Rattamatk Paldiskist Tallinnasse

Kunagi ammu tekkis Markol idee, et võiks kevadel mööda ranna äärt rattaga Paldiskist Tallinna sõita ja täna oligi see päev, kus me selle plaani teoks tegime.

Hommikul istus Paldiski rongi peale 9 vaprat töökaaslast-sõpra ning poole 10 paiku oli see seltskond Paldiski raudtee jaamas kust nagu üksmees suund Tallinna poole võeti :) Oli muda, oli liiva, oli maanteed, oli tõuse, oli langusi, oli pause, oli raske, oli kerge, oli lõbus ... kõike oli :)

Lõpus hargnesime kaheks... need kes läksid päris linna ja teised, kes läksid Tarmo juurde. Tarmo juures ootas meid soe saun, hea söök ja päike.

Marti fotosüüdistusi saab vaadata siit :)

Teater

See aasta on alanud kultuurselt, kui vaadata asja selle nurga alt mitu korda ma teatrisse olen jõudnud. Tõelisele kultuuri inimesele on 5 korda 3 kuu jooksul teatrisse jõuda loomulikult vähe, kuid minu jaoks on see päris korralik saavutus :)

Selle aasta teatriskülastused (vaatamise järjekorras):

Richard Brautigan: "Arbuusisuhkrus"
Lavastaja: Jaanus Rohumaa
Linnateater

David Morrell: "Rambo"
Lavastaja: Kristjan Sarv
No99

Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper: "Kuidas seletada pilte surnud jänesele"
Lavastajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper
No99

"ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni"
Lavastaja: Tiit Ojasoo
No99

Rob Becker: "Ürgmees"
Lavastajad: Mati Unt ja Andrus Vaarik
Monoteater

Varsti taas teatrisse :)

Life is just wonderful!

Mul on 3 projekti, mis oleks pidand valmis olema EILE; 1 klient, kes mind üles tahab puua; alluv kes loodab, et ma teda juhendaks; ülemus, kes arvab, et ma olen SuperWoman; mees, keda ma vihkan ja samas ei vihka ehk kes mind närvi ajab; teine mees, kes mind ka närvi ajab (tegelikult on neid rohkem kui 2); korter, mis on täielikult sisustama; aeg, mida mul ei ole...

Aga muidu läheb päris hästi!

Pudrumäed ja piimaojad

Talv ei ole enam oma esimeses nooruses. Just seepärast tundus siiski mitte paha plaan minna suustama sinna, kus rajad potentsiaalselt erilise hoole all on ehk siis Jõulumägi ja Eesti meistrivõistlused. Tutkit. Lumepudrumäed ja lumepiimaojad. Loomaramm peab olema, et sellisel rajal maraton ära sõita, mida 15 meest täna hommikul tegid. Igal tõukel suuski lumepudru alt välja ponnistades kahtlesin, kas võistlused hommikul ikka üldse toimusid, need ei saa ju olla ametlikult Eesti meistrivõistluste rajad. Et pole kinni pressitud ega midagi, kunstlumega kohendatud ega midagi.. klassikarajast ettekujuteldav jälg.. Koju jõudes veeb siiski teatab, et Rehemaa maratonil esimene, järelikult ikka toimus võistlus. Meeletu, kuda seal ikkagi 50 km ära sumbatakse?!?!

Puhata ja mängida

Mäest üles ei jaksa ja mäest alla ei julge. Tere tulemast, see on Mõedaku. Maru kahju esimest korda elus, et kevad nii ukse ees on, käiks ja avastaks küll veel igasugu suusaradu. Seekord piirduski Mõedakul käimine rohkem avastamisega kui suusatamisega, sest millegipärast ei ole taustameeskond meil eriti tasemel. Määrimata suusad ja vesiraske lumi annavad umbes sellise tulemuse, et 5 km sõitu tundub nagu 15 km sõitu. Maru kahju oli sealt nii lahkuda, et ulle suusaringe ei olnud seljataga. Surmaorg ju jäi ka nägemata-läbimata, õnneks või kahjuks. Tundusid väljakutseterikkad rajad olema, järgmist talve ootama jäävad need. Hammas on verel.

Märksa paremini tuli välja teine plaan - puhata ja mängida Rakvere vee- ja saunakeskuses ja ohh.. protseduuride maailmas. Teinegi hammas verel. Majanduskriis anna asu, minu massaaziarved tasu..

Järgmine nädalavahetus - märtsi lõpp juba! - on plaan Jõulumäe suusarajad ette võtta ja pärnu spaasid julgen ka kõigile soojalt soovitada :)

Reklaam: võta üks, saad kaks!

Igahommikune tõsiasi...

Eesti mees vs rootsi mees

Sageli kirutakse, et eesti mees on paras mühkam ja mats.. Kutid, ärge nüüd uhkeks muutuge, aga ma vägagi julgen asja palju kenamana näha, sest vähemalt minu tutvusringkonnas on toredad, viisakad ja intelligentsed meessoo esindajad ja viibides viimased 4 päeva ühe oma rootsi tuttava seltskonnas, pani mind eesti mehi veel rohkem hindama.

Mõningaid kõrghetki:

* Ootame lifti. Lift saabub ja uksed avanevad ning temal on vaja esimesena lifti siseneda, kuigi meie (mina ja Pirgs) olime uksele lähemal. Üles jõudes ning lifti uste avanedes oli vaja ju temal kõige esimesena välja trügida, missest et võtmed olid minu käes. Huvitav küll miks, aga antud olukord meenutas mulle situatsiooni kuidas mutikesed trolli trügivad.

* Tõstame Pirgsiga autost asju välja, et need tuppa viia. Haarame mõlemad siis nii palju asju kätte kui mahub ja näeme välja nagu väikse kaamlid. Samal ajal kõnnib meie kallis rootslane käed taskus ukse poole ja ootab, et me selle avaksime.

*Poes. Võtan korvi ja kuhjame sinna asju õhtusöögi jaoks. Ja siis tuleb meie rootslane kolme õllega ja paneb need ka minu korvi... khmm. Vaatasin talle kurjalt otsa ja siis ta märkas, et võiks ise korvi tassida.

* Laupäeval käisime suusatamas ja Pirgit tahtis pühapäeval ka minna. Arutasime siis meie rootsi mehega, et võiks ju uuesti minna. Tema vastu, et ei, tema ei taha, tema jookseb. Me vastu, et ei ole viisakas suusarajale jooksma minna. Tema ei mõista miks ja ütles, et me talle ühe hea argumendi ütleksime. Noh, ütlesime. Seepeale me palusime, et ta meile ütleks ka hea argumendi, miks ta suusatada ei taha. Sellepeale ta aga vihastas, ütles, et tema ei pea meile midagi põhjendama ning läks oma madratsi peale mossitama :D

* Tulime jooksmast. Ja ta läks voodisse mustade higiste riietega :S appiii...

* Lähen vannituppa... maas vedelevad meeste aluspüksid. Ütlen siis talle, et kuule, mu vannitoa põrandal on meeste aluspüksid, et ma eeldan, et need on tema omad. Selle asemel, et need minna ja ära korjata hakkas tema aga vaidlema, et tema omad need küll ei ole.. Nagu MISMÕTTES??? et siis minu või Pirgsi omad v....

* Dushikardinast ei olnud ta ka midagi kuulnud (vähemalt ei osand ta seda kasutada, sest igakord kui ta pesus käis, mu vannitoa põrand ujus) ja seda mida ta mu peegliga tegi ei tea ma ka..

* Reedel käis ta koos Alari ja Laurtsiga kuskil maa-alustes käikudes vms, see tähendas, et ta kingad olid tolmused ja püksid veits mustad. Võiks ju eeldada, et sellepeale puhastatakse oma kingad ära.. aga ei... tema käis järgnevad päevad oma tolmust hallide kingadega ning mudaste pükstega ja läks nii ka täna õhtul lennuki peale!

* Magama läks TRIIKSÄRGIGA!!!

* Oh milline hädapätakas ta on.... Kõrvemaal... paneme Pirgsiga suusasaapaid jalga ja tüüp siis seisab ja passib auto kõrval. Me küsime, et noh, et miks sa juba jooksma ei ole läind. Tüüp vaatab nõutu näoga otsa ja küsib, et kus ta jookseb ... khmm... ütleme siis Pirgsiga, et no vaadaku kus laiem rada on, et suusatajaid ei segaks, et jooksku ntx 3x 5km. No okei... tüüp ikka passib.. me siis ajame teda jooksma, et mingu, et meil läheb veel veits aega kuna mu suuski määriti alles. Tüüp siis küsib, aga et mis kell me kokku saame.. me vastu, et kust me teame kaua meil läheb 19km läbimiseks, et jooksuku oma 15km ära ja siis oodaku sees ja joogu teed. Tüüp vaatab jälle nõutu näoga otsa, et aga mis kell siis.. kas kell 12 või 12:30 või.. Pirgsil tuli ka lõpuks piir ette ja teatas, et krt kust ta teab kaua läheb, et istugu ja oodaku kui me ta enne meid valmis saab. Ja lõpuks jõudsingi ma enne lõppu kui meie 'sportlik' rootsi mees.

