27.-28 juuni - xdream II seeriavõistlus - öine etapp, mida võiks muidugi nimetada ka muda ja poku ralliks :)
Foto by Alar Jõeste
Eelnevad päevad olid parajalt kuumad ja ma muudki käisin ja ohkisin, et kui xdreamil sama ilm on, siis mina kuskile teepeale maha koolen. Aga tundub, et ilmataat soosis mind, sest kui laupäeva õhtul stardipaika jõudsime hakkas vihma tibutama ... erinevalt minust, enamik selle üle ei rõõmustand.
A-rada alustas taaskord rattast ja peale stardipaugu kõlamist pistsid kõik sellise kiirusega minema nagu oleks tegu sprindi etapiga. Väntasin siis ka elu eest, mis sest et ratas ei ole just mu tugevaim külg, kuid minu üllatuseks sai esimene rattaetapp väga kiirelt läbi (võib-olla ka selle pärast et Marko mind vahepeal nöörgiga järgi vedas). Edasi tuli suunduda jalgsi etapile, mis tähendas raba, muda ja sood. Nagu deja vu... eelmisel aastal saime ka just ööseks soosse ja tol korral seal ka meie võistlus lõppes. Sel aastal lubasime endale, et no matter what aga me EI katkesta.
Oi, see raba oli vaimselt nüristav, kuid mättalt mättale keksimine ja pidevalt natuke kandva jalgealuse otsimine ei lasknud vähemalt unel tekkida. Samuti muutis meeled erksaks see kui oleksin keset teed lebavale ussile peale astund. Oi, kuidas mulle ei meeldi ussid ja peale selle ussiga kohtumist muutsid kõik puujuurikad mu jaoks madudeks. Suur oli rõõm kui peale ~5h soost välja sai. Aga tagumik ei rõõmustand üldse kui pidi taas rattasadulasse istuma, kuid õnneks oli see ratta osa väga lühike ja peagi tuli jalga tõmmata rulluisud. Selleks ajaks olime rajal olnud juba pea 9h ehk ei olnud enam kõige teravamad pliiatsid ja jalad ei liikunud ka just kõige kiiremini. Esimesed kilomeetrid läksid raskelt kuid siis leidsin, et Tarmo taga on hea uisutada ja nii saime korraliku tempo kätte :)
Uisud jalast, tossud jalga ja taas metsa... kaelani kraavi, oioi, vesi oli külm, aga värskendav :) Sellel jalgsietapil oli tegu valge kaardiga, aga kuna me olime keskmikute hulgas, siis selleks ajaks kui me selle etapi osani jõudsime olid juba korralikud lohad sisse tekkinud ja punkti leidmine enam nii raske ei olnud. Samas respect esimestele tiimidele, kes selle keskmiste kraavide risti oli üles leidnud.
Tossud jalast ja taas uisud jalga, et sõita tagasi rataste juurde, võtta rattaga mõned punktid, sooritada lisaülesanne ning siis suunduda juba kanuusse. Kanuud olin ma juba tükk aega oodanud, sest joostes, uisutades ja rattaga sõites tundus see kõlavat nagu puhkus. Aga noh, reaalsuses oli asi puhkusest kaugel - ei olnud just kõige lõbusam järgnevat 1,5h sundasendis kanuus veeta. Lisaks tahtsid käed ka veel krampi minna. Tagantjärgi võib isegi öelda, et tegelikult läks kanuu meil hästi, sest möödusime nii mõnestki tiimist.
Kanuu kaldale veetud ja viimane etapp võis alata - jalgsi - seda võiks tegelikult nimetada hoopis poku ralliks või mudas roomamiseks. Kuna kanuu etapp toimus jõel (stardipaigast mööda jõge allavoolu), siis jalgsietapp tähendas seda, et sama teekond tuli läbida jalgsi (vahel lisahaake tehes, sest punkte oli lisatud nii ühele kui ka teisele poole jõge).
Kui tavaliselt olen mina see, kel jonn tahab peale tulla, siis sel korral tahtus Tarmol jonn peale tulla kui järjekordselt oli vaja üle jõe ujuda. Aga sellest hoolimata libistas ta ennast mööda kallast vette ja varsti oligi teisel pool jõge :) Vee ülesandeid aga jätkus lõpuni välja, sest ka viimane lisaülesanne tähendas vees mulistamist. Kõigepealt oli vaja teha kajakiga eskimo pööre. Jumal tänatud, et seda vaid üks osaleja pidi sooritama, mis tähendas, et saime Marko tanki saata. Kummirõngaga saarele ujuda tuli aga kõigil, mis ei olnudki nii hirmus, aga võttis pigem aega.
Veel mõningad jooksusammud (mis kõrvalt vaadates küll väga jooksuna ei paistnud) ning peale 17h ning 3min saabus lõpuks kaua oodatud finish. Tehtud!!!
