Pühapäeva hommik. Kell on 7:30. Termomeeter akna taga näitab -28,6. Iga normaalne inimene esiteks magaks pühapäeva hommikul sellisel kellaajal ning teiseks ei mõtleks keegi sellise külmaga ilma mõjuva põhjuseta oma nina toast välja pista.Jah, aga nii käituks normaalsed inimesed ehk siis kategooria, kuhu mina vist väga hästi ei klassifitseeru. Mina ja veel terve kamp hullumeelseid tõmbasid selga natuke soojemad suusa/jooksuriided ning võttsid suuna Jõulumäe poole. Seda kõike selleks, et 7h mööda metsi sammuda, sõita või suusatada ehk siis käes oli järjerkodne WinterXdream.
Stardis oli külm, kuid õnneks külmatunne kadus kiirelt peale seda kui esimese punkti poole sai jooksma hakatud. Algus sujus ilusti, suuremad teed olid lahti ning tingimused jooksmiseks vägagi head. Kui juba joogipunkt kätte jõudis ning sooja spordijooki pakuti, muutus elu lausa lilleks. Mnjah, kahjuks seda ei jätkunud kauaks, sest ilusad joostavad teed muutusid radadeks lumes, milldel sumpamine oli vägagi väsitav. Kaarti vaadates tekkis lootus, et ehk läheb paremaks, kuid reaalsus näitas vastupidist. Kõige lõunapoolseimast punktist kuni peaaegu keskuseni välja kujutas ennast totaalset lumes sumpamist. Oi, see oli ropp. Ühel hetkel lihtsalt rauges jõud (pigem küll vist vaimne) ning viskasin ennast lumme selili. No lihtsalt ei jõudnud, sest lõppu ei paistnud ega paistnud. See lumes lesimine jäi aga väga lühikeseks, sest väljas valitsev pakane ei näind seda heaks kiitvat ehk siis ajasin ennast püsti ja sammusin tuimalt edasi. Oi seda rõõmu, kui paistis tee, normaalne tee, kus sai joosta :) Jõud oli tagasi, samm kergem ja Meeliku toetav käsi seljal - elu oli jälle ilus ning nii me lisaülesande poole liikusime.
Lisaülesandeks oli sel aastal curling ehk kodumaa keeli jääkeegel. Ülesanne seisnes selles, et 3 katsega tuli keegel saada rohelise ringi keskele. Meil see ei õnnestunud ning karistuseks pidime jooksma trahviringi. Peale lisaülesannet ei olnud enam palju jäänud, vaid mõned põhjapoolsed punktid ning läbi see võistlus oligi. Kui esialgne plaan oli läbida rada 5 tunniga, siis tegelik tulemus oli 6h (selle tunnikese võib vist kirjutada rabas sumpamise rõõmudele).
Stardis oli külm, kuid õnneks külmatunne kadus kiirelt peale seda kui esimese punkti poole sai jooksma hakatud. Algus sujus ilusti, suuremad teed olid lahti ning tingimused jooksmiseks vägagi head. Kui juba joogipunkt kätte jõudis ning sooja spordijooki pakuti, muutus elu lausa lilleks. Mnjah, kahjuks seda ei jätkunud kauaks, sest ilusad joostavad teed muutusid radadeks lumes, milldel sumpamine oli vägagi väsitav. Kaarti vaadates tekkis lootus, et ehk läheb paremaks, kuid reaalsus näitas vastupidist. Kõige lõunapoolseimast punktist kuni peaaegu keskuseni välja kujutas ennast totaalset lumes sumpamist. Oi, see oli ropp. Ühel hetkel lihtsalt rauges jõud (pigem küll vist vaimne) ning viskasin ennast lumme selili. No lihtsalt ei jõudnud, sest lõppu ei paistnud ega paistnud. See lumes lesimine jäi aga väga lühikeseks, sest väljas valitsev pakane ei näind seda heaks kiitvat ehk siis ajasin ennast püsti ja sammusin tuimalt edasi. Oi seda rõõmu, kui paistis tee, normaalne tee, kus sai joosta :) Jõud oli tagasi, samm kergem ja Meeliku toetav käsi seljal - elu oli jälle ilus ning nii me lisaülesande poole liikusime.
Lisaülesandeks oli sel aastal curling ehk kodumaa keeli jääkeegel. Ülesanne seisnes selles, et 3 katsega tuli keegel saada rohelise ringi keskele. Meil see ei õnnestunud ning karistuseks pidime jooksma trahviringi. Peale lisaülesannet ei olnud enam palju jäänud, vaid mõned põhjapoolsed punktid ning läbi see võistlus oligi. Kui esialgne plaan oli läbida rada 5 tunniga, siis tegelik tulemus oli 6h (selle tunnikese võib vist kirjutada rabas sumpamise rõõmudele).
1 kommentaar:
Äge oli! :)
Postita kommentaar