Nele ja Andruse pulm

Nädalavahetusel sai pulmas käidud. See oli minu esimene tõeline pulm. Kuigi enne on paaril registreerimisel käidud, siis pulmapeole ei olnud veel jõudnud... Lõbus oli, sai meelde tuletatud erinevad pulma traditsioonid ja näe imet, üks traditsioon on meile Iirimaalt juurde toodud: Pruudil on mõlemil sukal erinevat värvi sukapael (üks roosa, teine helesinine), peig peab teatame, kumma jala sukapaela ta ära võtab (ilma käte abi kasutamata) ning see, kumba värvi sukapael ära võetakse, see pidi näitama, mis soost on noorpaari esiklaps :) Ehk siis selle traditsiooni järgi peaks Nele ja Andrus saama kõigepealt pisikese poisi vanemateks. Eks siis kunagi tulevikus saab teada, palju see paika peab ;) Pruudipärjast õnnestus sel korral pääseda, kuigi sugulased teatasid rõõmasalt, et suguvõsa järgmine pulm saab minu oma olema... no jah, neile võib ju see lootus jääda :D Igastahs nüüd jään järgmist pulma ootama :)







Nädalavahetusel sai pulmas käidud. See oli minu esimene tõeline pulm. Käidud on küll paaril registreerimisel, kuid pulmapeol mitte kordagi ...

Seiklus jõulumäel :)

Juuni keskel sai külastatud Jõulumäe tervisekeskust, või siis õigemini sealseid jooksuradasid. Kuna osa Skype'i rahvast oli pähe võtnud, et neil on vaja Sauga ringrajale rallitama minna, ja loomulikult oli Laurtsil kavaja taibikesega rallida, siis 16 juuni hommikul võtsime suuna Pärnu poole. Plaan oli selline, et Laurts veedab oma päeva ringrajal ja mina lähen Pirgsiga Pärnus jooksma ja siis rannamõnusid nautima. Aega selleks oli ju piisavalt, kuna ringrada oli üüritud neil õhtul 5-6ni.

Niisiis, Pirgsiga kokku saadud, mõtlesime et lähme katsetame Jõulumäe jooksuradasid. Mõeldud, tehtud. Sinna saabudes nägime, et oh lahe.. 25km matkarada. Kuna aega oli piisavalt, siis mõtlesime ühe pikema sörgi teha ja valisime 25km raja :) Niisiis, läksime rajale, ja peale 50m olime eksinud :D Olid jooksuradade sildid (max pikkus 15km) kuid mitte midagi 25km rajast... mõtlesime, et noh, mis siis ikka.. jookseme siis selle 15km raja ja vaatame, kas pärast viitsime veel midagi teha... Aga 10min pärast olime me ikka samas kohas.. kuigi olime terve aja jooksnud, aga lihtsalt raja märgistamisega oli natu nigelasti... aga lõpuks saime siiski järjele ja saime ~30min joosta kui rada läbi sai... huvitav kas sealne 15km rada = 3x5km... ei tea. Igastahes otsustasime auto juurde tagasi minna ja natu kaarti uurida.. ja oh üllatust, sealt leidsime et 25km rada läheb hoopis teisele poole :) Arusaamatu oli aga see, et miks siis seal oli 25km viit, kus me sellele rajale enne minna üritasime... vahet pole.. igastahes leidsime õige raja lõpuks üles :)

Kuigi oma 5-6km oli juba seljataga otsustasime siiski 25km raja ette võtta ja pealegi kulges see alguses koos 15km matkarajaga, seega kui väga väsimus peale tuleb, saaks selle lühema valida. Algus läks kiiresti, esimesed 10km olid lihtsad... aga siis hakkas janu.. ja väsimus.. ja janu ja janu ja janu.... Ühtegi silti kuskil ei olnud, et palju läbitud oli, ei olnud ka näha, et rada tagasi hakkaks keerama... otsustasime et jookseme ja kõnnime vaheldumisi, kuna joogi puudumine piinas... Peale ~1,5h (või oli see juba 2h) rajal olemist jõudsime vaatetornini .. mõtlesime, et sel hetkel on 15km läbi ja 10 veel... Nägime seal ka inimese, veepudelitega... oioi, küll oleks tahtnud ühte nendest endale.. a samas, aint 10km oli veel järgi (vähemalt nii me arvasime) seega kannatab ära. Nüüd oli kõndimine jooksmise täielikult välja vahetanud. Möödus järgmine tund ja lõpuks hakkab puuküljes silma üks silt. Uurime lähemalt.. sildil seisab "Lõpuni 9km". Esimene reaktsioon mõlemil on et WTF, ei ole võimalik... Viimanegi optimismi raasuke oli kadunud. 9km veel, ei ole võimalik :S Well, mis siis ikka... ega muud moodi lõppu ei jõua kui rada pidi edasi rühkides. Väsimus ja janu võtavad võimust, seisame silmitsi mäega mis näeb välja nagu sein ja kõige masendavam on see, et rada läheb otse sellest mäest üles... no jah, mis teha.. pooleldi neljakäpukil saab mäest üles, üleval kõnnime veel oma 100m ja siis läheb rada mäest alla... samalt poolt mäge... no krt, oli vaja siis ikka üles ronida... mõlemad sajatavad...

