E.-E. Schmitt "Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale"
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Rakvere Teater
Oscar on 10 aastane poiss, kes on juba mõnda aega pidanud elama lastehaiglas ning ebaõnnestunud operatsiooni tõttu on tal elada veel loetud arv päevi... Haiglas talle meeldib, sest seal on tema sõbrad ning Roosamamma - ainuke täiskavanu kes teda ei haletse, ega karda rääkida asjadest nii nagu need on.
See on etendus, millest saan rääkida ainult ülivõrdes, sest see oli lihtsalt suurepärane kui nii üldse öelda saab arvestades selle etenudse sisu. Kui tutvustust lugeda, siis arvasin, et tegu saab olema sünge, tõsise ja kurva etteastega, kuid nii see ei olnud. Jah, teema oli tõsine ja kurb, kuid siiski leidus ka huumorit - huumorit haigete laste kulul (jah, see võib kõlada tabuna, kuid see ei ole), ilma et see teema naljaks oleks pööratud. Mida tahetakse öelda on see, et ka haige laps on lihtsalt laps - käituge temaga nagu lapsega :)
Olgem ausad, tihtipeale nähakse haigust mitte inimest ning seetõttu ei osata enam käituda. Ma arvan, et ega ma isegi ei oskaks käituda, st jääda iseendaks. Mõtlemisainet andis kõvasti.
Kes veel näinud ei ole, siis soovitan vaatama minna. Midagi totaalselt erinevat tavalistest meeste-naiste vahelistest suhetest, komöödiatest või siis vene klassikast.
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Rakvere Teater
Oscar on 10 aastane poiss, kes on juba mõnda aega pidanud elama lastehaiglas ning ebaõnnestunud operatsiooni tõttu on tal elada veel loetud arv päevi... Haiglas talle meeldib, sest seal on tema sõbrad ning Roosamamma - ainuke täiskavanu kes teda ei haletse, ega karda rääkida asjadest nii nagu need on.
See on etendus, millest saan rääkida ainult ülivõrdes, sest see oli lihtsalt suurepärane kui nii üldse öelda saab arvestades selle etenudse sisu. Kui tutvustust lugeda, siis arvasin, et tegu saab olema sünge, tõsise ja kurva etteastega, kuid nii see ei olnud. Jah, teema oli tõsine ja kurb, kuid siiski leidus ka huumorit - huumorit haigete laste kulul (jah, see võib kõlada tabuna, kuid see ei ole), ilma et see teema naljaks oleks pööratud. Mida tahetakse öelda on see, et ka haige laps on lihtsalt laps - käituge temaga nagu lapsega :)
Olgem ausad, tihtipeale nähakse haigust mitte inimest ning seetõttu ei osata enam käituda. Ma arvan, et ega ma isegi ei oskaks käituda, st jääda iseendaks. Mõtlemisainet andis kõvasti.
Kes veel näinud ei ole, siis soovitan vaatama minna. Midagi totaalselt erinevat tavalistest meeste-naiste vahelistest suhetest, komöödiatest või siis vene klassikast.
