NG suvepäevad

Neljapäeval tööpäeva lõpus ootas meid kontori ees buss, mis pidi meid Laulasmaale sõidutama, kus toimusid NG selle aastased suvepäevad. Rahvas õnnelikult bussis ja teekond võis alata. Mõned km enne sihtkohta aga jäi buss seisma ning kõik rebased aeti bussist välja. Välja võeti ka suured mustad prügikotid ning oranž juuksevärv(spary), millega siis rebaste silmaga nähtav karvkate oranžiks võõbati :) Kui see tehtud, siis uudistajad võisid bussi tagasi minna, et sihtkoha poole edasi liikuda. Rebaseid bussi enam ei lastud, neil tuli see teekond jala läbida. Et nad janu kannatama ei peaks sai iga km peale neile 2l rummi koolat paigutatud :)

Laulasmaale jõudnud, tuli oma kodinad ja muud asjad bussist maha tõsta ning chek-in teha. Ideoloogiliselt pidin ma tuba jagama Marini ja Helega, kuid kuna toad olid kahesed, siis majutati mind samasse tuppa Jaaniga (mitte et ma seal oleks ööbind). Kui ma oma registreerimiskaardi tädile ulatasin ja ta vaatas kellega ma ühes toas pean olema, siis küsis ta mu käest vähemalt kolm korda üle, et kas ma olen ikka kindel, et see tubade jaotus on õige :D Well, see selleks.. igastahes asjad sai ära paigutatud ning võiski jookide ja söökidega ranna poole liikuma hakata, kus siis põhiüritus toimuma hakkas. Kuna me asju väga tarida ei viitsinud, siis sai need esimese suurema vaba platsi peale maha paigutatud ning igaüks haaras kiirelt kohe ka endale siidri/õlle, et ennast raskest pingutusest turgutada :D Kuid see lõbu ei kestnud eriti kaua, sest kohe saabus boss, kes ytles et see koht ei ole piisavalt hea ja me pidime asju veel veidi maad edasi tirima... ja me saime sellega ilusti hakkama.

Selleks ajaks kui söögid lauale said, jõudsid ka rebased lõpuks kohale. Kuna neil oli veel chek-in tegemata, siis nad saadeti seda tegema, sellel ajal kui neile rebasele kohaseid jooke valmistati. Mis sinna joogi sisse kõik kokku kallati, seda ma ausaltöeldes ei teagi täpselt, aga hea see olla ei saanud :D Rebased on meil aga tublid ja jõid oma topsid ilusti tühjaks. See kadalipp läbitud, oli aeg käes järgmise jaoks. Rebased sai jagatud kahte tiimi ning ülesandeks oli kätte saada pingsi pall toru põhjast ja seda siis nii, et toru tuli täita veega. Trikk oli aga selles, et toru sisse oli puuritud paras hulk auke :D Eriti räige oli see, et võidu nimel oli mõni rebane seda vetikate segust vett pidurdama ka suuga.. öka. Igastahes see siiski edu ei toonud ja Birgit hoidis arendusosakonna lippu kõrgel ja tõi võidu koju. Teises võistluses neil siiski nii hästi ei läinud ning nad pidid vastastele alla vanduma. Lõbus oli, vähemalt pealtvaatajatel :) Osavõtjad olid nii märjad kui liivased, aga see siiski ei rikkunud nende meeleolu.

Kuna ilm oli ilus, siis kutsus vägisi ujuma (kuigi merepõhi ei olnud ilus liivane vaid hoopis vetikatega kaetud). Seega saigi Kariga otsus tehtud, et vaja ujuma minna ning peaegi me vees olime :) Vesi oli madal ja kui algul oli lootus, et kaugemal läheb ikka sügavamaks, siis mõne aja pärast see lootus kadus ja tuli madala veega leppida ning seal ujuda. Ega see mõnus ei olnud, kui vetikad vastu käsi, jalgu ja kõhtu puutusid, aga elas üle. Lõppkokkuvõttes oli ikkagi lahe :)