* Jõudsin koju, süda rahul, et tüüp lennujaama toimetatud. Tõmban kardinad eest ära ja mulle vaatab vastu 4 paari musti sokke.... TULE JUMAL APPI!!!

Sõltlased naistepäevas

Noh, sellega on nüüd jälle korras. Üks sõltuvus juures. Kellele neid vaja on, niigi mitmed neist kuradikesi ja inglikesi õlgadel mängimas! Suusatamine siis, selle talve avastus. Nüüd peatse lume kadumise hirmus võtame viimast. Ehk selle nädala spordikava kukkus välja väga tegus: 5x nädalas sporti, Eretil 58 km suuska ja 30 km jooksu, minul 40 jooksu ja 43 suuska. Jooksud tempokad ja suusatamised pingelised. Sest ega need rajad ole mitte chillimise kohad, kui päeval sulab ja öösel külmetab ja mõnusat lund juurde ei saja. Jäine pinnas ja rööpad võimutsevad. Kukkumisplaan sai ülimalt sümmeetriline, nii ühe kui kahe inimese lõikes. Kukkumiste skoor minul-Eretil 3:3, millest mõlemal 2 languskurvides ja 1 jala pealt lauge maa suudlemist. Isamaa vajab hellust.

Hoolimata maa peale toovatest matsudest, toimis suusa- ja rõõmudoos mõõdukalt või natuke rohkem, igal juhul tagasitee läks vähe lennukamalt kui oleks vaja olnud. Ühel hetkel oli isegi spordiinimese silmade jaoks väga väledate sammudega sinine mees meie ees sauaga vehkimas. Aiiii kurjam, aiman, et on põhjust väle olla. Nii ta siis tutvustabki kiirusnäitu +23, mis ta radarisse oli kuidagi sattunud. Tõdesime üheskoos - maru kahetsusväärne. Pikad pilgud õhetavate inglinägude poole ja kostub lause: kuna täna on naistepäev, siis me teeme teile hoiatuse, sõitke palun korralikult!! Üüratu vabastav naerulagin inglinägude suust, mis vist isegi politseionu ehmatas :d.

Rõõmudoosi jälle juures, lõppematu naerulagin..

Palju õnne, naised!!

Selline kooslus siis..

Ärgates laupäeva hommikul, on esimesed sõnad rumm, rumm, rumm..

Lund ja talve veel jätkub :) Allahindlusega suuski poes samuti - oleme uhked oma uute punaste suuskade üle! (suusaostu blondihetked sisse arvata muidugi, a la: müüja: kus te suusatada plaanite? blondi: õues? jms jne).

Kõik norrakad võivad küll olla suuskadel sündinud aga rootslased kohe kindlasti mitte :) Estonian crazy girls suudavad ühe muidu arvata sportliku rootsi tüübi päris kiiresti 'ära tappa'.

Suusarajal Eret arvas, et ta teeb liiga palju sporti ja ei olnud nõus muga homme suusatama tulema!! Nüüd juba mõlemad veename rootslast, et saaks veel viimane kord sel talvel kõrvemaa radadele.

Õhtused viimased sõnad on: igat sorti alkot on, aga mitte rummi (kuidas see nüüd küll juhtus)!!

plirts plärts märts

Naistekas 'Stiil' on küll väga vaimuka ja mis peamine, pädeva tähetarga omale leidnud.

Märts plirts-plärts minul ja Eretil on selline:

Minul:
Seiklejana oled sa uskumatult mõistlik. Vaba hingena oled sa märkimisväärselt vaoshoitud. Mässajana oled sa fantastiliselt kohusetundlik. Aga seda kõike ainult sellepärast, et sa armastad äärmusi. Sind ei huvita, kas oled parajasti äärmiselt arukas või äärmiselt rumal – peaasi, et sa oled seda äärmiselt. Praegusel hetkel oled sa peamiselt äärmiselt tüdinud. Sa ei taha enam kuuldagi piirangutest, mis seovad sind su kohustuste külge. Peagi on sul nende piirangutega palju parem suhe. Seal, kus oli pinge, on varsti inspiratsioon. Ja sa oled selle üle äärmiselt rõõmus.

