Uljaste elamusretk

Ühel kenal päikesepaistelisel märtsikuu pühapäeva hommikul tuli ärgata maru vara - vähemalt minu jaoks maru vara... eriti arvestades asjaolu, et tegemist oli ikkagi pühapäeva hommikuga! Ette rutates võin juba muidugi öelda, et see oli seda väärt! ;)

Valmistasin termosesse tee, pakkisin spordikoti ning juba oligi aeg trepist alla tõtata ja autosse hüpata, et asuda teele Uljaste poole, et seal üks elamuste rohke räätsamatk läbida. Õnneks tuli Meelik mulle järgi, sest enda auto sõidab mul omapead ringi ma ei tea kus :) Ja olgem ausad, ega ma poleks viitsind rooli istuda. Kõrvalistmel oli palju mõnusam - sai kohvi vaikselt juua ning kohukesi süüa (nii nagu mul juba traditsiooniks on kujunenud igasugu spordiüritustele sõitmisel).

Niimoodi mõnusalt kruiisides jõudsimegi ilusti Uljastele kohale. Algul küll valesse parklasse, kuhu ma ka oma mütsi suutsin kiirelt ära kaotada (õnneks toimetas järgmine auto selle kohe mulle tagasi :)), kuid lõpuks ikka õnnelikult stardi paika. Pakkisime ennast mõnusasti soojalt sisse, otsisime päikeseprillid välja ning valisime endale sobivad räätsad ja matk võiski alata! :)

Esmalt suundusime järve peale, kust meid aga üsna kiirelt metsa viidi - öise rogaini radadele! Oh see oli vahva üles-alla maastik, mis oli risti-rästi igasugu langenud puid täis - seal võis ikka väga "mõnus" joosta olla! :D Aga vähemalt nii moodi mäest üles ja alla turnides hakkas soe! Kui päris aus olla, siis tegelikult lausa palav!

Kui orienteerumismaastik sai üle vaadatud, siis oli aeg suunduda veidi inimlikumale maastikule ja liikuda mööda metsaradu. Tee viis allamäge ja meie rõõmuks paistis ees väike kosutav kommipaus. Njom-njom :) Peab tõdema, et allamäge kulgedes hakkas juba päris jahe, seega tuli leida mooduseid kuda sooja saada - joosta räätsadel või niisama hüpata.. Ei olnud lihtne, aga toimis :)

Kui tee joodud ja kommid söödud, siis oli aeg suunduda rabasse. Talvine raba on ikka ilus ja päikeselise ilmaga kohe eriti ilus. Oiii, looduses on ikka vahva! Aeg lendas ja märkamatult olime rabast väljunud ja jõudnud tagasi järvejääle. Finish paistis ja kõigil muutus samm kohe kiiremaks, sest pika retkega oli kõht päris tühjaks läinud ning oli ju kõigil teada, et finishis ootab ees soe supp ning pirukad. Njom-njom! :)

Peale 10,5km ning 3 tundi räätsadel ringi kakerdades oli uskumatult hea tunne räätsad jalast võtta ja lihtsalt kõndida - normaalselt, mitte nagu väike part. Autosse istudes oli mõnus väss ning kui algselt oli plaanis veel minna paariks tunniks tuhamäele lumelauatama, siis matka lõpuks oli see soov haihtunud. Spa või siis tekk ja padi olid muutunud palju ahvatlevamaks.

Kokkuvõtteks olin taaskord endaga väga rahul, et suutsin ennast hommikul püsti ajada, mitte ei maganud poolt päeva Tallinnas nelja seina vahel maha :)

Dar es Salaam vol 3 ehk aeg lahkuda

Kuna eelmine öö venis pikale, siis seadsime äratuskella alles 10ks, mis tähendas, et unetunde saab kokku ca 3 või nii me vähemalt lootsime. Reaalsuses äratas meid aga koputus uksele ca 9 paiku, mille peale Marit ust avama koperdas ja siis pool pahura häälega vastas "No, Thank You!". Tuli välja, et toateenindus käis uurimas, ega me pesu pesta taha :D Tõmbasime taas teki üle pea ning üritasime veel natuke magada, aga enne kui äratuskell lärmama jõudis hakata helises hoopis toatelefon. Sel korral siis anti teada, et neil ei ole meie krediitkaardi andmeid, aga neil oleks neid vaja.. mille peale Marit midagi pahaselt telefoni pobises ja toru hargile pani. Ühesõnaga lühendas tore hotellipersonal meie uneaega veelgi. Aga mis siis ikka.. ajasime ennast voodist püsti, pakkisime asjad kokku ning läksime alla, et teha check-out, sest kell 11 pidime juba Yahayaga kokku saama.

Just sel hetkel kui hakkasime oma kodinaid pagasiruumi vedama astus uksest sisse Yahaya ning abistas meid pagasi vedamisel ning seejärel oli aeg suunduda juba linna peale. Kuna keegi meist söönud polnud, siis esimene eesmärk oli leida koht kus hommikust süüa. Otsustasime minna samasse kohta, kus eile õhtul käidud sai, sest paremat kohta me ei teadnud ja olgem ausad, toit oli seal väga väga maitsev :)

Kui kõhud täis, siis oli aeg asuda shoppingule, sest vaja oli ju soetada kohalikku kraami, mida siis sõpradele kaasa viia :) Yahaya kuulas meie ostusoovid üle ja siis hakkas osturalli pihta. Meie üllatuseks ei olnudki nii lihtne kohalikku kommi ja kohviube leida! Yahaya nägi kurja vaeva, et me kõik soovitu ikka kätte saaksime. Põhimõtteliselt vedas ta meid sõna otseses mõttes kättapidi järgi ja küsis pea igast poekesest kas neil on midagi mida me soovinud olime... Vot see on teenindus :p Kui kõigil juba käed pakke täis olid, siis otsustasime tagasi hotelli suunduda, et vaadata kas meil õnnestub kogu see kraam ka kuidagi ära pakkida. Vahetult enne seda kui hotelli jõudsime ilmus välja veel üks tore vihmapilv, mis meid siis natuke kastis...aga polnud hullu :) Pakkimises olime me taaskord osavad - mahutasime kõik osavalt oma seljakottidesse! Kuivasime natuke veel hotelli lobbys ja oligi aeg lennujaama poole suunduda.

Lennujaama sõit oli ikka omaette ooper - see liiklus on ikka uskumatu! Kui seda natukenegi reguleerida, siis vōiks lennujaama jõuda ca 20-30 minutiga, sest distantsilt pole see väga kaugel... Aga no sellise liiklusega võttis see meil aega ca 1.5h (võib-olla liialdan natu, aga kindlasti kauem kui 1h). Lennujaama tuli meid ära saatma ka Salim. Vat nii toredad tegelased on meie esimese safari giid ja kokk! :) Lobisesime nendega viimase hetkeni kuni oli aeg head aega öelda ja turvaväravatest läbi minna ning lennukile astuda. Läbi sai see seiklus selleks korraks, kuid tundub, et siia riiki toob mu tee mind üsna pea tagasi ;)