Viimasel ajal olen tihti mõelnud, et milleks ma seda kõike teen...
Koguaeg on kiire ja üha enam ning enam kuuled ennast erinevatele kutsetele vastamas eitavalt, tuues põhjuseks, et aega ei ole sest tööd on vaja teha. Hommikul oled üks esimesi kes tööle jõuab ning õhtul üks viimaseid kes lahkub (ei, ma ei loe pool päevast ajalehte ega surfa netis ringi, ma tegelikult teen ka tööd). Siis korraks trenni, et peale seda taas tööd teha. Ja kui tekib mõni vabam hetk, siis selle kasutad selleks, et korvata mõned lühikeseks jäänud ööd. Milleks? Milleks ohverdan ma oma vaba aja, oma une, oma tervise? Oleks siis, et midagi targemat ei ole teha.. aga on ju. Nimekirjas on palju tegevusi, millega tahaks tegeleda kui vaid aega oleks. Eriti "tore" on veel kuulda, et see ju ongi normaalne tänasel hetkel, sest meil on ju majanduskriis. No olgem ausad, ega ei ole ikka küll normaalne!
Koguaeg on kiire ja üha enam ning enam kuuled ennast erinevatele kutsetele vastamas eitavalt, tuues põhjuseks, et aega ei ole sest tööd on vaja teha. Hommikul oled üks esimesi kes tööle jõuab ning õhtul üks viimaseid kes lahkub (ei, ma ei loe pool päevast ajalehte ega surfa netis ringi, ma tegelikult teen ka tööd). Siis korraks trenni, et peale seda taas tööd teha. Ja kui tekib mõni vabam hetk, siis selle kasutad selleks, et korvata mõned lühikeseks jäänud ööd. Milleks? Milleks ohverdan ma oma vaba aja, oma une, oma tervise? Oleks siis, et midagi targemat ei ole teha.. aga on ju. Nimekirjas on palju tegevusi, millega tahaks tegeleda kui vaid aega oleks. Eriti "tore" on veel kuulda, et see ju ongi normaalne tänasel hetkel, sest meil on ju majanduskriis. No olgem ausad, ega ei ole ikka küll normaalne!
Kuidas ja miks siis sellisesse olukorda on jõutud? On antud lubadusi, mis andmise ajal olidki realistlikud ja teostatavad, kuid iga päev sõidab vahele mitmeid muid teemasid, mis julmalt röövivad aega ja ainuke võimalus oma kredibiilsust säilitada on teha pooled töö asjad omal vabal ajal, et lubatud tähtajast kinni pidada, ilma et töö kvaliteet kannataks. See aga omakorda viib selleni, et kui on vaja korda saata mõni väga kriitiline asi, siis vaadatakse just sinu otsa, sest on ju teada, et sind võib usaldada... no mather what, aga sina teed ju selle asja ära kui sulle vastav ülesanne anda...
Huvitav, kuidas sellesse kõigesse suhtuma peaks. Teha tööd vaid selleks ettenähtud ajal,ehk siis poole 9-st kuni poole 6ni ja kui valmis ei saa, siis öelda sry, aga ei jõudnud.. saad mõni nädal hiljem oma asjad kätte kui algul lubatud. Sellist suhtumist ei esine just vähe, miks peaksin mina siis teistmoodi suhtuma, olema kohusetundlik.. mina ei saa sellest ju mingit kasu - pigem on selle kõige tulemuseks olematu eraelu, punased silmad ning läbipõlenud närvid... Või on ainus võimalus alustada kuskil mujal ja loota, et seal on asjad paremini organiseeritud?
Ehk siis kui mõni annab enadale lubadusi, et järgmisest nädalast olen korralik, siis ma peaks proovima varianti, et järgmisest nädalast hakkan süüdimatuks. Eks siis näeb, mis sellest kõigest välja tuleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar