Täna ei saandki poole lõunani magada. Voodist tuli ennast püsti ajada 7:15, sest ees oli ootamas Spice Tour. Eile me selle teenuse eest veel ei maksnud, seega läksin arvet tasuma peale hommikusööki, sest maksma pidi enne tuurile minekut. Kuna meiega liitus veel 2 Šveitsi tüdrukut, siis läks tuuri hind inimese kohta veidi väiksemaks ja kuna ma olevat nii tore ja armas, siis tehti mulle (ja Maritile) veelgi väiksem hind. Milline ilus algus hommikule :)
Kokku lepitud ajal saabus ka meie transfeer. Roolis istuv muri oli sel korral väga uljas. Peale nimede ja päritolu küsimist oli tal koheselt vaja teada kas me oleme abielus ja kui sai kõigilt neljalt eitava vastuse, siis oli vaja tal teada kas meil poiss-sõbrad/elukaaslased olemas on. Sellele otsustasime üheskoos enam mitte vastata ning peale seda jäi juht ka vait. Tore! Peale tunni ajalist sõitu võtsime peale giidi ning mõni minut hiljem olimegi saabunud sihtkohta.
Spice Tour kujutab endast tutvumist sellega, kuidas erinevad maitsetaimed, vürtsid ja puuviljad kasvavad ja ka natuke sellest, kus ja milleks neid kasutatakse. Oeh, ma olen ikka nii rumal. Esiteks, kardemon kasvab kapslites ja need on juurte küljes - nende juurte, mis on maa peal. Teiseks, kaneel on puu ja kaneeli nimetatakse ühtlasi ka vürtside kuningannaks. Kaneeli puust kasutatakse ära absoluutselt kõik - juured, tüvi, koor, lehed... Lehti kasutatakse ka maitseainena nagu koortki, aga ainult Zanzibaril kohapeal, sest selle vürtsi maitse kaob ca kahe nädalaga, seega ei ole võimalik seda transportida. Siis pipar on parasiit taim - ta vajab mõnda teist puud, mille najal kasvada. Must, punane, roheline ja valge pipar saadakse kõik samalt taimelt - sõltub vaid sellest, millal korjatakse ning kuidas kuivatatakse. Nelk on siinne uhkus. Muideks, nelgi terad kasvavad kõik eraldi puu otsas nagu õisik ja saaki korjatakse kaks korda aastas (juuni ja detsember).
Mis siis veel? Kurkumist kasutame juurt ja see värvib ilusti kõik kollaseks. Vaniljet on Zanzibaril väga kallis ja tüütu kasvatada, sest siin ta looduslikult ei tolmne ehk siis tuleb teda käsitsi tolmendada ja see on aeganõudev ning kallis. Ja vanilje on ka ronitaim! Sidrunhein on sõna otseses mõttes nagu hein! Kakao puid siin kasvatatakse, kuid mitte ubade saamiseks ja kakao tegemiseks, vaid lihtsalt süüakse selle vilja sees olevat valget "liha". Kakao tegemiseks olevat oad liiga kibedad ja ei kõlba kuskile. Muskaatpähkel aga kasvab siin ilusti :) Ingver on pisike rääbakas taim võimsate juurtega ning teda kasvatatakse ca kuus kuud enne kui juur toiduks ära lõigatakse. Kusjuures!!! Ingverit kasutatakse siin maal viagra asemel ning naistele pidi sama toimega olema muskaat pähkel ;)
Kui euroopas on levinud monokultuuride kasvatamine, siis Zanzibaril kasvatatakse kõike koos. See on sellepärast, et siin ei kasutata mingeid väetisi ega kemikaale ning kui mõni taim peaks kahjustuma, siis vähemalt teised jäävad terveks ning farm jääb ellu. Seega maitsetaimed/vürtsid ning puuviljad kasvavas kõik koos. Ka selles farmis, mida meie külastasime (Bwa Mzee Spice Farm) kasvas liskas eelnimetatud vürtsidele ka terve hulk puuvilju: apelsin, mandariin, greip, kookos, ananass, granadill (see on ka muideks ronitaim, mitte puu!), litš, tähtvili, laim ja sidrun. Võimalik, et midagi jäi märkimata, aga idee on selles, et kasvatatakse praktiliselt kõike, mis siin kasvab.
Vot selliseid asju sain teada! Mitte et ma varem mõelnud oleks kuda ja kus mõni vürts kasvab ning millist taime osa me kasutame, aga see selleks... Igastahes sain targemaks! :)
Tuuri lõpus saadeti veel üks muri palmi otsa meile kookospähkleid alla tooma, seega saime kõhu kookose vett täis juua ning pähklit peale süüa. Samal ajal valmistas teine muri meile palmilehtedest kotikesed, rosetid ümber randme ning peakaunistused. Kõige lõpuks viidi meid "poodi", kust saime vürtse koju kaasa osta ning oligi aeg tagasi hotelli sõita.
Midagi asjalikku täna rohkem teha ei viitsinud. Kuna ilm oli pilvine ning tuuline, siis veetsime ülejäänud päeva baaris. Ei, ei tarbinud alkoholi! Tavalised kokteilid on siin ka väga maitsvad, seega naudime hoopis neid! :) Maritil siin juba mitmendat päeva nõrk olla, seega tema läks "lõunauinakut" tegema, aga ma nautisin veel interneti rõõme ja lõin niisama aega surnuks.
Õhtusöögiks olime tänaseks broneerinud endale laua ookeani restorani. See on küll mereandide resto, kuid õnneks on midagi ka neile, kes mereande ei söö, seega kõik on hästi :) Portsjonid olid nii suured, et magustoidu (puuviljad) pidime laskma kaasa pakkida - lihtsalt ei jaksanud süüa. Asja iroonia on see, et pearooga me ei tellinudki, sest teadsime oma söömisvõimeid, aga ei osanud arvatagi, et starter ja esimene käik nii suured on. Ühesõnaga nüüd on meil homseks lõuna või õhtusöök olemas, sõltuvalt sellest millal kõht tühjaks läheb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar