalad käisid risti-rästi) ning järvedel ei olnud ka lumekoorik piisavalt tugev, mis tähendas seda, et igal sammul vajus läbi kooriku. Vaikselt tekkis väsimus ja samm muutus lühemaks, aga ikka edasi... Üle järvede, kraavide, langenud puude ja muude teelolevate takistuste..

Umbes siis, kui pool aega oli rajal oldud, hakkas endast märku andma mu Rogaini MM'l vigastatud põlv :( Mida aeg edasi, seda rohkem ta endast märku andis ning siis mõtles mu kallis puusaliiges, et ta võiks ka valu tekitama hakata. Nagu noor pensionär, kõik kohad on haiged :D Igastahes, sealt alates meie tempo langes. Mehed tegid ees tempot ja ma kakerdasin neile järgi. Siis saime aru, et sellise tempoga kõiki punkte ei jõua võtta ning tegime oma raja plaani ümber ja võtsime suuna lisaülesande poole.

Teekond edenes vaevaliselt ning kui jalad risti-rästi all vänderdasid, võttis korralikult ropendama. Aga edasi me liikusime ja lisaülesande juurde jõudsime. Lisaülesanne nägi sel korral ette teatevõistlust: 1 meeskonna liige lasi snowtube-ga mäest alla ja siis jooksis koos sellega üles tagasi ning siis tegi teine liige sama ja siis kolmas. See oli fun :) Kui see tehtud, otsustasid mehed, et aitab küll, et kaua sa ühe haige naisega ikka metsas oled, et oleks aeg finishisse minna ja mu piinad lõpetada. Oi, siis läks vaidluseks. Valus küll, aga ego on suurem... ma ei saanud ju lubada seda, et läheme finishisse kui kontrollajani on enam kui tund aega. Mehed ajasid küll sõrgu vastu, aga mida sa ühe naisega ikka vaidled ehk siis lõpuks tegime ikkagi nii nagu mina tahtsin :) Pooleldi longates ja valu trotsides, aga edasi ja uusi plaane tehes ja veenmas tiimikaaslasi, et jõuame veel edasi minna ja punkte võtta. Tuleb välja, et ma olen veenmises osav (või siis mehed leidsid, et muga on mõttetu vaielda). Mis iganes see põhjus ka ei olnud, oli meie lõpuponnistus päris hea :) Viimasesse punkti suundudes nägime ees tuttavaid kujusid - Net Group 2 oli ka sama punkti poole teel. Ja taaskord sai sellest meeletult energiat ja motivatsiooni .. neist oli ju vaja mööda joosta... ning lõpuks, peale 6h ja 40min rajal saabusime finishisse ja 1min hiljem lõpetas ka Net Group 2.

Üheskoos suundusime sööma ja seejärel Tarmo juurde, kus ootas meid ees kuum saun ja külmad joogid. Ei, vahva oli (missest, et rajal vahepeal jonn tahtis tulla).

Tulemused:
Net Group 1:
Koht: Üldarvestuses 61/166 (Sega võistkondadest 20/61)
Aeg: 6:40:10
Punkte: 41
Net Group 2:
Koht: Üldarvestuses 108/166 (Meeste arvestuses 56/84)
Aeg: 6:41:09
Punkte: 34