Peale ujumist sai jälle teistega ühinetud ja siis oli pidu juba täies hoos. Väike Prümmel oli maadlemishoos ning minulgi tuli temaga vastamisi astuda ning mulle tuli tal alla vanduda :p Millalgi öösel sai veel üks väike maadlus maha peetud, sel korral siis Tikkeriga, ka tema sai pähe :D Alexi ning Toomasega ma maadelda ei riskind ... oma piire tuleb ju ikka teada :D

Igastahes aeg möödus küll mega kiirelt. Kui väljas hakkas korralik vihmasadu ning äike, siis sai tuppa mindud ja selleks ajaks oli kell u 5 saanud. Dushi alla minnes pudenes liiva igalt poolt ja põrandal valitses mõnus liiva kord. Olenevata valjust piksest oli uni magus ja ega hommikul ärgata küll väga ei viitsind, et ametlikule osale minna. Sellest hoolimata sai ennast siiski püsti aetud ja korralikult koosolekule mindud. Peale lõunasööki oli küll purjetamine plaanis, kuid selle jätsin ma sel aastal vahele, sest tahtsin oma tööasjad enne ära lõpetada. Seega minu jaoks olidki suvepäevad läbi, milledest on nüüdseks ülimalt meeldiv mälestus :)

Tänud korraldajatele ja talvepäevadeks olen ma tagasi :D

Iroonia

Teel lennujaama Meelik tegi enda arvates nalja, et kuna ma Estonian Air'ga lendan, siis raudselt jääb lend hiljaks või üleüldse ära. Mina muidugi vastu, et ei ole see asi midagi nii hull, et Estonian Airiga lennatud küll ja ei ole nagu probleeme eriti olnud. No ja lennujaama sisenedes Meelik teatad, et ehhee, Stockholmi lend jääb tund hiljaks.. ma loomulikult mõtlesin, et ta teeb lolli nalja ja vaatan siis tablood ja no palju õnne, lend jääbki tunnikese hiljaks. Njah, mis siis ikka, kui hilineb siis hilineb... lähen siis chek-in'i tegema ja kui lõpuks minu kord kätte jõuab, siis tädi ulatab mulle pileti ja ütleb et lend väljub 16:45... mõtsin et kuulsin valesti ja ütlesin, et kell 16:00 ikka mitte 16:45, tädi selle peale vastu, et ei ei 16:45... No jah, kuna kõht oli tühi, siis sai lennujaama kohvikule käivet tekitatud. Üks positiivne asi siiski on kogu asja juures, lennujaamas on tasuta internet :)

SummerCamp 2007

6.-13.aug toimus juba neljas SummerCamp. Minu jaoks oli see siiski kolmas ja seda vägagi lihtsal põhjusel, et olin eelmisel aastal SC ajal Rootsis. Kui enne SC'd tekib küsimus, et kas ikka viitsin nädala jagu oma aega kulutada välkaritega tegelemiseks, siis ikka ja jälle peale SC lõppedes pean tõdema, et see on alati ennast ära tasunud. Noh, kui siiski aus olla, siis SC korraldamine ei tähenda siiski nädalat aega välkaritega aja veetmist. Kõik hakkab pihta juba mitmeid kuid enne. Sellegipoolest, kõik see on seda väärt :)

Kuigi puhkust ei olnud SC nädalaks võetust, üritasin aidata ja osa võtta nii paljudest ettevõtmistest kui vähegi sain. Seega esimene ülesanne oli sõita lennujaama, mis minu idee järgi pidi jääma kiireks sõiduks ja lõuna pausi arvelt. Njah, idee oli ju hea, aga kuna šveitslase pagas oli kauduma läinud, siis see kiire sõit kujunes siiski paari tunniseks. Šveitslane sai igastahes hosteli ja sealt osad Serbia tüdrukud linna ekskursioonile viidud ja ise tagasi tööle. Õhtul oli plaanis avamisüritus ja kuna ma seal pidin tegema lühiettekande teemal "võistlused", siis sai ka sinna mindud.