Mõne aja pärast näeme puutüvel siniseid märke, see tähendab seda, et 25km rada on kokku saanud 15km rajaga... Jeee, palju ei ole enam jäänud... Mõlemil tekib natuke energiat ja otsustame teha paar jooksusammu, kuid peale kahte minutit rohkem ei jaksa... piin, piin, piin...

Peale 4h ja 14min saabub lõpp piinadele... auto paistab ja paljas teadmine, et seal on joogipudelid ergastab sammu... liiter spordijooki on mõlemil hetkega otsas... ja mõte, et rada on läbi, toob naeratuse meie mõlemi näole :)

Järgmine kord jälle, sama rada, aga siis juba koos joogipudelitega :) Vot selliste ettevõtmiste jaoks ongi vaja joogipudelite vööd.

Jenni

30 mail sündis siia ilma väike kodanik, kes sai nimeks Jenni. Lootsin küll, et kannatab nii kaua kuni ma Eestisse tagasi jõuan, aga ei... paar tundi enne seda kui lennujaama saabusin, pistis Jenni oma pea välja ja olemas ta oligi :) Ilus, armas, tibatilluke ja paksude juustega :)

ühe päevane Jenni

16-päevane Jenni koos emmega

kuu ajane Jenni

Tagasi Eestis

Kool on läbi ja nüüd olen tagasi Eestis. Tõsi, küll mitte lõplikult, kuid siiski päris pikaks ajaks - 3 kuud. Tore on olla kodus, aga samas oli kurb lahkuda Göteborgist kuna see linn on päris armsaks ja koduseks saanud viimase aastaga. Eriti kurb oli lahkuda inimestest kellega on igapäev ninapidi koos istutud ja ühiste eesmärkide nimel vaeva nähtud. Seetõttu, viimased kaks päeva sai meeldivalt aeaga veedetud erinevate inimestega kokku saades, et öelda head aega, kuid mitte hüvasti. Õnneks enamustega "põhitegelastest" kohtun ma uuesti sügisel (mõnega suvel, kuna tulevad siia külla :)) ja see on vägagi positiivne. Ma ei kujuta ette kui raske oleks olnud lahkuda kui oleks teadnud, et edaspidi kohtub üliharva või siis üldse mitte ...

Mõningaid pilte erinevatelt üritustelt "põhitegelastest ja tegelastega":

Alla Maria, Manuel and me @ Bad taste party

Ragnar and Baptiste @ sauna party

"Juse", Isabel, Isabel and Daniel @ Baptiste party

Sabine and me @ Baptiste Party


Alla Maria, Martin and me @ Toga party

Sebastian and Laleh @ Sauna party

Baptiste, Fabien and Fabrice @ Alumei presentation

Manuel and me @ Baptiste party

Mari ja Björn külas

Viimased kolm nädalat siin on kiirelt möödund, esiteks selleks, et tegemist on rohkem kui küllaga olnud aga teisalt ka sellepoolest, et enamus ajast on mul siin keegi külas olnud :) Hetkel siis Mari ja Björn külas, kes parasjagu Lisebergis möllavad :)

Viimane eksam

Hetk, mida nii kaua on oodatud ja mille nimel nädalavahetused on olnud olematud ning mille nimel on veedetud mitmeid unetuid öid on lõpuks käes.... kõik ained on tehtud ja eksamid on läbi :) Samas veider, kas see oli tõesti mu elu viimane eksam? Ei tea, võibla kui magistritöö tehtud äkki tuleb tahtmine doktorisse ka astuda... aga noh, hetke seisuga siiki viimane.

Naljakas on olla.. see on vist esimene hetk Göteborgis kus ma ei pea midagi tegema. Ühtki kohustust ei ole, ToDo list on tühi. Ebanormaalne. Aga noh, seda ei ole õnneks kauaks :) Reedel saab alustada töökohustustega, hea vaheldus koolile :) Ja sügisel jälle tagasi, et alustada magistritööga ja võtta kraad mille järgi ma siia ju tulin!

