Täna koju jõudes ning panipaigast ratast võtma minnes ei oodanud mind just selline vaatepilt nagu ma harjunud olin nägema. Selle asemel, et võtmega oma panipaiga ust avada, vaatas mulle betoonseina najal vastu minu panipaiga sein ning panipaik ise oli tühi (kui välja arvata magimisalus ja rulluiskude kast, mis muideks pärast isegi vajalikuks osutus).
Kuna ratast läksin ma võtma eesmärgiga see vennale tagastada, et ta saaks trenni minna, siis sel hetkel kui vennas saabus ja ootas, et ma koos rattaga välja ilmuks, olin väljas aint mina.. käed taskus, nõutu nägu ees ning teatasin, et ratast netu... No jah, mis siis ikka.. mis läinud, see läinud... helistasin politseisse ja andsin info edasi ning edasi ei jäänd mul muud teha kui politseid oodata ning venna läks ratta trenni asemel koju.Kell 9 õhtul lõpuks saabuski politsei. Nagu kuulsime, oli ka Mäepealse 10'sse sisse murtud umbes nädal tagasi ja samuti panipaigast ratas minema viidud. Ainuke vahe oli see, et seal murti lukk katki, meil aga tõsteti sein eest ära. Andsin oma tunnistuse ning politsei protokollis. Mõttepaus tekkis kohal kus oli vaja kirja panna kuidas sissemurdmine toimus... hmmm... seina eemaldamise teel :D Sündmuskohta uurides avastati ka, kuidas ja kust on majja sisse saadud. Kui meie arvasime, et nii garaazi kui ka panipaiga alasse on sisenetud võtmega, siis me eksisime, sest tegelt oldi ka sinna sisse murtud. Kuna need uksed sulguvad ise, siis üldjuhul inimesed neid enam lisaks lukku ei keera, mis aga selgus, on tõsine viga, kuna see vargale sissemurdmise väga väga lihtsaks teeb. See uudis, et majja sisse murtud, tegi tegelikult asjaolud paremaks, sest algul oli eriti vastik tunne kui eeldasime, et keegi oma majast või siis ehitajad, kel on ka vastavatele ruumidele ligipääs olemas on varguse toime pannud.
Kui sündmuskohalt kõik proovid võetud, siis viimane protseduur seisnes minu näppude mustaks tegemises ning sõrme- ja käejälgede võtmine.. ehk siis lõpuks olin nagu murjam.Aga vargad va närukalead said endale värskelt hooldatud ratta, koos korraliku lisavarustuse ning võistkuskiivri. Kui õnneks läheb, saan need äkki tagasi, kuigi tõenäosus selleks läheneb nullile, seniks aga uut ratast ostma, sest treenida ja võistelda
on ju vaja.Selline ratas siis...