No further comments needed!

Eretil (ega juhuslikult pole ta nimi Little Devil :p):
Sügaval südames oled sa praegu väga vihane. Sellistel emotsioonidel on oma eesmärk ja väärtus. Annavad motivatsiooni, hoiavad rakkes ega lase rutiini takerduda. Tunnista endale, et sa ei suuda midagi andeks anda. Ära valeta endale, et see pole nii. Need tunded on liiga tugevad ja liiga sügavad. Püüa ennast mõista. Suuna see viha millegi ülesehitamisele. Ainus, mida vajad, on konstruktiivne plaan. Raevust ebaõigluse vastu saab ehitusmaterjal. Nagu näed, võib isegi halbadest tunnetest sündida midagi kasulikku.

No further comments needed!

Patkuli Challenge

Äripäeva maratonitiimil tekkis geniaalne idee käivitada igakuiste ürituste sari ning möödunud laupäeval (28.02) toimuski esimene, milleks oli Patkuli Challenge.

Joosti 1,43km ringi - Patkuli treppidest üles, mööda müüri Toompea lossi poole, siis veel treppidest üles, ümber lossi ja siis müüri alt alguspunkti tagasi. Ah jaa, peaks mainima, et seda rada joosti 2h järjest :)

Kui ma esialgu arvasin, et nii esimese kolmandiku ajast ma jooksen, teise kolmandki kõnnin ja viimase kolmandiku rooman, siis tegelikkuses läks palju paremini. Roomamiseni ma ei jõudnudki ja kõndides tegin ka vaid mõne üksiku sammu. 2h'ga suutsin läbida 12 ringi, mis tähendas siis seda, et võitjalt sain 3 ringiga pähe, aga see ei morjenda mind karvavõrdki. Väsitav oli, aga pärast ei olnud enesetunne pooltki nii hull kui ma arvasin olevat. Järgnes 1,5h bussisõit Rakverre ning sealt väike sörkjooks koju. Njah, esimesed sammud ei olnud just lihtsamate killast, aga edasi oli päris ok, nagu ei olekski 2h trepijooksu seljataga olnud.

Korraldajatele suur suur aitähh ja kaasvõistlejad olid ka super tublid ja muhedad isikud :)

Teiste osalejate muljeid:
Korraldaja kokkuvõte
Telleri kokkuvõte
Martti muljed

Sportlik v-v-v...

Noh, vorm Eretil, viha minul. Üks parem kui teine. Iga päev õpib midagi uut – eile ntx suusatamist ja sportlikku viha, mida ma pole varem enda puhul nagu väga täheldanud, pigem siuke allaandja tüüp ikka olnud. Aga assamait kus eilne sport värskendas enesetunnet ja sportliku viha varusid ja mida kõike :)

Millegipärast pole üldse suusatanud elus, lapsena ainult natukene proovitud. Üldse usku ei olnud, et mu jalakesed-käekesed aru saavad, mis suusatamine on, et reaalselt edasi liigun. Sest venna rulluisutamisega on testitud ja nooo mitte ei ole kirka kriidina end tundnud. Eret lubas õpetada.

Alguses oli iga väike langus hirmus ja iga väike käänak vaenlane. Mureliku küsimuse peale, kas seal ees tuleb pöörata, vastas Eret, ei tule, tee ise keerab. Nojah, khmm, minek siis. Hiljem, asssaamait! kus alles tulid tõelised langused. Müts tahtis peast lennata. Poolaasta adrenaliini norm on käes.

Vahepeal tõmbas Eret mu raja kõrvale ja manitses tõsise treeneri näoga: "sa ei tule sirgelt seistes mäest alla!!" või et "suusaninad ei tohi üle üksteise minna :D!!!" jne. Ma olin nii püüdlik õpilane J ja väga keskendunud, mida Eret muidugi ei saanud oma kasuks keeramata jätta!! Õudne kui ladnalt üks tibi suudab udu kokku rääkida ja õudne kui ladnalt teine tibi seda udu lihtsalt usub. Mina nimelt vaatasin, et 19 km silt läheb vasakule ja Eret paremale.. ja vaatan kuidas Eret hästi loomuliku näeoga ütleb, et „siin on mingi segadus siltidega, siia tuleb minna“. Saite juba aru eks, et Eret viis meid 24 km rajale..

