3 nädalat peale Rogaini MM'i (11.okt) toimus IX TA OK Rogain (8h) ning iseenesest mõistetavalt oli nii minul kui ka Pirgitil vaja seal osaleda. Põlvevigastuse ravi lõppes ka ju juba tervelt nädal aega enne võistlust (Pirgitil paar päeva enne võistlust) ja vahepeal sai isegi 2 korda jooksmas käidud (tervelt 20min korraga!!!).
Kuna otsustasime endaga kaasa võtta ka mõned vastassoo esindajad, siis otsustasime, et stardime sel korral eraldi võistkondades ja veame metsa veelgi rohkem inimesi - selle ala uustulnukaid ;) Nii me siis olimegi 11. okt varahommikul võistluskeskuses, kannatamatult kaarti ootamas, et saaks alustada raja planeerimist.
Kuna sel hetkel kui kaardid kätte saime veel Rogaini vana kala Meelikut kohale polnud jõudnud ning mu teised võistkonnakaaslased (Kuldar ning Timpss) olid rogainil uustulnukad, siis esialgse raja planeerimine jäeti suurel hulgal minu hooleks. Ja nagu teada, meeldib mulle (ja ka Pirgsile) suuri plaane teha (kuidas siis muidu kõrgeid tulemusi saavutada kui plaan on väike) ja nii ma siis kritseldasin seda rada sinna kaardile, Kuldar ja Timpss aitasid ka kaasa :) Lõpptulemusena joonistasime maha esimese 4h raja, et eks siis rajal planeerime edasi. Lõpuks jõudis Meelik ka kohale ja vaatas meie geniaalse raja üle. Peale seda kui ma rõõmsalt talle teatasin, et see on vaid rada võistluse esimeseks pooleks, oli tal vaid üks kommentaar: "hullud".
Igastahes, kell 9:30, kui kõlas stardipauk, asusid võistkonnad PRAASNIK ning Kopli Liinid koos ülejäänud 328 võistkonnaga teele - iga võistkond
omas suunas ning omas tempos, oma planeeritud rajaga, kuid ühe eesmärgiga, koguda niipalju punkte kui võimalik ning mitte finishisse hilineda.
Kui meie esialgne plaan nägi ette, et panustame jooksule ja eelistame korralike teid läbi metsa ja üle kraavide lõikamisele, siis peale paari esimese punkti korjamist muutsime taktikat - ikka otse - üle kivide ja kändude, läbi soo ja läbi kraavide :) Ei olnud just palju aega stardist möödunud kui Timpssil ning Kuldaril jalad märjad olid ja ega minul ning Meelikulgi kuivade jalgade rõõmu kauaks polnud. Ja kui keegi peaks arvama, et oktoobris on jõe- või soo-vesi soe, siis ma pean kahetsusega teatama, et te eksite! :) Samuti, kui te arvate et pikkadest jooksupükstest on nõgesemetsas abi, siis te jälle eksite. Aga noh, rahvasuu räägib, et nõgese kõrvetus on tervisele kasulik ning kui seda fakti arvestada, siis sel korral oli tegu vägagi tervendava võistlusega ;) Ja loomulikult, üks rogain ei oleks ju õige rogain minu jaoks kui ma kuskile kõhuli ei käi või p****** ei kuku. Sel korral õnnestus mul mööda langend puud kraavi ületades tasakaal kaotada ja nii ma tagumik ees sinna parajasse sopa-auku lendasin :D
Umbes 2,5h rajal oldud ning jõudsimegi esimesse joogipunkti, enne seda sai Kuldar veel tehakorraliku trepijooksu, sest just temale andsime me SI-pulga, kuna tal näis energiat üle olevat pidevalt ringi keksides :) Väike paus peetud ning muudkui edasi. Oiii, nüüd tulid pikad vahemaad... jookse ja jookse ja punktini ikka veel aega. Tundus, et ka mu sportlastest võistkonnakaaslstel hakkas siis juba raskeks muutuma. Timpss kommenteeris, et tal ei ole elus nii rasket füüsilist trenni olnud kui see võistlus ning siis tõdes, et selleks hetkeks polnud isegi poolt võistlusest veel läbi :D Vaikselt kannatades, ignoreerides valu mida vanad vigastused vaikselt tekitasid, sai ikka edasi liigutud.
Kaarti uurides jäi selgusetuks, kummal pool jõge järgmine punkt asus, otsustasime jõge mitte ületada ning suundusime punkti juurde... jee, punkt leitud... kuid see oli teisel pool jõge :D Mis siis ikka võtsin Kuldarilt SI-pulga ning läksin punktile järgi (kuigi Kuldar avaldas soovi seda ise teha). Oii, vesi oli külm, aga mõnus :) Samal ajal kui ma keset jõge kakerdasin kasutasid teised võimalust puhata ja keha kinnitada ja siis pidime tõdema, et meil on jook otsas - ühtki joogipunkti ka enam ette ei satu, kui just ei plaani võistluskeskusest läbi minna, mis tähendaks aga lisaringi. Samas, ilma joogita ka ei saa jätkata, sest läbi oli alles napilt üle poole võistlusest. Kuna meil oli kaasas spordijoogipulbrit, siis ronisin ma tagasi sinna jõkke, kus just veidi aega tagasi olin olnud ning täitsin pudeli jõeveega - probleem lahendatud ning täiskiirusel edasi järgmise punkti poole.
Tuli välja, et jõevesi oli mu jalgadele hästi mõjund, sest väsimus oli läind ning tuju oli taas joosta, millegipärast mu võistkonnakaaslastele see ei sobind ning Meelik tahtis mind takistada ja keeldus jooksmast... hmmm. Nii me siis liikusime, vahelduva eduga joostes ja kõndides. Siis helistas Pirgs ja saime teada, et meil vaid mõni punkt rohkem kui neil.. MISMÕTTES?????? Igastahes see ajendas mind veel rohkem jooksma ning sundisin teisi ka, uue rajaplaani tegin ka, mille peale teised ütlesid, et see on utoopiline. Kuid peale paari enargiageeli tarbimist oli Kuldar nagu uuesti sündind ning jooksis nagu jänes ja võtsime siiski eesmärgiks mu plaani teostama hakata.
Oiii, see oli... hmmmm, piinarikas :D Timpss vaeseke jooksis pooleldi longates, ega ma ise palju parem polnud, jook oli otsas ning ilge janu oli. Üks oli aga selge, finishisse ei tohi hiljaks jääda.
Kuldar ja Timpss suutsid teepeal ära rääkida kaks naisolevust, kes oma joogid meile loovutasid.. oiii, elu oli jälle ilus ja jalg... ei olnud kerge :D Aga ära tegime.. mõni minut jäi isegi varu :) Õnnelikult finishis, peale 7 tundi ning 5x minutit mööda soid ning metsi ringi jooksmist. Äge oli - seltskond, koht, ilm - kõik.
Tagantjärgi võib öelda, et raja planeering ei olnud just kõige optimaalsem, oleks saand ikka mõnevõrra rohkem punkte natuke vähem jooksmisega kui meie seda tegime, kuid see ei ole enam oluline.
