Meie armsad murjamid vabastasid meid meie suurtest seljakottidest ning vinnasid need endale selga ja asusime hotelli poole teele. Läksime jala, kuna see oli sadamale lähedal ning erinevalt meist olid me murjamid arvamusel, et me seljakotid on praktiliselt olematu kaaluga. Kuna tegemist on suhteliselt uue hotelliga, siis täpne asukoht oli teadmata ja tuli teed küsida.. aga jõudsime suht kiiresti kohale.
Registreerisime ennast hotelli sisse ja vahetasime ruttu riided ning siis läksime oma saatjaskonnaga linna peale. Kuna me peale hommikusöögi midagi söönud polnud, siis otsiti koht, kus me süüa saaks.
Põikasime sisse ühte söögikohta, mille teisel korrusel oli ühe Yahaya tuttavast italiaano büroo. Tellisime algselt endale vaid tee/kohvi ning kui Yahaya küsis, ms me süüa tahame, siis vastasime Maritiga üheskoos, midagi aafrikapärast.. a'la ugalit või pilaud. Yahaya ja Salim muutusid veidi murelikuks, sest sellist sööki seal ei pakutud, aga Yahaya võttis asja käsile (me ei tea mis ta täpselt tegi), aga mõne aja möödudes ilmusid me lauale nii ugali kui ka pilau. Noad ja kahvlid saatsime tagasi, sest Aafrika toitu tuleb ikka süüa nii nagu kohalikud, ehk siis sõrmedega. Pesime käed puhtaks ja pugimine võis alata! :) Kõht sai jälle liiga täis söödud, sest toit oli lihtsalt nii hea ja seda oli nii palju, et isegi Yahaya ei suutnud kõigele lõppu peale teha (nagu tavaliselt).
Kui kõht täis, siis oli aeg edasi liikuda. Järgmine peatus - kohalik baar. See oli ikka paras urgas, aga äge! Tõesti, turiste seal üldjuhul ei pidavat käimat. Yahaya kadus kohe piljardilaua äärde (Salimi sõnul on ta sõltlane :D) ja Salim siis hoolitses, et meile joogid toodaks. Seal nägi ikka igasugu inimesi ja mõni oli ikka ka meelemürgiga natuke liialdanud.... Istusime seal kuni baar kinni pandi (mis kell see oli, sellest pole ausalt öeldes aimugi). Kui arvasime, et sellega meie õhtu ka lõppeb, siis eksisime... Meie saatjaskond oli arvestanud, et meil on viimane õhtu ning ei plaaninudki meil magama minna lasta. Ehk siis plaan oli liikuda klubbi (esmaspäeva õhtul!!!).
Selleks aga, et klubbi minna ja et meil ka pärast klubi veel asjad alles oleks kästi meil kogu oma vara hotelli ära viia ning kaasa võtta vaid veidi kohalikku raha. Lisaks meie endi asjadele jäid hotelli hoiule veel ka Salimi ning Yahaya telefonid - nii pidi ohutum olema.
Hotelli uksest välja astudes kutsus üks vanem (USA???) härrasmees mind kõrvale ning hoiatas, et ma(me?) ei peaks niimoodi võõrastega pimedas välja minema. No jah... Tore kui keegi muret tunneb, aga olen piisavalt suur tüdruk juba ja saan ise endaga hakkama...
Kuna öösel tänavatel liikuda pole ohutu (isegi mitte kohalikel), siis võtsime takso ja sõitsime klubi juurde... See oli kinni. Väike nõupidamine kohalike vahel ning sõitsime järgmisesse kohta.. See oli kasiino. Mängida ei olnud meil plaanis kellelgi ja seda me ka ei teinud. Istusime hoopis baari ning vahetasime uudiseid.. Rääkisime oma elamustest põhjas ning Zanzibaril... Oma hullust autojuhist jne... Salim ja Yahaya ei suutnud ära imestada ja ei suutnud uskuda, et nii suurel firmal (Karibu African Safari) nii ebapädev juht/giid on... Sest uurimise käigus tuli välja, et ta oli palju asju meile näitamata/rääkimata jäänud :(
Kell muudkui tiksus märkamatult ja oli saanud 5 hommikul. Kuna Salim pidi tööle minema, siis otsustasime otsad kokku tõmmata ja tuttu minna. Nad toimetasid meid ilusti hotelli. Tundub, et öövahetuses retseptsiooni töötaja oli meie peale kuri, et me ta und segasime, sest kurjalt teatas ta, et meil on tuba vaid kahele. Ei lasknud ennast sellest kommentaarist väga häirida ja läksin üles, et tuua sealt poiste telefonid (Marit jäi poistega lobbisse ootama). Andsin telefonid ära ja läksin uurima, et kas saaksin endale rätiku, sest toas oli millegipärast vaid üks. Seda mulle aga ei antud - ju arvati, et ma ikka tahan mõne murjami oma tuppa lohistada (ma ju ikkagi selline kahtlane tegelane). Mis siis ikka.. Murjamid läksid koju ja meie tuppa ja mina sirgjooneliselt kohe dushi alla (sest kasiinost oli suitsuhais küljes) oma 10x20cm-se rätikuga, mis oli mõeldud käte kuivatamiseks. Ja siis tuttu :)
- Posted using BlogPress from my iPad