Eret, awww, käinud suusatrennis ja olles nii maru tugev üldfüüsiliselt tuiskas mu ees muidugi mägedest üles ja ootas mäe otsas järele. Mina püüdlikult püüdsin suusatada ja ta sabast kinni hoida. Vist tõesti esimest korda üldse sõitsin uisku, 24 kilti, nananaa. Ahh, super üldfüüsiline trenn, lõpus oli küll oooohhh, süsi-trenn. Nüüd aga on nii et.. tahaks jälle minna!! Ma neile mägedele näitan! :)

Kui mind ei oleks olnud, oleks Eret paaalju varem finishis olnud, aga ta truult ootas ja õpetas mind ikka, seda enam, et lõpus oli kõikidest nendest tõusudest, millest üles sõitmisest minu puhul just eriti juttu pole, jalad nii pehmed ja värisevad, et siis veel aeglasemini finishi poole tsillisime ja kulgesime.

Nüüd rehkendasime kokku, et Eret on sel aastal juba nii palju raha suuskade laenutuse peale kulutanud, et pool suuskade raha oleks koos. Minust saab ka kindlasti suusatamas käija, niiet oleks nagu mõtekas suusad osta küll. Natuke olen uurinud müüjameeste käest ka, milliseid suuski osta, mis nüansid hinda tõstavad ja mis oleks mõttekas. Täitsa targaks võib saada, kui ainult müüjamehed ei küsiks su kaalu ja siis pead ei vangutaks ja pomiseks „ai ai ai, ei mängi välja“ :S Ma neile näitan :p

Nike Winter Xdream 5

Pühapäeva hommik, kell on 5:45. Normaalsed inimesed magavad, aga mina ajan ennast voodist püsti ning sean valmis 7 tunniseks lumes müdistamiseks ida-virumaa metsades. Mõni minut peale kella kuut oligi Marko ukse ees ja teekond Pannjärve suunas võiski alata. Teepeal tegime mõnigad kiired vahepeatused, et korjata peale ülejäänud tiimi liikmed ja haarata Statoilist hommikukohv.

9 paiku jõuamegi Pannjärvele. Kui Tallinnas näitas külmakraade 14 ja Marko lohutas, et päeva peale läheb soojemaks, siis tegelikkus näitas aga seda, et stardihetkel oli miinuskraade 18. Külm oli, tegelt ka!!!

Sel korral oli stardis kaks Net Group-i tiimi: Net Group 1 (mina, Marko ja Tarmo) ning Net Group 2 (Kristjan, Alex ja Toomas). Seega loomulikult oli minu esimene eesmärk, et vähemalt NG 2'le võiks ära teha (oma esitiimi tiitlit vaja ju kuidagi õigustada).

Kell sai 9:59, mis tähendas seda, et võis võtta kaardi ning hakata rada planeerima, et kui 1 min pärast stardipauk kõlab, oleks teada, kuhu poole punuma tuleb pista. Kuigi mina tahtsin alustada ülemisest väiksest ringist, siis mehed arvasid teisiti. Kuna plaan oli ära võtta kõik punktid, siis otseselt vahet polnud ning ei hakand vastu vaidlema ja stardipaugu kõlades sedasime sammud punkti 43 poole.

Teise punkti juures õnnestus mul jääst läbi vajuda ja üks jalg korralikult märjaks teha. Korraks käis jube külm läbi, aga see oli kiirelt mööduv nähtus :) Edasi läks jälle kõik ilusti. Vahepeal kohtusime ka NG 2-ga, mis andis motivatsiooni kiirust lisada ja neist mööda joosta :D Lumes jooks aga väsitas (jalad käisid risti-rästi) ning järvedel ei olnud ka lumekoorik piisavalt tugev, mis tähendas seda, et igal sammul vajus läbi kooriku. Vaikselt tekkis väsimus ja samm muutus lühemaks, aga ikka edasi... Üle järvede, kraavide, langenud puude ja muude teelolevate takistuste..

Umbes siis, kui pool aega oli rajal oldud, hakkas endast märku andma mu Rogaini MM'l vigastatud põlv :( Mida aeg edasi, seda rohkem ta endast märku andis ning siis mõtles mu kallis puusaliiges, et ta võiks ka valu tekitama hakata. Nagu noor pensionär, kõik kohad on haiged :D Igastahes, sealt alates meie tempo langes. Mehed tegid ees tempot ja ma kakerdasin neile järgi. Siis saime aru, et sellise tempoga kõiki punkte ei jõua võtta ning tegime oma raja plaani ümber ja võtsime suuna lisaülesande poole.

Teekond edenes vaevaliselt ning kui jalad risti-rästi all vänderdasid, võttis korralikult ropendama. Aga edasi me liikusime ja lisaülesande juurde jõudsime. Lisaülesanne nägi sel korral ette teatevõistlust: 1 meeskonna liige lasi snowtube-ga mäest alla ja siis jooksis koos sellega üles tagasi ning siis tegi teine liige sama ja siis kolmas. See oli fun :) Kui see tehtud, otsustasid mehed, et aitab küll, et kaua sa ühe haige naisega ikka metsas oled, et oleks aeg finishisse minna ja mu piinad lõpetada. Oi, siis läks vaidluseks. Valus küll, aga ego on suurem... ma ei saanud ju lubada seda, et läheme finishisse kui kontrollajani on enam kui tund aega. Mehed ajasid küll sõrgu vastu, aga mida sa ühe naisega ikka vaidled ehk siis lõpuks tegime ikkagi nii nagu mina tahtsin :) Pooleldi longates ja valu trotsides, aga edasi ja uusi plaane tehes ja veenmas tiimikaaslasi, et jõuame veel edasi minna ja punkte võtta. Tuleb välja, et ma olen veenmises osav (või siis mehed leidsid, et muga on mõttetu vaielda). Mis iganes see põhjus ka ei olnud, oli meie lõpuponnistus päris hea :) Viimasesse punkti suundudes nägime ees tuttavaid kujusid - Net Group 2 oli ka sama punkti poole teel. Ja taaskord sai sellest meeletult energiat ja motivatsiooni .. neist oli ju vaja mööda joosta... ning lõpuks, peale 6h ja 40min rajal saabusime finishisse ja 1min hiljem lõpetas ka Net Group 2.

Üheskoos suundusime sööma ja seejärel Tarmo juurde, kus ootas meid ees kuum saun ja külmad joogid. Ei, vahva oli (missest, et rajal vahepeal jonn tahtis tulla).

Tulemused:
Net Group 1:
Koht: Üldarvestuses 61/166 (Sega võistkondadest 20/61)
Aeg: 6:40:10
Punkte: 41
Net Group 2:
Koht: Üldarvestuses 108/166 (Meeste arvestuses 56/84)
Aeg: 6:41:09
Punkte: 34

Get a life!!!

Pole ime, et me Pirgsiga suht kogu aeg ninapidi koos oleme. Reedel veini klaasi taga jutustades leidsime, et me elud hetkel ikka niivõrd sarnased. Mõlemad oleme parajad rotid ja meestest ei tasu üldse rääkida. Ning järgnevat dialoogi tuleb meil päris tihti ette (kord olen x mina, kord Pirgs):

x: kuule, mis sa arvad kui läheks täna natu hiljem jooksma, mul vaja veel tööd teha
y: oh, väga hea, mul ka vaja veits kauem olla
x: kuule, ma pean peale jooksu veel veidike tööd tegema
y: super, mul ka vaja veel tööd teha...

...ja nii me istume kahekesi mu diivanil, nohistame tööd teha ja märkamatult on saabunud öö - kell on pool 3...

x: kuule, läheks praegu magama ära, aga läheks hommikul vara tööle.
y: ideaalne!!!

... ja seame äratuskella helisema 6:45'ks...

Millegipärast on vanemad mu pärast mures, sest viimane kord kui Rakveres käisin teatas ema mulle: kallis laps, võta see veinikanister kaasa, saate Pirgitiga õhtuti lõõgastuda.

