Carmen

G. Bizet’ ooper H. Meilhaci ja L. Halévy libretole Prosper Mérimée novelli järgi: "Carmen"

Lavastaja: Walter Sutcliffe
Rahvusooper Estonia

Loo sisu tõenäoliselt tutvustamist ei vaja, seega kohe lavastuse juurde :)

Alustaks muidugi sellest, et tegemist oli minu jaoks esimese ooperiga. Samas, see "Carmen" ei olnud traditsiooniline ooper (vähemalt ma arvan nii), sest sisse oli toodud päris palju ka sõnateatrit, mis mulle tegelikult meeldis, missest et see prantsuse keelne oli.

Enda jaoks olin Carmeni tegelaskuju teistsugusena ette kujutanud - särtsakas ning temperamente. Antud lavastuses jäi Carmen aga natuke tagaplaanile, jäi mõistmatuks miks kõik mehed teda tahtsid ja temasse meeletult armusid. Minu silmis jäi ta oma sõbrannade Frasquita ja Mercédès'e varju...

Don José rolli oli valitud täitma aga nii õige isik kui üldse võimalik - itaallane Mickael Spadaccini. Täpselt selline memmepojalik lõunamaalane, nii tekstilt kui ka olemuselt.

Mulle lisas muidugi veel nalja juurde see fakt, et mu kallis kaaslane oli millegipärast arvamusel, et me oleme balletti vaatama tulnud ning suur oli ta üllatus kui sai teada, et tegemist on ooperiga. Kusjuures piletid olid tema ostetud :) Terve esimese vaatuse niheles ta toolil ning mõtles, kuhu ta sattund on. Teise vaatuse keskpaigaks suutis ta aga ilusti sisse elada. Lausa nii hästi, et kui peale 5 minutilst Don José armuavaldust Carmenile viimane julges väita, et ta siiski ei armasta Carmenit, siis kostusid mu kõrvalistmelt raske ohke saatel sõnad "Oh jumal küll" :)

Üldplaanis meeldis. Järgmine kord vaatan ooperit aga keskloožist, sest parteril istudes on subtiitreid veidi ebamugav jälgida.

Manon

Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ muusikale: "Manon"
Koreograaf-lavastaja: Kenneth MacMillan
Lavastaja: Karl Burnett
Rahvusooper Estonia

See on lugu Pariisi ihaldatuimast kurtisaanist, kellest saab aga põgenik ja tagaotsitav Louisianas. Manon armub noorde Des Grieux’sse, kuid armastus rikkuse vastu paneb ta siiski abielluma vanahärra G.M-ga. Kõik kolm saavad uuesti kokku peol, kus mõlemad mehed Manoni ümber tiirlevad. Manon otsustab põgeneda koos noore Des Grieux-ga, millest saab alguse tema õnnetuste rada...

Tegemist on väga väga hea balletiga. Kuna balleti sisuga sai tutvutud väga väga ammu, siis esimeses vaatuses oli veidi raskusi arusaamisega, et kes on kes. Pärast kava soetamist saabus aga selgus majja. Põnev! Laval koguaeg tegevus käib ja nii möödusid kolm vaatust vägagi kiiresti. Julgen soovitada! :)

Maja

S.Mrožek, J.Fosse, T.Tohver: "Maja"
Lavastaja: Tamur Tohver
Mängukoht: Laitse Graniitvilla
PolygonTeater

Vana maja, kuhu saabuvad mees ja naine kes otsivad üksindust, et olla kahekesi - olla üksinda teineteises. Aga keegi tuleb ju ikka?!
Vana maja, kuhu murravad sisse kolm sõpra, kes otsivad pidu. Otsivad inimesi, aga kas keegi ikka tuleb?

Täielik absurd etendus. Pean tõdema, et etendusest lõplikult ei saanudki täiesti aru, võib-olla sellepärast, et olin reisist veel surmväsinud, aga võib-olla poleks täiesti värskena ka aru saanud. Karin Rask-i tegelaskuju (siis kui ta mängis ühte kolmest sõbrast) oli nii armas naiivitar, selline rõõmus ja positiivne - nunnu :)

Graniitvilla ise meeldib mulle aga endiselt. Õhtusöök oli maitsev ning sellised toad, nagu seal majutuseks pakutakse on ülilahedad - nagu pisike korter - kahekordsed. Soovitan sealsetele etendustele juurde broneerida ka õhtusöögi ning võimalusel jääda ööseks - teeb tavalise teatriõhtu natuke erilisemaks :)

Närvikõdi tekitav kodutee

Jah, kahjuks on see reis nüüdseks läbi. Tegelikult sai see otsa juba pea nädal tagasi, aga olen laisk olnud ja pole viitsind kirjutada.

Singapurist kodumaale naasmine ei läinud just nii nagu planeeritud. Taksoga lennujaama poole sõites valitses hinges kerge nukrus, ei tahaks veel lahkuda... ei tea kas võeti seda salasoovi kuulda, sest lennujaama jõudes ootas meid väike üllatus - lend Frankfurti on edasi lükatud (esmastel andmetel 6h ehk uus väljumisaeg 05:45). Ei tea kas naerda või nutta, igastahes selge on see, et isegi kui 05:45 lennuk väljub, siis oma järgmisest lennust oleme nii või naa maha jäänud.

Lufthansa tegutses suurepäraselt ning check-in'i tehes saime külge sildi "Special service", mille peale meid koheselt 4* hotelli toimetati, kus saime igaüks omaette toa ning 3 käigulise õhtusöögi koos veiniga.

Öösel kell 3 helises telefon, wake-up-call. Aeg minna tagasi lennujaama. Õhus oli endiselt küsimus, et kas lend väljub või mitte. Läks õnneks, saime õhku. Erinevalt AirAsia lennukist on Lufthansaga vägagi mugav lennata, ainult et uni läks ära, aga see eest jõudsin lõpuni vaadata 2 filmi :) Hommikusöögi ajal hakkas tulema ka infot edasise suhtes - st, millised on asenduslennud. Ka meid oldi juba uuele lennule ümber broneeritud. Aga oh üllatust, veidi enne maandumist selgus, et nüüd on uued isikud streikima hakanud ning seetõttu uus hulk lendusid tühistatud. Aga palju õnne..

Stjuardessid tegid endast kõik oleneva, et võimalikult palju infot jõuaks reisijateni ning et enamiks saaks minna otse uue lennu väravasse ja ei peaks lennujaamas meeletutes järjekordades seisma. Au ja kiitus neile, sest nende öö ei olnud kerge ja seda oli ka nende hääles kuulda, kuid sellegipoolest olid nad suurepärased ja armas oli kuulda kui lausuti "I keep my fingers crossed that you all could reach to your final destination today".

Lennujaamas valitses paras kaos. Olles viimaks oma kohvrid kätte saanud ning check-in'i järjekorra läbinud, selgus karm tõde, et olime napilt Tallinna lennust maha jäänud. Jah, Lufthansa oleks meid lennutanud otse äriklassis Tallinna, kuigi me piletid olid Helsinkisse. Küsiti veel, et "Does any other destination help?" Ühesõnaga, oleks võinud lennata kuhu iganes, aga lendasime siiski Helsinkisse. Saime isegi oma laevapiletid ümber broneeritud ja jõudsime südaööks õnnelikult Eestimaa pinnale.

Sadamasse tuldi mulle vastu ja üllatuseks toodi ka welcome home package - kastitäis Eesti toitu. Nii nummi, missest et ma vürtsikilu ei söö :D

Hea on olla kodus! :)