Ma armastasin sakslast

A.H.Tammsaare/E.Nüganen "Ma armastasin sakslast"
Lavastaja: E.Nüganen
Tallinna Linnateater

Ma armastasin saklast on eesti noormehe ning balti-saksa neiu armulugu, mida mõjutavad tugevalt mitmed ühiskonna probleemid ning erinev sotsiaalne staatus, mistõttu antud armastusele paraku õnnelikku lõppu ei ole määratud.

.. kui muld hakkab juhtima armastust, siis ei saagi sellest midagi head välja tulla, sest muld muudab kõik mullaks...

Mulle meeldis Nüganeni lavastus - meeldis, et loost oli välja jäetud kõik nö kõrvaline ja meeldis, et ei olnud etendust mõttetult pikaks venitatud. Keskenduti vaid olulisele - kahe peategelase, Oskari ning Erica, vahelistesse suhetesse, nende armastusle ning toodi välja, kuidas parun asjde käiku mõjutas. Ursula Ratasepp ning Tõnn Lamp suutsid oma karakteritega täita lava armastusega, nii et lavakujunduses ei olnud muud vaja kui vaid kolme väsinud tooli. Ei oska muud öelda, kui ILUS!

WinterXdream

Pühapäeva hommik. Kell on 7:30. Termomeeter akna taga näitab -28,6. Iga normaalne inimene esiteks magaks pühapäeva hommikul sellisel kellaajal ning teiseks ei mõtleks keegi sellise külmaga ilma mõjuva põhjuseta oma nina toast välja pista.

Jah, aga nii käituks normaalsed inimesed ehk siis kategooria, kuhu mina vist väga hästi ei klassifitseeru. Mina ja veel terve kamp hullumeelseid tõmbasid selga natuke soojemad suusa/jooksuriided ning võttsid suuna Jõulumäe poole. Seda kõike selleks, et 7h mööda metsi sammuda, sõita või suusatada ehk siis käes oli järjerkodne WinterXdream.

Stardis oli külm, kuid õnneks külmatunne kadus kiirelt peale seda kui esimese punkti poole sai jooksma hakatud. Algus sujus ilusti, suuremad teed olid lahti ning tingimused jooksmiseks vägagi head. Kui juba joogipunkt kätte jõudis ning sooja spordijooki pakuti, muutus elu lausa lilleks. Mnjah, kahjuks seda ei jätkunud kauaks, sest ilusad joostavad teed muutusid radadeks lumes, milldel sumpamine oli vägagi väsitav. Kaarti vaadates tekkis lootus, et ehk läheb paremaks, kuid reaalsus näitas vastupidist. Kõige lõunapoolseimast punktist kuni peaaegu keskuseni välja kujutas ennast totaalset lumes sumpamist. Oi, see oli ropp. Ühel hetkel lihtsalt rauges jõud (pigem küll vist vaimne) ning viskasin ennast lumme selili. No lihtsalt ei jõudnud, sest lõppu ei paistnud ega paistnud. See lumes lesimine jäi aga väga lühikeseks, sest väljas valitsev pakane ei näind seda heaks kiitvat ehk siis ajasin ennast püsti ja sammusin tuimalt edasi. Oi seda rõõmu, kui paistis tee, normaalne tee, kus sai joosta :) Jõud oli tagasi, samm kergem ja Meeliku toetav käsi seljal - elu oli jälle ilus ning nii me lisaülesande poole liikusime.

Lisaülesandeks oli sel aastal curling ehk kodumaa keeli jääkeegel. Ülesanne seisnes selles, et 3 katsega tuli keegel saada rohelise ringi keskele. Meil see ei õnnestunud ning karistuseks pidime jooksma trahviringi. Peale lisaülesannet ei olnud enam palju jäänud, vaid mõned põhjapoolsed punktid ning läbi see võistlus oligi. Kui esialgne plaan oli läbida rada 5 tunniga, siis tegelik tulemus oli 6h (selle tunnikese võib vist kirjutada rabas sumpamise rõõmudele).

Iluuisutamise EM - Meeste üksiksõit

Iluuisutamise EM on täies hoos ning vaid mõni hetk tagasi selgusid meeste üksiksõidu EM-i medalivõitjad. Kui paarissõit on selline ilus, õrn ja armas, siis meeste üksiksõidu finaal oli korralik show. Võistlejaist kiirgas emotsioone, elasid oma lugudesse sisse ning oli tõsiselt nauditav vaadata, hoolimata sellest et ilma vigadeta ei suutnud keegi sõita, isegi mitte verivärske meistritiitli omanik.

Lisaks oli suurt erinevust märgata ka teisipäevase ning tänase publiku vahel. Kui paarisõitude ajal oli publik rahulik, siis täna publik möllas. Huvitav kas see tuleneb tüüplisest eestlaslikust käitumisest, et algul ei saa vedama .. nüüd kui EM on aga poole peal on rahvas hoos ning eks siis näeb kuidas pühapäeval selle pidama saamisega lood on ...

Vihmatants

Meir Z Ribalow "Vihmatants"
Lavastaja: Merle Karusoo
Eesti Draamateater

19. sajandi teine pool. Edela-Ameerika Saluun - koos on värvikirev seltskond, keda ühendab ühine mure - kogu maad valitsev põud. Ühtäkki ilmub aga võõras - noormees, kes väidab, et on võimeline vihma tantsides välja kutsuma. See tundub kohalike jaoks ainukese päästerõngana ning kui poiss vihma välja tantsib koheldakse teda kui jumalat. Peaegi aga saabub uus mure - vihm ei lõppe ega lõppe ..

Ühesõnaga lugu sellest, kuidas inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis on (suvekuumus, vihmaperiood, jne) ning sellest, et inimestel ei ole võimalik seda muuta.

Antud hetkel pean ütlema, et jumal tänatud, et see etendus lühike oli. Ma ei tea, kas asi oli väsimuses või mitte, kuid minu jaoks jättis antud etendus väga nõrga mulje. Tekkis tunne, et näitlejad on oma mõtetes mujal, ei suuda rolli sisse elada ning on seetõttu võimetud seda ilmekalt publikule edastama. Oma karakteriga sai minu arvates hästi hakkama Ain Lutsepp ning natuke särtsu tõi lavale lõbutüdrukut kehastanud Merle Palmiste.

European Figure Skating Championships

Eile avati Euroopa Iluuisutamise Meistrivõistlused 2010. Kuna lõputseremooniale ei ole mul võimalik minna, siis otsustasin osaleda avatseremoonial. Mnjah, nn avatseremoonia oli minu arvates väga nõrk. Põhimõtteliselt oleks võinud avatseremooniale minemata jätta, millestki ilma ei oleks küll jäänud.

Avatseremooniale järgnesid paarissõitude lühikavad. Oi, see oli ilus :) Paarissõit on iluuisutamises ühtlasi ka minu lemmik. Mis mind tegelikult hämmastas on see, et sellise tasemega võistlusel on osalejate tase niivõrd erinev. Kui lühikava võitjapaar kogus 74.12 punkti, siis 20-s koht sai vaid 29.34 punkti. Eesti paar Maria Sergejeva / Ilja Glebov tegid oma hooaja parima esituse punktisummaga 47,60. Tõesti oli väga kena vaadata ning ei ole midagi ette heita, pigem soovida jõudu ja jaksu edaspidiseks :)

Neljapäeval meeste üksiksõidu finaali vaatama :)

Memory 2010

Muusikalikontsert "Memory 2010"
Teater Vanemuine

Juba kuuendat korda korraldas Teater Vanemuine muusikalikontserti Memory. Kuna sel aastal tähistatakse Eesti teatri 140 sünnipäeva, siis valiti seekord Memory kontserti repertuaari just Eesti autorite looming.

Kuigi tegu oleks pidanud olema muusikalikontsertiga, siis tegelikult pärinesid paljud kõlanud lood hoopis operettidest ning muusikalistest komöödiatest (mitte et see halb oleks olnud). Lugude vahepeal viis dirigent Tarmo Leinatamm, kes ühtlasi oli ka õhtujuht, publikut kurssi teatri ajalooga, mis üldjoontes oli põnev kuulata kuid oli ka hetki kus jutt natuke pikale venis ja oleks tahtnud "ajaloo tunni" asemel muusikat kuulata :)

Kokkuvõttes oli tegu vahva kontsertiga, mis sobis nagu valatult talvisesse õhtusse.

Kajakas

Anton Tšehhov, Kristian Smeds: "Kajakas"
Lavastaja: Kristian Smeds
Von Krahli Teater

"Armastab-ei armasta-armastab-ei armasta-armastab-ei armasta... EI ARMASTA ... Miks minu ema mind ei armasta?"

Lugu armastuse valust ning kunsti tegemisest. Läbi võetakse kõik põhiküsimused, nö suured teemad, mis peavad vastuse leidma, olgu siis tegemist armastuse, teateri, kunsti või siis emade ja poegade vaheliste suhetega.

Oli komöödiat ja oli dragöödiat. Esimene vaatus oli pikk nii et lõpupoole võttis vaikselt nihelema, kuid väike vaheaeg ning kõik oli jälle korras. Kokkuvõttes oli etendus väga väga hea ning näitlejate koosseis oli super :) Kel võimalik, siis soovitan vaatama minna.

Ämbliknaise suudlus

John Kander/Terrence McNally "Ämbliknaise suudlus"
Lavastaja: Roman Hovenbitzer
Teater Vanemuine
Mängokoht: Nokia Kontserdimaja

Molina, alaealist ärakasutanud homoseksuaal, elab oma fantaasiamaailmas, milledeks on stseenid filmidest, kus peaosatäitjaks on tema lemmik näitleja (kelle üks rollidest on ka ämbliknaine - naine, kes külvab surma). Poliitvang, Valentin, kes on elus vaid seetõttu, et vangla juhtkonnal on vaja temalt kätte saada infot, pistetakse Molinaga samasse kongi. Molinale tehakse ülesandeks Valentinilt info välja urgitseda, võimaldades tal endal seeläbi vabadusse pääseda. Pikapeale aga need kaks sõbrunevad ning Molinal õnnestub teada saada ka saladus, millest vangla juhtkond huvitatud on...

Omapärane lavastus ning lihtsalt suurepärane rollide täitmine nii Lauri Liivi kui ka Koit Toome poolt. Samuti tegi hea rolli Tanja Mihhailova, kelle fänn ma üldiselt ei ole, kuid antud etendusse ta täiesti sobib.

Suusalumi suusalumi...

Lund muudkui sajab ja sajab ning hing kisub suusarajale. 31 dets lõpuks õnnestuski suusad nurgast välja otsida ning suund Kõrvemaa poole võtta. Oii, seal oli ilus. Aga kui kolmanda tõusu tippu jõudsin, siis oli keel vestil ning loodust ei olnud enam võimeline imetlema. Vormi noh... ei olnud. Tavaliselt see pisiasi mind ei takista aga ime kombel suutsin sel korral isegi mõistuse pähe võtta ning planeeritud 19km asemel hoopis 5km ringe sõita. Tulemuseks jäi sel korral 13km ning super enesetunne :)

1. jaan hommikul võtsime Pirgsiga taas suuna Kõrvemaa poole. Sel korral plaanis siis 24km. Kuna Pirgs ei ole erinevatel põhjustel juba pikemat aega väga sporti teinud, siis eeldasime, et oleme rajal kauem kui tavaliselt, mistõttu võtsin seljakoti kaasa kuhu sisse sai paar võikut ning natuke juua. Oii, õues oli külm. Seega ruttu suusad alla ning esimesest tõusust kiiresti üles, et sooja saada. Hakkaski päris hea ning esimesed km läksid päris lihtsalt :) Tuli koht kus otsustada kas 19km või 24km. Mnjaa. Pirgs oli juba veits väsind ning tegi ettepaneku minna 19km peale. Mina aga kangekaelne, et vaja ikka 24km rajale minna (mis sest et see lahti lükkamata oli). Pirgs teab, et minuga ei ole väga mõtet vaielda ning suure vihaga ta mulle järgnes. Tõenäoliselt Pirgsi tellimuse peale sain esimesel laskumisel kohe kukkumise kirja ning ei kulunud just väga palju aega kui kukkumiste skoor tõusis kaheni. See leevendas Pirgsi viha ning kui lagendiku peal jooksid kolm kitse üle raja muutus ta täiesti härdaks ning nõustus, et see vaatepilt oli lisaringile tulekut väärt. Nii me siis vaikselt edasi rühkisime. See 5km lisaring oli raske, esiteks oma profiililt (suurimad tõusud ning laskumised on just sellel lõigul) ning teiseks veel sellest, et rada ei olnud lahti lükatud ehk siis sumpasime parajalt paksu supi sees. Mida kilomeeter edasi seda piinarikkamaks meie teekond kujunes. Väljas oli ülikülm. Kuna tempo oli aeglane ei andnud ka suusatamine enam sooja. Sõrmed olid totaalselt jäätund. Vaadetes Pirgsi vaevalist liikumist hakkas tast ikka väga kahju. Väljas pimenes kuid lõpuni oli ikka veel maad... Aga lõpuks me kohale jõudsime... väsinud ja külmunud .. Kui esialgne plaan nägi ette 2.jaan Mõedaku radasid testime minna, siis sellel hetkel matsime sellel hetkel maha ning tõdesime üksmeelel, et spa kõlab palju palju paremini ning tegelikult ju ongi puhata vaja.

3. jaan sain taas suusad alla ning taaskord Kõrvemaal. Sel korral 19km ja suhteliselt lihtne oli sõita. Olin isegi võimeline suusatama üles kõikidest tõusudest.

Hetkel siis suusakilomeetreid seljataga 56. Homme jälle :)

2009

Märkamatult on taas üks aasta selja taha jäänud ning alanud uus. Võrreldes aastaga 2008 oli 2009 minu jaoks kokkuvõttes isegi positiivsem, olgugi et see möödus enamjaolt töö tähe all. Loomulikult mahtus töö vahele palju erinevaid pisikesi sündmusi kuid miskit suurt siiski ette ei võtnud. Midagi, mis siiski meelde jäi on see, et sai taasavastatud suusatamine :)

Aga 2010 tuleb sündmuste rohke ning seiklusrikas - vähemalt hetke plaanid näevad nii ette. Sellest aga jooksvalt, siis kui aeg käes :) Praegu aga ilusat alanud aastat!