teisipäev, 15. mai 2012

Ace Xdream I

29.04.2012 oli see päev, kus sai taas üle mitme aasta starditud Xdream sarja võistlusel. Taaskord A-rajale, kuid sel korral täiesti uue võistkonnaga, kusjuures tiimis ainult naised! See tähendas aga seda, et mingit poputamist meeste poolt oodata polnud - varustus tuli ise korda seada, puu otsa tuli ise ronida ja igasugu muude takistusega pidi ka ise hakkama saama. 

Seekordne osavõistlus toimus Tallinas, mis oli mitmel põhjusel hea. Esiteks ei pidanud hommikul übervara üles ärkama ja teisele poole Eestist sõitma ning teiseks oli ümbruskond ka tuttav (totaalselt äraeksimisvõimalus oli väga väike).

Esimene etapp oli sprint (st teoreetiliselt), ehk lühem kui tavaetapp. Startisime jooksuetapile, mille raames sai seigelda nii vanalinnas kui ronida puu otsa. Järgnes rulluisuetapp. No palju õnne! Kui juhendis on kirjas, et juhul kui rulluisk on kavas, siis on seda ca 8km... aga meie SPRINDI etapil oli rulluisku mõni meeter vähem kui 25km! Vahva sprint küll. Üldiselt mulle rulluisk meeldib ja ei viriseks, aga kuna mul vasak pahkluu oli korralikult paistes, siis oli tunne, et jalg ei taha eriti uisku ära mahtuda ja oli suhteliselt piinarikas. Aga xdreamil osalevad ainult vaprad, seega tehtud saime oma uisu :) 

Järgnes rattaetapp. Tatjanal tekkis rattaga kohe mingi jama, käike ei saanud vahetada, mis tähendas seda et rattas andsime väga palju aega ära, mistõttu hakkasime ka murelikult juba vahepunktide kontrollaegu jälgima. Esimesega läks õnneks ning Patarei vanglasse siseorienteerumist saime tegema. Vahetusalas kohtusime Net Groupi tiimiga, kes soovitasid vanglas külma närvi varuda, et seal läheb kaua ja on suht keeruline. Esimesed punktid tulid meil aga väga kiirelt ja lihtsalt kätte ning ei saanud aru, millele Net Groupi mehed vihjasid. Kuid siis see õnnetu punkt 37.. kuskilt ligi ei pääse.. Peale pooletunnist peade murdmist õnnestus siiski koos teise võistkonnaga mõistatus lahendada ja kätte selle punkti saime. Kuid vahetusalas ootas ees halb üllatus.. olime 6min hiljaks jäänud ja kanuusse meid enam ei lastud, mis tähendas 4,5h ajatrahvi (kanuuetapp ise oleks võtnud ca 30min). See viis tuju nulli ning nukral sammul lonkisime finishi poole. Teepeal võtsime veel ühe jooksupunkti ning sooritasime finishis lisaülesanded. 

Kokkuvõttes oli väga lahe võistlus. Omamoodi uhke tunne on, kuna saime naistega kõikide lisaülesannetega hakkama. Samas on aga pettumus, sest kunagi varem ei ole pidanud ma ühtegi etappi vahele jätma. Samas, sellistel võistlustel sõltub palju varustusest ja kui just ratas on see, mis alt veab, siis ega midagi väga teha pole. Järgmisel korral uuesti ja paremini :)