Zodiac

* Põhineb tõsielu faktidel;
* Jõhker algus;
* Pikk uurimisetapp;
* Põnev;
* Kui oleks veidi lühem, siis oleks veel parem.

Perfect stranger

Tegelikult sai vahepeal kinos käidud, siis kui Pirgs külas oli. Plaanisime küll minna vaatama filmi nimega "Pursuit of Happiness", aga noh, blondid nagu me oleme, ei vaadand me enne järgi, millises kinos see jookseb, ning loomulikult see kuhu me läksime, seal seda ei olnud. Seega meie uueks valikuks osutus "Perfect Stranger".

Lühitutvustus tundus huvitav, aga film ise oli veelgi huvitavam. Lisaks, üle pika aja suutis filmi lõpp mind üllatada, ehk siis kokkuvõtes igati positiivne kinoelamus :)

Farewell ...

Täna Manueliga lõunatedes jõudis kohale, et varsti ongi see läbi. Nädal veel ja siis lendangi Eestisse tagasi. Siiamaani on iga päev kodu ja kooli vahet joostud ning mõeldud, et mitu päeva järgmise tähtajani on jäänud ning mitu raportit on veel vaja kirjutada. Ei ole mahti olnud mõelda sellele, et oma viimaset eksamit sooritades saavad ka kursused läbi. Ühest küljest ju tore, aga teisalt nukker. Njah, mina tulen veel siia, Göteborgi, tagasi, kuid kahjuks veerandile meist on õpingud siin läbi ning vägagi suure tõenäousega enamusega neist enam ei kohtu.

Reede õhtu saigi peetud maha viimane suur pidu üheskoos. Tõeäoliselt kõige rahvarohkem üldse kogu selle aasta jooksul. Tore oli, lõbus oli, nalja sai... aga ka veidi nostalgiline...

Göteborgs Varvet

Täna jõudis kätte see kaua oodatud päev, mil oli vaja minna Göteborgs Varveti starti - üks maailma kuulsaimaid poolmaratone üldse. Sel aastal saavutati jällegi osalejate rekord, mis tähendab siis seda, et starti ilmus üle 43 000 jooksja.

Mina ja Pirgit olime paigutatud 6ndasse stardigruppi (kokku 13) ja kandsime stardinumbrit 23 9xx. Mõtlesime, et meid pandi kokku koos sama tugevatega, kuid selles vist veidi eksisime, sest kuni finishini tuli endale teed rajada ning aeglasematest ja nõrgematest kuidagi mööda pääseda. Enamik võistlejad olid siiski viisakad ja nügimisel paluti vabandust, kuid ainukeseks negatiivseks kogemuseks sellelt võistluselt jääb mulle kukkumine. Joogipunkti läheduses lihtsalt tõugati ja tõmmati jalad alt ära... noh, juhtub, aga mis asja negatiivseks teeb on see, et tõukaja ei suvatsend isegi "Sorry" öelda :( Pirgit ei pannud seda tähele ja nii siis ta mul eest ära lippaski ja lõpuks vist mõne minutiga ka võitis...

Aga tunne on hea, kuigi põlved valutavad (aga see ei ole midagi uut) :) Läbisime raja ja oma esialgu planeeritud tulemuse (läbida rada alla 2h) saime ka täidetud :) Pirgit oli küll lõpus omadega natuke sassis... vähemalt inglise keel ei olnud enam kõige tugevam kui arvestada mis lauseid ta kombineeris --> "I'm so hungry for smth to drink" .. hihii... Järgmine aasta jälle ja siis tuleb juba aega parandada :)

Eurovisioon

Eile õhtul sai siis vaadatud väikese eestlaste seltskonnaga Eurovisiooni ja loomulikult ka oma telefoni arvet kasvatatud, et oma hääli ikka Eestile anda, aga kahjuks selleks siiski ei piisanud, et Eesti finaali aidata.

Samas oli väga lahe kuulata kuidas Rootsi televisiooni kommentaator Eestile kaasa elas :) Kui hääletamine oli lõppenud ja käes oli ümbrikute avamise aeg, siis Rootsi kommentaator lootis, et ümbrikust tuleks välja Estonia... Mitu korda kõlasid laused "Commoon, Estonia"; "Estland"... ja kui saatejuhid avasid ümbriku ja teatasid, et riigi nimi hakkab "T" tähega, siis tema hõiskas rõõmsalt "Yeeeee, Tallinn" :)

Kuigi Eesti finaali ei jõudnud oli siiski vaadata, et ka väljaspool Eestit elatakse meile kaasa :) Aga nagu keegi mainis, et peale seda uut süsteemi Eurovisioonil on Eestil suhteliselt raske finaali pääseda lihtsalt oma geograafilise asendi tõttu ... naabreid vähe ja isegi nendest kõik ei salli meid.

Getting to YES

"You should go into the meeting with an open mind. An open mind is not an empty one!"

R.Fisher & W.Ury

jaapani aed

Because I said so

Järjekordne naistekas ja jällegi meeldis :)

Kenad näitlejad, palju nalja, romantiline jne

Jällegi: Soovitan (vähemalt naistele) ;)

Arstil käimne Rootsi moodi

Niih, reede hommikul tekkis mul vajadus kasutada Rootsi arstiabi - nimelt ärkasin hommikul üles ja korralikult hingata ei saand... valus oli. Mõtlesin, et ootan natuke ja vaatan, kas läheb paremaks, aga peale 3h ei mingit muutust. Njah, mis siis ikka.. Kuna hingata on vaja, siis võtsin Alla Maria kaasa ja seadsime sammud arsti poole.

Esimene peatus - Kliinik kohe Chalmersi juures. Läksime registratuuri ja ütlesime, et arsti juurde vaja. Sealt vastu, et kahju küll, aga kõik hädaabi ajad on juba kinni tänaseks, et kui elus olete võite homseks aja kirja panna. Mõtlesime, et homseni nagu küll oodata ei taha.. seega pakuti, et õde võib üle vaadata... Noh, see juba parem variant.. võttsi siis andmed mult ja teatab, et ma ei kuulu üldse selle kliiniku alla, et pean hoopis kuskile kesklinna minema.. mõtlen et wtf... aga lõpuks ikka saime tädi niikaugele, et õe vastuvõtule ikka saan seal. Noh, peale pooletunnist ootamist lõpuks õde kutsubki mind.. kysib paar küsimust ja ütleb, et ei.. sa ikka pead arsti juurde minema - Kesklinna.

Nii, kesklinnas... võtan numbri, kõigepealt selleks et üldse registratuuri saada.. 40inimest on enne mind. Lõpuks, peale 2h ootamist saan registratuuri. Esitan oma ID ja ütlen, et rootsi personnummer on ka olemas.... tädi vaatab mulle lolli näoga otsa ja ytleb, et aga sul ei ole rootsi ID kaarti... sa pead maksma 1500 SEK ... mul nii, et wtf.. seda raha ma nüüd küll ei maksa ja mis mõttes nii palju.. teised enne käinud ja siis paarsada krooni olnud... Alla Maria vaatab läbi ukse, et mis krt toimub, et seal niikaua olen.. tuleb siis sisse ja uurib, et mis probleem on... räägin talle ja siis ta vaatab, et wtf.. et ta käis seal samas kohas ja tal ka ei ole rootsi ID kaarti ja maksis ka paarsada krooni, et mida nad krt seletavad.. AM siis seletab nii inglise kui ka rootsi keeles, et krt, mul on ju rootsi personnummer, et sellest peaks ju piisama ja siis lõpuks... peale ma ei tea mitmendat korda mainimast tädi ärkab, et aaaa, sul on personnummer.. ok, ytle siis viimased 4 nr't... ja teenustasu 200 SEK.. noh, nüüd me juba räägime... sain siis ennast regatud ja nüüd uude järjekorda.. ehk siis ootame arsti kutset.

See läks suht ruttu, pool tundi ja kutsutigi sisse.. Arst tuli ja kuulas ja vaatas.. njah, kopsud korras, aga mingid pisikesed lihased ribide all paistes (ma ei tea küll millest)... saatis mu retsepti apteeki ja sain oma rohud kätte... ja täna on juba täitsa ok olla, kuigi jooksma veel ei riski minna.

300

Teine kinokülastus - film nimega 300. Olin poole kõrvaga kuulnud erinevatest allikatest, et hea film ja tasub vaadata jne jne.. Kuna plaan oli kinno minna ja midagi muud nimekirjas ei olnud, mida oleks vaadata tahtnud, siis langeski otsus 300 kasuks.

Aga nagu tavaliselt, ega ma ei viitsind ju uurida, millest see film on ja kui kinos põhiline vaatajaskond oli meessoost, siis tekkis kahtlus ja sain ka Laurtsi käest kinnitust, et jah.. on küll sõjafilm. Nja, mis siis ikka, nii mõnigi sõjafilm mu lemmikute hulgast.

Ja siis see algas... julm, karm, kohati õudne.. aga samas hea .. ühesõnaga ega ma ei kahetse küll et vaatama läksin.

Ehk siis võite küll vaatama minna ;)

Aeroseum

Tuleb välja, et Göteborgis on ka lennundusmuusem ja loomulikult Laurtsil oli vaja sinna minna. Kuna muuseum veel ametikult avatud ei ole ja külastada saab vaid teatud päevadel ja teatud kellaaegadel kui organiseeritakse ringkäik, siis teisipäeva õhtu oli sisustatud. Ma ei viitsind väga minna, kuna ei ole just eriline lennundushuviline, aga mõtlesin, et noh, mis siis ikka, et võib selle pool tunnikest või tunnikese ju seal ringi jõlkuda... aga üllatus üllatus... tuur kestis 2,5h ja loomulikult rootsi keeles :D Mõningatest asjadest sain ma aru, kuid enamusest siiski mitte... aga paar vabatahtlikku tõlkisid meile (st mulle, sest Laurts pilidistas enamuse ajast) juttu inglise keelde.

Kokkuvõttes ei olnudki nii igav, aga ikkagi.. mulle oleks piisand ka tunnist ajast :D

Rohkem infot: Aeroseum

Jalutuskäik botaanika aias

Kevadel on botaanika aias kena.. mais tuleb uuesti minna, siis on veel ilusam :)






Ja kohustuslik fotosessioon puust loomadega :)

BigJump

Igal aastal toimub jaanuari lõpus Chalmersis suusa- ja lumelaua hüpete võistlus... aga kuna sel aastal oli väga väga soe ja seetõttu ka lumevaene jaanuar, siis mõeldi, et olgu.. teeme võistluse veebruaris, et siis ikka lund on.. Noh, veebruar hakkas läbi saama, aga lund pole.. Mõeldi siis vanarahva tarkuse peale, et ega talv taeva jää ja otsustati võistlus märtsi lükata... Mõeldud tehtud!! Märts peaaegu läbi, aga lund ikka pole.. selle asemel on väljas hoopis 16 kraadi sooja ja lilled õitsevad. Võistlust aga ära jätta ei saa ja seega 31märtsiks koguti Chalmersi ette suur hunnik lund ning ehitati hüppeplatvorm ja saigi talverõõme nautida :)

Miks inimesed ei viitsi kuskil üritustel osaleda?

Eile, kui oli MEI uue webi tutvustamise üritus tekkis veidi nukker tunne, sest kolme kursuse peale oli kohale tulnud vaid paarkümmend inimest, kusjuures pooled neist olid õppejõud või Phd tudengid. Kahju oli korraldajatest :( Sageli kostab kõrvu vingumine, et meie kursus on nii igav ja midagi koos ei tehta ja keegi midagi ei korralda... siit tekib aga küsimus, et milleks korraldada kui kohaletulek on paljude jaoks nii vaevaline... (Rotaryst ja VolratThams'st tulek võtab tervelt 5min aega) ja põhjused on ka mõjuvad.. "Ei viitsi"; "Ei saa, vaatan telekat" jne...


Aga vähemalt nendel vähestel, kes kohale vaevusid tulla oli lõbus ja juttu jätkus kauemaks... ning pealekauba oli baar avatud (teaduskond maksis ;))

Mida kõike teha õppimise asemel...

Kui tähtaeg ei ole veel piisavalt läheda, siis ju aega on ja seega on alati muid asju mida kõike on palju parem õppimise asemel teha.. mõned näited:

1) jooksmine (trenn)
2) küünte viilimine ja lakkimine
3) arvutimängud
4) chattimine
5) www.youtube.com
6) koristamine
7) plaanide tegemine vaheajaks
jne jne

ja seda kõike niikaua kuni avastad, et apppiiiiii, tähtaeg on kohe kohe ja niiiiiiiiiiiiiiiii palju on vaja teha :D

Õhtud Vana Tallinnaga

Vahel lihtsalt on vaja lõõgastuda ning viia mõtted koolist ja kõikidest kohustusest eemale.. ja Vana Tallinn piimaga on sellistel puhkudel ju asjakohane jook... taustaks Jack Johnson ja ongi hea olla :)