Avamise ajaks olid kohale jõudnud kõik osalejad - selskond oli lai ja kirju, ja mis peamine - lõbus :) Nii siis saigi peale avamist nad kiirelt hosteli juhatatud ja viimased said ka chek-in'i tehtud ningpeale 15min pausi oli ette nähtud minna Kannu Kõrtsi tutvumisõhtule. Kõik läks ilusti, välja arvatud asjaolu, et üks itaallane oli vahepeal kaduma läinud. Jutud käisid, et ta oli kuskile metsa läinud korvpalli mängima... esimene reaktsioin.. WTF :S No jah, saatsin teised tutvumsiõhtule ja läksin ise metsa itallast otsima. Peagi saatis mind edu ja TTÜ metsa korvpalliplatsilt ma ta leidsingi. Süüdi ei tundnud ta ennast absoluutselt, hostelis mökutas piisavalt kaua ja kõige tipuks julges veel mainida, Et " ma ju võin tulla ja vaadata kus teil see tutvumisõhtu on ja lähen siis tagasi korvpalli mängima". Mul oli korraks suu lahti selle peale, et no tere hommikust, et sa tulid siia SC'le mitte mingite lambi tegelastega kossu mängima ja matsin tal selle mõtte kohe maha. Varsti jõudsime ka tutvumisõhtule, kus tutvumismängud olid juba hoos ja inimesed omavahel lõbusalt segunenud. Kui oli aeg lahkuda, siis juba osalejad palusid, et ma ei lahkuks (mida on loomulikult alati hea kuulda) :p

Teine päev: kavas olid loengud ja õhtul õhtsöök ja oleng vabaõhumuuseumis. Loengute osa jäi minu jaoks ära, kuna olin tööl. Õhtul vabaõhu muusemisse aga loomulikult läksin. Seal tuli välja, et hobuse mees oli ära unustanud, et ta meile sõitu pidi tegema ja seepärast oli tund aega niisama mölutamist. Õnneks ei olnud osalejad vingujad ja tunnike möödus kiirelt. Söögilaua juures võeti üles ka erinevad mängud ja tuju üleval hoidmisega ei olnud mingeid probleeme. Peab taaskord mainima, et megalt lahe rahvas, v.a too itaallane, kes juba esimesel õhtul metsal läks. Sel korral ta ei suvatsend vabaõhu muuseumisse tulla, kuna tal oli linnas mingi eesti tibiga deit... ei no palju õnne. Ega ma tast puudust ei tundnudki, lihtsalt kahju on, et meie peame maksma tema ööbimise ja söögi ja tal on savi sellest mis teised teevad. Aga noh, mis teha, kunagi ei või teada mis inimestega tegu on.

Kolmas päev: Hommikul oli plaanis Skype'i külastus. Kuna mõte ei töötand, siis mõtlesin minna ja osaelda. Päris tore oli, eriti Antoine'i ettekanne, kus ta rääkis oma kogemusest, kuidas ta esimest korda meie SC'le tuli ja lõpuks Eestisse jäigi :) Õhtul oli plaanis klubi külastus, kuna mul aga oli hommikul tähtis koosolek, siis võtsin selle õhtu SC'st vabaks. Õhtul sain kõne Kiq'lt, et ungaralsed ja itaallane ja poolakas uurivad, et kus ma olen :D



Neljas päev: Kui aus olla, siis ma ei mäletagi mis neil päeval kavas oli, aga õhtul oli city rally ning klubis käik. Kuna city rally vahepunktidesse olid inimesed juba leitud, siis veetsin ma Eve ja Aivega lõbusalt aega raekoja platsil siidrit juues ja oodates, mil mõni võistkond keedumunaga saabub (üllatus üllatus, kõik võistkonnad tõid meile muna.. ja kui õhtusööki söönd ei ole, siis tundusid need veel eriti maitsvad!!!!) Ja pealegi, kas te olete raekoja ees keedumuna söönd? :p City rally oli põnev ja osalejatele meeldis ja meil möödus ka see paar tundi seal raekoja ees suht kiirelt :) Peale seda sai liigutud Nimegasse (kus oli meeletult palav) ja kui aeg käes, siis klubi poole, milleks sai valitus millegi pärast Parlament. Njah, Parlamenti sisse ma ei saanudki, miks, sellest võib lugeda mu eelmisest postitusest. Anyway, nõme.. aga meele tegi natuke paremaks sms, mille Bence, Ahmed, Jazec ja Marco saatsid :)

