Göteborgist jätkus minu tee Kopenhaagenisse Marile külla, et sealt juba üheskoos Islandi ning Gröönimaa poole sõita. Ma ei tea miks, kuid Kopenhaagen meenutab mulle kuidagi Göteborgi ning seal ringi jalutdes on tunne, et oleks oma kodulinnas – hea ja kodune. Kuna Kopenhaagenisse jõudsime nädala keskel, siis sel ajal kui Mari töö oli, tegime meie Meelikuga linnale ringe peale. Avastasime ka kiriku, mille torni sai ronida (algul seest, kuid pärast juba väljast). Mina kui teada tunda foobik kardan ka loomulikult kõrgust kuid värisevate jalgadega suutsin siiski torni ronida ning uksest isegi 5 sammu eemale astuda. Katuse äärt mööda kulgev keerdtrepp jäi sel korral aga minu jaoks vallutamata, see oli juba minu jaoks liig mis liig.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar