teisipäev, 29. juuli 2008

...

Et kes olen?!

Vahel olen kui valge kajakas
Kes lendab tormise mere kohal kaugel silmapiiril
Ja otsib kohta kuhu peatuma jääda
Et puhata ja tunda end jälle värskena
Kajakas, kes leiab vahest mõne üksiku kala –
Elada on ju vaja...

Vahel olen kui päike
Särav ja soe
Hingelt suur ja samas olemuselt nii väike
Täis meeletut hellust ja valgust
Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea
Ja ei vaata kunagi kurbust enda sees...

Vahel olen kui kuu
Veidi külm ja kauge
Kuu mille ümber särab küll palju tähti
Kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele...

Vahel olen kui tuuleiil
Mis õrnalt kohiseb su kõrvus
Sasib su juukseid
Vallatleb puudelatvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele
Tuul mis uitab üksi aasal
Tuul mis tahaks sinugi kaasa haarata ja hoida...

Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all
Veidike kuum ja veidike torkiv
Aga meeldivalt mõnus et teda igatseda kui ta su talla alt kaob
Rannaliiv mis joonistav vagusi
Ehitab torne
Ja pudeneb su käest kui peod avad...

Vot olengi selline...

Unistav
Mõtlik
Veidike omapärane
Vahel väga kurb
Vahel piiritult õnnelik
Vahel üksik kuigi mu ümer on palju inimesi
Vahel liigagi sõbralik – terve maailma sõber

Olen jah selline
Olen rahul et olen
Ja tahangi olla

Pisut keeruline suvetüdruk...

kolmapäev, 2. juuli 2008

Öine xDream 2008

Laupäeva 29.06 õhtul kell 22:00 anti start Hansapank Xdream 2008 II osavõistlusele. Kuigi võistlusjuhendis oli kirjas, et odomeeter igal võistkonnaliikmel on soovistusliku varustuse hulgas ning võis eeldada, et mingil hetkel võistkonna liikmed lahku aetakse, ei osanud seda oodata kohe stardis.

Rattaralli:
Peale mõningast arutelu panime igaüks erisuunas minema (vastavalt oma raja legendile). Algul klappis kõik ilusti ning tuli aint jalgadele valu anda, et etapi lõppu jõuda, kuid siis muutus asi kahtlaseks. Seal kus tuli vasakule keerata ei olnud ühtki teeotsa. Sõidan edasi.. ikka veel ei ole tee otsa... vaatan, et uurib terve suur seltskond kaarti ning peab aru... saan kinnituse, et kamp otsib sama tee otsa mida minagi... kõik on nõutud... otsustan edasi sõita ja vaadata kas kuskil mingi tee leidub ning samal hetkel vurab mulle järgi üks liidergrupi tegelastest otsides sama teeotsa... peale mõningast väntamist jõuame ühisele arusaamale, et oleme juba liiga kaugel, seega sai otsus vastu võetud ning mindud tagasi punkti kus legend veel klappis. Lõpuks läbi õnne sai otsitud punkt leitud ja õnnelikult etapi lõppu jõutud, kus Marko ja Tarmo juba ootasid ja üliõnnelikult mu seal vastu võtsid. Mõtlesin, et nad mind juba kaua kaua oodanud ja oleme ühed viimastest kuna ma eksisin ja seeläbi aega kaotasin, kuid selgus et olukord hoopis vastupidine. Olime kolmandad kui rattarallilt kanuu etapile suundusime.

Kanuu: Oi, mõlamine keset ööd Veisjärvel. Kuid nagu Tarmo ütles, et sel korral kanuu lausa lendab võrreldes kevadise xDreamiga kui Klooga järvel kanuu üldse kuidagi edasi minna ei tahtnud nagu oleks ankur põhjas olnud. Kuna oli pime, siis kaldapealseid orientiire ei olnud võimalik eristada ning tuli sõita asimuudi järgi. Kuna olime nii eesotsas, siis ei olnud ka tavapärast kanuude hulka kalda ääres millede järgi punkti kergelt oleks üles leidnud. Kanuu punkte pidi võtma üks võistkonna liige ning taaskord oli see Tarmo ning taaskord õnnestus tal sukelduda kaelani vette (sel korral kohe esimest punkti võtma minnes kanuust välja astudes). Kanuus istudes oli see loomulikult jube naljakas. :) Kuna punktid asusid kaldast veidi kaugemal, siis järgmiste punktide otsimiseks läks kaasa ka Marko, seega märgi võistkonnakaaslasi oli mul peale teise kanuupunkti võtmist juba 2 ning et mulle tagasi teha mu õela naermise eest, suutsid nad teha kanuuga äkkilise liigutuse, mis tähendad et mina lendasin tagumik ees vette. Seega oli taas võrdne olukord -- > kõik olime märjad :D