Reede - Pühap: Väljasõit Tõrvaaugu'sse. Buss startis juba ennelõunal, kuid töistel põhjustel jõudsin mina kohale alles suht hilja. Kohale jõudes tuli Ahmed ja ütles, et tead tead, keegi murdis jalaluu... peagi sai ka umbisikuline tegelane endale nime.. katkise jalaluu omanikuks osutus Petri. Noh, õnnetusi juhtub ja ta ei lasknud sellest enda meelt rikkuda. Peale õhtusööki (mille valmistasid meie külalised ise) oli kavas InternationalNight, kus siis kõik osalejad tutvustasid oma riigile traditsionaalseid jooke/sööke. Ma olin ka kiiruga haarand kaasa pudeli Vana Tallinnat, kuna muidu oleks Eesti lihtsalt esindamata jäänd. Kuna siidrit ja õlle oli juba terve päeva jooksul päris palju tarbitud, siis ~15 erinevat liiki jooki veel juua ( ja päris kangeid veel), tõotas hommikuks karmi pohmakat (mis aga õnneks ei olnud case). Pidu oli raju ja hommikul selgus, et ei möödund see ilma kakluseta, kusjuures rusikameesteks olid eestlased. Tulemuseks oli Martti kinnine silm ja nädalks piraadi välimus.

Laup oli sportliku alatooniga. Lõunal pidi algama AdventureGame, mille algus küll veidi edasi lükkus. Minu kaval plaan oli sellest sel korral eemale hoida ja rannas päikest võtta, kuid kuna ma enne olin inimesi rannast minema kamandanud, siis kättemaksuks pandi mind ikkagi tiimi. Seega sel aastal olin ma ühes võistkonnas koos Ahmed'i, Bence'i ja Deniz'iga. Algus läks hästi, kuid otsuse tõttu, et hargneme läks asi veidi käest ära, sest ungarlased eksisid ära. A mis siis ikka, võistlus on võistlus, vähemalt oli lõbus :) Ja tulemus ei olnud üldse paha, auväärne teine koht :) Õhtuks plaanitud murumängud jätsime ära, kuna inimesed olid väsinud ja ajakavast meeletult maas. Ehk siis lihtsalt pidu. Kuna mul terve pühap oli planeeritud autokooli lõpptaseme koolituseks, siis pimeduse saabudes asusime laurtsiga tlnna poole teele.

Pühap kohtusin SummerCamplastega alles õhtul, peale autokooli. Kavas oli siis lahkumispidu. Kurb, aga tõsi, SC hakkas lõpule jõudma. Auhindade jagamine, osalejate ja korraldajate tänamine... pidu oli lõbus, aga samas nukra alatooniga. Peolt lahkudes ja inimestega hüvasti jättes oli kurb. Ülilahedad inimesed olid ja ülitore oli nendega aega veeta ja loodan, et järgmise aasta osalejad on sama armsad, lõbusad, toredad, head jne jne jne



Tänud teile osalejad ja kaaskorraldajad!!! :)

"The shoe issue"

Võtke nüüd kõik teadmiseks, et varbavahe plätudega klubbi ei pääse. Vähemalt nii väideti mulle ja veel paarile SC'sele, kui üritasime siseneda klubisse Parlament. Kui tossud oleks jalas olnud, siis ei oleks probleemi olnud, nii et ma ei tea mis ajast mudased jooksutossud paremad välja näevad kui suvised plätud. Igastahes viis see selleni, et pidime välkaritega minema jalanõusid vahetama. Kuna Tjanal olid eelmisest õhtust jalad katki hõõrutud kingadest, siis pani ta kingad endale kotti ning 10m enne klubi ust võttis ta plätad jalast ja pani kingad jalga, läbi valu kõndis uksest sisse ning järgmise asjana vahetas WC's kingad taas plätade vastu.

Tagant järele mõeldes oleks võinud kõik ~40inimest kaasa võtta ja mujale klubisse minna ja oleks siis tahtnud turvade nägu näha, kui enamus nende kliente uksest välja jalutab, sest enne jäi mainimata, et klubi oli praktiliselt tühi!