Noor Eesti

Tekst: Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg ja Jaanus Rohumaa
Lavastaja: Jaanus Rohumaa
Rakvere Teater

Foto: Rakvere Teater

Rakvere teatri selleaastane suvelavastus viib meid tagasi aastasse 1917, andes meile võimluse kohtuda selle aja suurkujudega: Marie Under, Henrik Visnapuu, Ants Laikmaa, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Johannes Semper, August Gaililt.

Johannes Semper kutsus eelpool nimetatud suurkujud kokku, et taastada kirjandusühendus "Noor Eesti", kuid selle asemel sündis hoopis midagi uudset - "Siuru".

Ilus luule, kaunid ja väljapeetud näitlejad, teatripark, mis õhtu hämaruses aina maagilisemaks muutus - nii võiks kirjeldada seda õhtut. Näitlejatest jäid eriti silma Mait Joorits ja Peeter Rästas.

Lisaks peab kiitma veel teatri korralduslikku poolt - istmealused, soojad pleedid ning sääsetõrje. Küünaldega valgustatud tee parklani. Super!

Kunstveri ja -pisarad

Rakvere Teatri noor kaardivägi "Kunstveri ja -pisarad"
Lavastaja: Kertu Moppel
Rakvere Teater

Rakvere Teatri noor kaardivägi ehk kamp Lavaka 24.lennu lõpetajad tõi lavale loo, mida saab iseloomustada mitmete erinevate sõnadega: särav, energiline, värviline, ebanormaalselt naljakas ning täis mängulusti.

Lugu räägib inimese vajadusest suure kire järele ning on inspireeritud Ladina-Ameerika seebiooperitest. Seebiooperitest just seetõttu, et see noor kaardivägi on nende saatel üles kasvanud ja eks see ole oma mõju avaldanud - milline peaks olema ideaalne elu ja kuidas käib tõeline tunnete avaldamine. Selle loo esitlus on täis absurdi ja kordusi, kus loo esitlejad otsivad seoseid enda ja seebiooperi tegelaskujude elude vahel.

Ootan, millal neid uuesti laval näha :)

Toatüdrukud

Jean Genet 'Toatüdrukud'
Lavastaja Hendrik Toompere jr
Rakvere teater, mängivad Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema.

Eret ja Pirgs ja Co Rakvere teatris keset nädalat. Olles võtnud plaani Rakvere teatri etenduse, oli juba ette teada, et etendusega mitte rahule jäämise tõenäosus on väike, sealsete etenduste teemad on vaatajaid puudutavad, paeluvalt lavastatud ja suurepäraselt näitlejate poolt mängitud pea alati. Väärt teater, mida külastaks märksa tihemini, kui me üksteisele ainult lähemal asuksime. Pangem aga taas autotäis hea teatri huvilisi kokku ja planeerigem järgmine külastus. Enne aga muljed siia seekordsest külastusest.

Satiir on mulle alati meeldinud. Etendus pakkus seda hõrgul kujul. Igale Jukule saalis oli selge, et perenaine on loll ja pilgatav ja toatüdrukud on vaesed ja kannatajad. Ent nii lihtsana see etendus, jumal tänatud, mõeldud ei olnud, pilkenooled sähvisid perenaisele lisaks isegi rohkem just toatüdrukute suunal. Oo kui lollid, elukauged, teenimatult muredeta, kõrgid ja psüühiliselt ebastabiilsed pealekauba rikkad ja kõrgemal ühiskonna redelipulgal olijad on, oojäkk. Aga meie, vaesed ja õnnetud, oleme palju targemad ja kõlbelisemad ja paremad. Jah, nii targad, et ei suuda oma elus toatüdruku ametist edasi rühkida või siis vastupidi selles seisuses väärikalt oma elu ära elada. Nii kõlbelised, et peame pingelist võimuvõitlust üksteise taga luuramise ja teineteise vahele võtmise üritamisega. Ja nii targad, et mitte edukalt koonduda vaenlase vastu vaid kulutada aur käegakatsutavamale kuid ebavajalikule võitlusele. Jah, nii targad ja kõlbelised. Ehk mitte põrmugi paremad kui rikas loll perenaine. Kõik said oma pilkekoosa kätte. Ausaltöeldes oli see näitlik pilt taas, kuidas arutu emotsionaalsus ei anna kunagi olukorrale mitte kui midagi edasiviivat. Just see, et kõik oma (tobukese) taset tugeva emotsionaalsusega viljelesid, tegigi kogu etenduse üle vindi keeratuks. Mitte häirivas, õnneks stiilses tähenduses. Etendust poleks saanudki muud moodi lõpetada kui paueriga kahe lisavindi täiskeeru otsa tõmbamisega, pikaaegne jaburus ei lõpegi muud moodi kui plahvatades. Boom, mitte keegi ei saanud õnnelikuks. Aga etendus oli hea.

Tuulte pöörises

August Kitzberg "Tuulte pöörises"
Lavastaja: Andres Noormets
Rakvere Teater


Lugu on kirjutatud 104 aastat tagasi, ent teema on endiselt aktuaalne, sest armastus on ju ajatu. On mees, kes armastab küll naist, kuid peab rahvast temast olulisemaks pannes naise ootele. On teine mees, kes armastab sama naist. Tema nõuab õiglust ning oma maad tagasi. Naine on segaduses - tuulte pöörises - ei tea keda valida.

Rahkema ja Rästase esitlusest võiks rääkida ülivõrdes. Mulle meeldis, et teatrikülastajat ei ole alahinnatud ning mõtlemisainet ning avastasmisrõõmu jäetakse kõigile piisavalt. Kes pole näinud, minge vaatama!

Unenäokohvik

Doris Kareva / Jaanika Juhanson / Tarmo Kesküll "Unenäokohvik"
Lavastaja: Jaanika Juhanson
Rakvere Teater

"Meie elu ongi meie elu mõte"

Rakvere Panaghoone muutub õhtuhämaruses Doris Kareva luulega täidetud unenäokohvikuks, kus kohvikukülastajaid kutsutakse kaasa unenäomaailma - maailma, kus kõik on võimalik. Kohviku laudade vahel, seinte ääres ning saali otsas asuvas baaris liiguvad ringi nii mineviku vaimud kui ka praeguses hetkes eksisteerivad inimesed. Nii seisabki üks naine vastasmisi korraga nii oma oleviku kui ka minevikuga.

Ei saaks öelda, et ma olen mingi eriline luule armastaja, kuid nii mõnigi Doris Kareva luuletus on mullegi armsaks saanud. Selles etenuses on oskuslikult kokku põimitud erinevad luuletused, muutes terviku etenduse sisule sobivaks. Nii lavaline kui ka muusikaline kujundus on lihtsalt andekad. Terve ruum on ära kasutatud - näitemäng toimub nii kapis, kirstus kui ka vannis, nii baariletil, kohvikus kui magamistoas .. . Taaskord sügav kummardus Rakvere Teatrile ning lihtsalt suurepärastele näitlejatele!