Foto by Alar JõesteEelnevad päevad olid parajalt kuumad ja ma muudki käisin ja ohkisin, et kui xdreamil sama ilm on, siis mina kuskile teepeale maha koolen. Aga tundub, et ilmataat soosis mind, sest kui laupäeva õhtul stardipaika jõudsime hakkas vihma tibutama ... erinevalt minust, enamik selle üle ei rõõmustand.
A-rada alustas taaskord rattast ja peale stardipaugu kõlamist pistsid kõik sellise kiirusega minema nagu oleks tegu sprindi etapiga. Väntasin siis ka elu eest, mis sest et ratas ei ole just mu tugevaim külg, kuid minu üllatuseks sai esimene rattaetapp väga kiirelt läbi (võib-olla ka selle pärast et Marko mind vahepeal nöörgiga järgi vedas). Edasi tuli suunduda jalgsi etapile, mis tähendas raba, muda ja sood. Nagu deja vu... eelmisel aastal saime ka just ööseks soosse ja tol korral seal ka meie võistlus lõppes. Sel aastal lubasime endale, et no matter what aga me EI katkesta.
Oi, see raba oli vaimselt nüristav, kuid mättalt mättale keksimine ja pidevalt natuke kandva jalgealuse otsimine ei lasknud vähemalt unel tekkida. Samuti muutis meeled erksaks see kui oleksin keset teed lebavale ussile peale astund. Oi, kuidas mulle ei meeldi ussid ja peale selle ussiga kohtumist muutsid kõik puujuurikad mu jaoks madudeks. Suur oli rõõm kui peale ~5h soost välja sai. Aga tagumik ei rõõmustand üldse kui pidi taas rattasadulasse istuma, kuid õnneks oli see ratta osa väga lühike ja peagi tuli jalga tõmmata rulluisud. Selleks ajaks olime rajal olnud juba pea 9h ehk ei olnud enam kõige teravamad pliiatsid ja jalad ei liikunud ka just kõige kiiremini. Esimesed kilomeetrid läksid raskelt kuid siis leidsin, et Tarmo taga on hea uisutada ja nii saime korraliku tempo kätte :)
Uisud jalast, tossud jalga ja taas metsa... kaelani kraavi, oioi, vesi oli külm, aga värskendav :) Sellel jalgsietapil oli tegu valge kaardiga, aga kuna me olime keskmikute hulgas, siis selleks ajaks kui me selle etapi osani jõudsime olid juba korralikud lohad sisse tekkinud ja punkti leidmine enam nii raske ei olnud. Samas respect esimestele tiimidele, kes selle keskmiste kraavide risti oli üles leidnud.
Tossud jalast ja taas uisud jalga, et sõita tagasi rataste juurde, võtta rattaga mõned punktid, sooritada lisaülesanne ning siis suunduda juba kanuusse. Kanuud olin ma juba tükk aega oodanud, sest joostes, uisutades ja rattaga sõites tundus see kõlavat nagu puhkus. Aga noh, reaalsuses oli asi puhkusest kaugel - ei olnud just kõige lõbusam järgnevat 1,5h sundasendis kanuus veeta. Lisaks tahtsid käed ka veel krampi minna. Tagantjärgi võib isegi öelda, et tegelikult läks kanuu meil hästi, sest möödusime nii mõnestki tiimist.
Kanuu kaldale veetud ja viimane etapp võis alata - jalgsi - seda võiks tegelikult nimetada hoopis poku ralliks või mudas roomamiseks. Kuna kanuu etapp toimus jõel (stardipaigast mööda jõge allavoolu), siis jalgsietapp tähendas seda, et sama teekond tuli läbida jalgsi (vahel lisahaake tehes, sest punkte oli lisatud nii ühele kui ka teisele poole jõge).
Kui tavaliselt olen mina see, kel jonn tahab peale tulla, siis sel korral tahtus Tarmol jonn peale tulla kui järjekordselt oli vaja üle jõe ujuda. Aga sellest hoolimata libistas ta ennast mööda kallast vette ja varsti oligi teisel pool jõge :) Vee ülesandeid aga jätkus lõpuni välja, sest ka viimane lisaülesanne tähendas vees mulistamist. Kõigepealt oli vaja teha kajakiga eskimo pööre. Jumal tänatud, et seda vaid üks osaleja pidi sooritama, mis tähendas, et saime Marko tanki saata. Kummirõngaga saarele ujuda tuli aga kõigil, mis ei olnudki nii hirmus, aga võttis pigem aega.
Veel mõningad jooksusammud (mis kõrvalt vaadates küll väga jooksuna ei paistnud) ning peale 17h ning 3min saabus lõpuks kaua oodatud finish. Tehtud!!!