"Jooks":
Peale kanuud ootas ees jooks. Kanuust välja ja otse rinnuni vette.... mmmm, "mõnus" :D Et külma vältida ning oma head positsiooni hoida panime jooksusammul punkti poole teele. Aga noh.. pimedus, pikk vahemaa punktini, lageraba ... mättalt mättale hüpates ning üritades laukaid ja mülkaid vältida oli tulemus see et suund kadus käest ning sinna me jäimegi... kulus 3h enne kui me esimese punkti rabast kätte saime. Kui ka järgmise punkti leidmine ei õnnestunud oli motivatsioon nulli lähedane, tüdimus... tegime ühise otsuse - katkestame. Pole mõtet edasi pingutada, sest mis iganes me ka ei teeks, oma hea positsiooni oleme kaotanud .. Sealt hakkas pikk pikk tagasitee järve äärde, kanuu juurde. Oleks ropendamiskast kaasas olnud, oleks me pool oma palgast pidand sinna kandma, sest võttis ikka vanduma küll kui jälle kuskile mülkasse sai vajutud... Kuid peale 6h rabas müdistamist saime me sealt välja ning kui kanuuga olime ratta alasse mõlatanud vaatas kohtunik mind sellise näoga, et palun ainult ära löö.

Marko võttis lühidalt kokku:
Net Group võistkond oli peale esimest rattaralli etappi 3 kohal. Siis kanuuse, järv risti rästi läbi mõlada ja võtta mudast ja veest 5 kontrollpunkti. Jah, saime läbimärjaks. Kanuuetapi lõpus olime kaheksandad. Edasi läksime jooksuetapile öisesse rappa.... ja sinna me jäime- olime seal 6 tundi. Pime, põlvini vesi ja muda, laukad, võsa, vandumine. Selle aja jooksul saime aru, et aitab. Kokkuvõtteks 69 koht

Võistluse emotsioonid võtab jube hästi kokku Eduard (võistkond ESTO amatöörid) oma foorumi kommentaaris "Rajameistril vedas":

Rajameistril vedas.

1) Kõigepealt vedas sellega, et stardietapi alguses saatis meid rattalegendi järgi ilgesse võsasse. Seal oleks ta kindlalt peksa saanud, aga nagu palju hiljem selgus, asjata. Sest tegelikult väljusime (oma vea tõttu) stardist 90 kraadi vale nurga all. Aga kuna seltskonnas oli aeg-ajalt ka duo Hallikma-Lond, siis PIDI kõik õige olema. (B-rada). Aga tore oli.

2) Seejärel oleks rajameister ikkagi peksa saanud, sest rattalegendi pikkused ei klappinud esialgu kuidagi. Vaid Jumal teab, kuidas esimesse punkti jõudsin. Aga tore oli. Siinkohal tervitused AARAINile.

3) Kanuuetapil ma kanuust väljas ei käinud ja see oli muidugi tore. Rajameistril vedas.

4) Sooetapid. No rajameister, nu pogodi. Teha suur etapp, mille mitteläbimine on kasulikum kui läbimine... No see ei ole seiklussport. Peksa.

5) KP10. In the middle of nowhere. Peksa.

6) KP11. No seal oleks juba munad maha võetud. Raudselt. Aga selle etapi väljaarvamine lõpptulemustest...no ma ei tea. Korraldajad veel noored mehed. Las need jäävad alles.

7) Kui oleksime jalgsietapist loobunud ja ainsana teisele jalgsietapile jõudnud (seal oli 6KP-d), mida siis orgkomitee oleks pärast teinud? Oma mehi nad ei puuduta, aga teised võistlejad oleks rajameistri risti löönud. Raudselt.

8) Esimene rattaetapp peale kanuud. Pikalt kanuus istudes ei suutnud kuidagi välja mõelda esimese rattaetapi rajavalikut. Ühtegi inimlikku varianti polnud. Oleks vaid rajameister lähedal olnud... Aga Bergsoni Maku tuli ja vedas kõiki kenasti üle soo sihile. Ja nii lihtne see oligi. Jälle asjatu keretäis. Aga kõik pole Bergsonil käinud. Ikkagi peksa.

8) Teise jalgsietapi ärajätmine. Kõik oli kanuus ette valmistatud 1:15000 ja 1:50000 kaardi kooskasutusena. Ka asimuut oli oma peaga välja arvutatud. Ja kõik asjata. Peksa.

9) Rattaetapp 28-29. Teadagi, mida soomlane selle kohta ütleks. Aga otseminek oli üllatavalt hea. Ja kummipaat oli suurepärane. Tubli, rajameister.

10) Lisaülesande 33 ja 34 punktid. Polnudki vaja võtta järjekorras??? Aga ilus oli kõrgelt karjääri servalt vaadata, kuidas sinust enne lõppu mööduvad Salomon, Areal ja Nike. Kuid natuke kurb ka. Aga peksa polets viitsinud enam anda.

Aga lilli ja šokolaadi oleks rajameistrile pärast haiglasse toonud küll. Ikkagi suur ja vahva ja südamega asi oli tehtud.
Suured tänud.