Grupid ja projektid

Viimaks ometi sain ma endale grupi, millega ma rahul olen... vähemalt hetkel on asi palju tõotav.. ambitsioonid on kõigil kõrged ning enamik grupist ei vahi sulle lamba näoga otsa, et mida ma nüüd tegema pean. Ühesõnaga, esmasp moodustati grupid ja anti ülesandeks mõelda firmade peale, kellega intervjuud teha jne... ning u 1h pärast oli meil juba firma valitud, veel enam... esimene intervjuu ka paika pandud. Eesmärgid ja strukutuur projektiks välja mõeldud jne... vähemalt kiire start.. ja loodetavasti saab ka kiiresti lõpule :)

Ehk siis olen õnnelik, et vähemalt ühes aines (8st) sain ma endale grupi, kus ma ei pea rabelema 3-5 inimese eest :) Siiamaani nägi projektide tegemine välja nii nagu Anneli seda kirjeldas.

Music and Lyrics

Laupäeval sai Göteborgis esimest korda kino külastatud, filmiks, mida vaatamas käisin oli Music and Lyrics (peaosades H.Grant ja D. Barrymore). Nagu arvata võib, on tegu tüüpilise naistekaga, tõsi.. nii see on. Sellegipoolest leian, et aint naissoost olevused ei naudi seda filmi, inglise huumor peaks nalja pakkuma ka tugevama soo esindajatele.

Kokkuvõttes: armas, naljakas ja romantiline :)

Soovitan! (vähemalt naistele :D)

Saunapidu :)

Niinii, eksamid läbi ja seega oli vaja ju kogu omandatud tarkus ja stress alkoholiga ajust välja loputada... selle eesmärgiga organiseerisime Ragnari, Baptiste'i ja Alla Mariaga saunapeo Chalmersi saunas, mis asub Göteborgist veidi eemal metsa sees järve ääres :) See oli üritus, kus üle pika aja meie kursus jälle midagi koos tegi :)

Saun oli suurim, mida ma eales näind olin... ma eeldan, et 5o inimest oleks vabalt sisse ära mahtund... Saun asus ilusti järve kaldal, nii et sai ilusti kuuma nahaga 4 kraadisesse vette hüpata ja siis jälle tagasi sauna soenema minna. Enamus julgesid vähemalt korra vette sulpsatada, minu puhul aga sai aga mu võistlusjanuline hing must võitu ja nii avastasingi ennast koos Ragnariga lõpus paari minuti tagant vette hüppamas... aga võit tuli mulle.. 18 korda (Ragnar 16 korda) ... ma lihtsalt ei luband tal rohkem hüpata :D


Kokkuvõtteks võib öelda, et see oli täpselt see, mida mul vaja oli. Tükk aega oli unega probleeme olnud, aga peale saunapidu vajusin voodisse ja jäin silmapilkeselt magama ning magasin nagu lapsuke kuni hommikuni :)

Photo made by Anneli

Leidlikud tudengid

Kui eksamil teadmistest puudu jääb, siis leidlikusega tudengitel vähemalt puudu ei tule :D Mõnigad näited:

1)
2)
3)
4)5)6)

Eksamid

Järjekordselt eksamite eel pean tõdema, et eksamid on tervisele kahjulikud...

1. Energia saadakse normaalse toidu asmel pizzast, shokolaadist, küpsistest, kommidest jne..
2. Et mitte õppida, siis treeningud muutuvad meeletult pikaks (nt avastasin ennast jooksmas üle 30km, et mitte tagasi koju minna ja õppimist jätkata)
3. Unetundide arv väheneb, sest kohusetunne käsib üles ärgata ja õppida (aga pool ärkvel olemise asjast tegelen hoopis muude kõrvaliste asjadega)

Kokkuvõte, peale kogu kohustliku materjali läbi lugemist tunnen, et ei jaga asjast ikka mitte midag :D Loodetavasti olukord paraneb järgnvate päevadega... või vastasel korral - mis s****ti, see uuesti

Plaanid..

Kuna õppida ei viitsi, siis tegelen hoopis suve plaanimisega... ehk siis teisisõnu mõtlen, mis võistlustel osaleda .. Siiamaani kavas:

1) 12 mai Göteborgs varvet (poolmaraton)
2) 1-3juuni Ferrino 36h matkasport (multisport - jooks, ratas, kanuu, kajak)
3) 9-10juuni xdream öine seeriavõistlus A-rada (multisport - jooks, ratas, kanuu)
4) xx juuni ACG marathons (poolmaraton)
5) 11-17 aug Fjällräven CLASSIC (mägimatk)
6) 19 august xdream III osavõistlus
7) 21 okt Amsterdam marathon (poolmaraton)

Loodetavasti vigastusi ei teki ja saan igal pool osaleda kus plaanitud :) Ja loodetavasti lisandub veel mõni väljakutsuv üritus :)

Motivatsiooni puudus

Täna hommikul järjekordsele grupi koosolekule minnes tundsin, et ei viitsi... lihtsalt ei ole motivatsiooni. Tundub, et ma ei ole ainuke, kuid mind utsitab tagant kohusetunne, mida kahjuks pooltel mu grupi liikmetel ei eksisteeri. Kui pooled grupikaaslased kohale ei ilmu, ja pooled nendest kes ennast kuidagi kohale on vedanud, lihtsalt midagi ei viitsi teha... siis tekib küsimus, et miks mina peaks... Njah, paratamatus... pean tõdema, et enne ma vist ei olegi häbi tundnud oma esitatud tööde pärast, kui sel korral.. kõik 3 raportit... kohutav... aga noh, mis teha... 7 inimese eest ma rabelema ka ei hakka, et head tulemust saada... lepin siis sel korral miinimumiga ja loodan, et pääsen kuidagi moodi läbi...

Aga endiselt tekib küsimus, et mida krt ma küll teinud olen, et mind alati üli super laiskade (või siis lihtsalt lollide) grupikaaslastega õnnistatakse :S


eret@veidi_masendunud

EV 89

24 veebruar sai Eesti Vabariigi 89ndat aastapäeva tähistud. Kui viimasel ajal oli tavaks saanud, et vabariigi aastapäeva hommikul mindi päikesetõusul koos teiste tipikatega Toompeale presidendi kõnet kuulama ja peale seda A. Keevalliku sünnipäeva tähistama, siis sel aastal oli kõik erinev.

Pärast lõunal seadsin oma sammud Göteborgi Ülikooli poole, kus toimus EV89 kontsertaktus. Kohale jõudes avastasin eest suure rahvamassi. Ausalt öeldes ei olnud ma teadlik, et siin nii palju eestlasi on... Aktus oli tore, kuigi tundub et siinsed eestlased on kibestunud ja suhtumine, et "venelased on pahad ja kõiges süüdi" on rootsi eestlaste seas enam levinud. Ega minagi just venelaste pooldaja ei ole, kuid siiski tundub, et siin vihatakse neid kogu hingest.

Õhtul ootas ees pidulik supee esinemiste, ühislaulude ja tantsudega :) Pikad lauad nagu eestlastele kombeks ( ei olnud küll süldipidu, aga siiski.. ), maitsev söök ja jook ... ja juttu jätkus kauemaks. Läbi said lauldud nii õllepruulija kui ka saarema valss, kuid nii mõnigi lauluke oli noorema kontingendi jaoks tundmatu... Peaks veel mainima, et üks esinejatest oli Stockholmi kuningliku ooperi sopran Liine Carlsson, kes Eesti verd... väga särav isiksus ja nagu asjatundjad ennustasid, siis väga suure tulevikuga... ehk meie järgmine Anneli Peebo.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli väga teistmoodi, kuid ülimalt meeldiv vabariigi aastapäev :) Tänud korraldajatele!!!

Anneli sünnipäev

Kuigi õige päevani veel paar päevakest aega, sai täna Anneli vananemist tähistatud... ikkagi veerand sada ju :) Aga peab tõdema, et 25ndaks sünnipäev on ebamugav, st et muffine vorme on pakis vaid 24, seega tuleb osta 2 pakki, et saada see üks puudu olev lisaks; sama teema tordiküünaldega, ehk siis ühe puuduva küünla pärast tuleb osta teine pakk veel... Teeme siit omad järeldused --> 24 on viimane sünnipäev, mida tuleb tähistada :D

Anneli oma muffini tordi küünlaid puhumas :)

Chalmersistide õhtusöök (27.jan. 2007)

Peale mõne kuist ootamist toimus lõpuks Chalmersistide kokkutulek, mis siis kujutab endast õhtusööki, kuhu kogunevad Eesti üliõpilased, kes õpivad (või on õppinud) Chalmersis ning A.Otsa Fondi juhatus, eesotsas Mart Mägiga. Peab tõdema, et olenevate pisikesest kohalviibijate hulgast oli nalja nabani ja veelgi enam ning päris huvitav (ja loomulikult meeldiv) oli aega veeta siin vibivate eestlastega.

Pilt kohalviibinutest (v.a üks juhatuse liige - Sven)

Diversification...

it is like sex: its attractions are obvious, often irresistible. Yet, the experience is often disappointing.

Grant, R.

Tagasi Göteborgis

Nagu märkamatult on see kuu aega möödunud, mis Eestis sai veedetud ning nüüd olen jälle Göteborgis, kuhu vist sel korral kuni juunini jään, enne kui jala kodumaale tõstan.

Saabumine siia oli lahe närvide kulutamine tänu lennukite hilinemisele. Eestis, kui lennukile minemise aeg kätte jõudis, ei olnud veel lennuk saabunud.. peale mõningast hilinemist saime siiski pardale ja oleks nagu võinud õige aegselt õhku tõusta, kuid siis tuli teade kaptenilt, et lennuliikluse piirangute tõttu saame õhku tõusta alles poole tunni möödudes. Peale seda teadet läbis lennukit ehmatuse laine, sest nii mõnelgi tuli järgmisele lennukile ümber istuda ja lendude vahe ei olnud väga suur. Ka meie ehmatus oli suur, sest meie lendude vahe pidi olema 1h ja 20min, mis aga nyyd vähenes 20'le minutile. See ei oleksi nii lühike aeg kui tegu oleks olnud connected lennuga, kuid meil oli vaja vahepeal kätte saada oma pagas ja seejärel uus chek-in teha. Nii see siis läks, saime oma kotid lõpuks kätte ja jooks lennujaamas hakkas pihta.. koos 16kg kaaluva spordikotiga :D Aga jõudsime, täpselt viimasel minutil saime oma chek-in'i tehtud ja täpselt samal hetkel saime ka teate, et teine lend hilineb... Oi, selle teate eest 10min varem oleks vägagi tänulik olnud.. aga noh, mis siis ikka. Lõpuks hilines teine lend siiski ~45 min, mis tähendas seda, et tol päeval kooli ei jõudnudgi.. vähemalt loengusse mitte.

Igastahes nüüd olen ma õnnelikult kohal. Hommikul uksest välja astudes ootas mind meeldiv üllatus - taevast sadas laia lund ja maa oli juba meeldivalt valge. Peaaegu nagu Eestis :)

Läti ja lumetorm

Spontaansus on mulle alati meeldind ning eelmine laupäev oma teekonnal Tartusse otsustasime otsa ringi keerata ja hoopis Lätti LIDOsse sööma minna.. mõeldud tehtud ja 4 tunni möödudes olimegi kohal (mina, Lauri, Pirgit ja Christian). Olenemata sellest, et meil Läti kaarti ei olnud, leidsime koha siiski suht vaevata üles ja kuna kõht oli meeletult tühi, siis toit tundus veelgi maitsvam ja kõht oli natukese aja pärast punnis ja meel oli hea :D Kuna kell veel väga palju ei olnud, siis võtsime suuna edasi Jurmalasse, et külastada sealset veeparki ja mullivannis ning saunas leiba luusse lasta. Õnne kombel sai esimese korraga kohe õiges suunas sõidetud ja peaegi ka veepargis kohal :)

Peale kahte tundi lebotamist panime asjad kokku ja sõit kodu poole võis alata.. aga oh õudust.. ca 10min peale autosse istumist algas lumetorm ning nähtavus oli õudne ja teeolud veel õudsamad...mille tagajärjel kestis kojusõit 8h. Enamus ajast Lauri roolis ja teekonna lõpus mina.. aga kogu tee sai hirmul oldud.. igastahes kui lõpuks Rakveres auto sai ära pargitud langes kivi südamelt ja tuhat korda kergem oli olla.

Aga lumetormist hoolimata oli ettevõtmine lahe ja järgmise päeva pärastlõunal oli tore vaadata paksu lumevaipa maas, millest sel aastal kuni tolla päevani vaid unistanus olin :)

Talvepäevad

Reede, 19 jaanuar, toimusid Lapikute talvepäevad, mis oli üle pika aja üks lapikute üritus kuhu mul minna õnnestus, sest õnneks olin sel ajal Eestis :)

Võib vist öelda, et esimest korda selle ürituse ajaloos oli see rahvusvaheline .. ehk lisaks hulgale eestlastele olid esindatud ja Läti ja Rootsi. Nagu vist juba traditsiooniks saadud, siis reede õhtu möödab ohtralt alkoholi tarbides ja ega seegi kord erinev ei olnud :D Rootslasele õpetasime ka eestlaste kombel jooma, aga noh.. nõrguke.. kell 2 nägi tema juba und.. kangemad eestlased mängisid aga kella 5ni korvpalli (mina loomulikult ka :D) .. tabavuse üle võib küll nuriseda, aga keda see ikka huvitab.. peaasi et lõbus oli.. ja seda see kindlasti oli :)