Talverõõmud

Täna käisin Kõrvemaal suusatamas, jah, just nii, suusatamas!!! Eesmärk oli sõita läbi 19km rada ning seda klassika stiilis. Klassika selle pärast, et Teelel on vaja Tartu Maratoni jaoks seltsidaami, kuid mina ei ole kindel, et ma suudan selle distantsi läbi sõita, arvestades, et viimaste aastate jooksul olen ma heal juhul korra talve jooksul suusad alla saand.
Endal mul suuski pole, seega sai need kohapealt laenutatud ja tundusid isegi korralikult määritud olevat. Peale ~500m läbimist sai siiski kohe selgeks, et pidamist üldse pole ning käiku läksid Teele suusamäärded ning olukord paranes märgatavalt :) Suusatada oli lausa rõõm. Kuigi, kui nüüd aus olla, siis minu puhul tähendab suusatamine (kui tegu klassika stiiliga) rohkem suuskadel kakerdamist kui ilusat liuglevat sõitu. Kuna aga rajal oli vahepeal väljas nii liiva kui ka heinatutte, siis määre kadus suht kiiresti ning pidamisest ei saand mitte rääkidagi, mistõttu raja lõpu osas ei saanud pisemastki künkast muudmoodi üles kui vaid kääri minnes. Libisemine see eest oli väga hea, isegi nii hea, et sõitsin Teelele tagant suuskadele, mille tulemusena mõlemad hanges lõpetasime ja mälestuseks sellest kukkumisest ilutsevad mu jalgadel korralikud sinikad. Aga ära tegime :) ning endiselt arvan, et suusatada on tore ning endiselt eelistan uisku klassikale.

Pirgs ütles, et tema ei oska suusatada ja seega ta Kõrvemaale ei tulnud. Eile "so you think you can dance" saadet vaadates tekkis tal aga idee, et ta tahab ka osata saltosid teha, nii nagu need tantsijad seal saates. Seega suustamise asemel läks ta hoopis lumehange saltosid harjutama...Aga kõik läks sassi ning ilusa salto asemel lõi ta hoopis pea vastu kändu ära ja saltosid ei oska ta endiselt teha. Nüüd on tal uus plaan - otsida endale ilus suusatreener, et ka suustama õppida. Siis ta ei pea enam üksi lumehange saltotsid harjutama minema, vaid saab koos meiega suusarajale tulla.

Ereti ja Pirgsi ehitusrubriik

Pirgs remondib oma korterit ja mina pean oma neljast seinast kodu looma. Seega, viimaste kuude jooksul on meie nö blondide hetkede arv korralikult kasvanud, kuna me teadmised ehitusvaldkonnas on ju meeletud :D

Mõningaid näiteid, kuidas me tarkust omandasime:

1. Pirgsil vaja elektrinäitude arvesti välja vahetada. Nii, elektrionu tuli kohale, teeb oma töö ilusti ära ja küsib Pirgsilt, et noh, mis ma nüüd sellega teen, kas jätan niisama rippuma. Pirgs vaatab onule otsa, et mis ta peab nüüd vastuse andma v? vaikus.... vaikus... ja siis Pirgs vastab, et kust tema teab mis sellega teha tuleb, et kas peab rippuma või mitte. Onu vangutab pead ja räägib, mis vaja teha on ja küsib, et kas on mõni mees kes vajalikud asjad võiks ära teha. Pirgs raputab pead. Onu mõtleb veits ja uurib, et kas Pirgsil oleks kohe aega poodi minna, et vajalikud asjad soetada. On aega. Minnakse koos poodi, ostetakse vajalikud asjad ning õhtuks on kõik asjad omal kohal ja arvesti ei ripugi niisama juhtme otsas vaid on ilusti elektrikapis, nii nagu peab :)

2. Mul vaja toruteipi. Sõber selgitab ilusti ära, et milline see välja näeb ja nii ma siis suundungi ehituspoodi. Otsejoones leti juurde, kus terve hulk erinevaid teipe, küll peegli jaoks, küll kahepoolset... aga mida ei ole, on toruteip. Nojah, vaatan nõutu näoga ringi ja lähen siis müüja käest küsima, et kust ma toruteipi leiaks. Too näitab mulle leti kätte, kust ma seda küsima pean. Lähen siis sinna ja küsin asjalikult, et palun mulle toruteipi. Müüja seepeale, et millist te soovite. Ehh, misasja... neid on erinevaid v.... ja kust ma peaks teadma millist mul vaja on ... ja nii ma sealt poest lahkusin - ilma toruteibita. Räägin siis vennale, et vot mis häda mul on.. too läheb tuppa ja toob mulle toruteibi :)

3. Pirgs läheb oma parketile järele. Jõuab ilusti lao juurde, kust ta selle kätte peaks saama. Astub sisse ja teatab, et ta tuli parketile järgi. Noormees vaatab välja ja näeb pisikest punast autot ja küsib, et kas te kavatsete selle parketi sinna ära mahutada. Pirgs vaatab suurte silmadega otsa ja teatab, et jaaaa. Noormees seepeale, et kas te kavatsete ise selle parketi sinna autosse tassida. Pirgs vastu, et jaa (siinkohal peaks mainima, et Pirgsil olid all kõrged kontsad ja seljas mini :D). Noormees vaatab kahtlase pilguga ja küsib, et kas te õhtul olete kodus. Pirgs mõtleb ja vastab, et jaa ning seepeale teatas noormees, et nad toimetavad ise parketi õhtul kohale. Ja nii oligi, õhtul toodi Pirgsile parkett koju ja tassiti trepist üles ka veel :)

4. Mul vaja värvilahendus majja tuua, sest tol hetkel kui oli vaja arendajale öelda, mis värvi seinu ma tahan, ei suutnud ma otsust langetada ning lasin kõik seinad peaaegu valgeks värvida. Ükspäev Pirgsiga järjekordselt ehituspoes ringi kolades tuli hiilgav idee, et ostame seinavärvi ja maalerdame mu seinad ära. Mõeldud tehtud. Järgmise päeva lõunapausi kasutasin ma ettevalmistustöödeks ning Pirgs selleks, et kodunt taburet tuua. Õhtul jäi veel seinte ülemine äär teipida, aga oh üllatust, me Pirgsiga ju mõlemad jupatsid. Nii me siis kuhjasimegi tabureti peale igasugu kraami, mis tol hetkel korteris leidus: padjad, voodipesu jne.. ning selle kuhja otsas, kikivarvukil olles (Pirgs hoidis mind kuidagi moodi kinni) suustin siiski selle ülemise ääre kuidagi ära teipida. Ja entusiastlikult me värvimist alustasimegi. Ja nii umbes 5 min pärast saabus ahastus .. see nägi välja nagu õudusunenägu.. niiiiii kole. Pirgs jõudis juba vahepeal Ok'le helistada ja maalerdamise hädaabi oligi kohal. Ok näitas kuda tegema peab ning olgem ausad, tema värvitud osa nägi kordades parem välja kui see, mis ma olin teinud :$ Loomulikult ei olnud me mõelnud ka asjaolule, et kahe erineva värvi jaoks oleks võinud osta erinevad värvialused ning rullid kui tahta neid samal ajal värvida ning nii me neid asju algul pesime, kuid pärast läksime ikka poodi ja ostsime uued. Ja siis värvisime veel korra ... ja veel korra... ikka jube õudne... kassiahastus peal... ja siis värvisime veel korra... päris hea juba, aga mitte veel see .. . ja siis värvisin veel korra... ja vahepeal käisime 3 korda värvi juurde ostmas... kord punast, kord halli, siis jälle punast... Igastahes sai see sein 5x värvitud.. endiselt on natu triibuline, aga see ongi kunst :P

Ei, tagantjärele mõeldes on nalja nabani. Ise ka ei usu, kui blondid me vahel olla võime. Aga samas võime tõdeda, et siiamaani oleme hakkama saanud ja saame ka edaspidi. Ning nagu Pirgs ütes: "Kõige tõhusam tööriist on naeratus :D"

Vertigo

Eret on töörügaja, staazikas ja mitmekordne. Ereti tööandja arvab nii. Seepärast premeerib ta Eretit Vertigo külastustega. Mina olen Ereti suur sõber. Mina arvan nii. Seekord tegin Laurtsile ära ja sain Ereti ja ta kinkekaardi omale :p

Vertigos olin eelnevalt ka paar korda käinud ja mingi kindlapeale söögi tellinud, kõhu täis saanud ja lahkunud. Sest see pole nagu atmosfääriga koht, minu jaoks. Imelised pooleteise inimese toolid on seal positiivse killuna, sellised pooleteise inimese toolid, et täitsa mahuks kahekesi ka kudrutama ja hõõgveini luristama. Muu sisustus ja interjöör on vaeseke väsinukese ja kitši muljega. Kuid taolise tooli hangiks endalegi.

Kuna me just omaenda raha ei lugenud, siis vähemalt minul oli mõte, et prooviks midagi, mida muidu ei riskiks. Saingi pärast piinlikkust (vist prantsuse) keele oskamatuse tõttu päris huvitava kompoti toorvorstist, hanemaksast ja kanakoivast. Eret seevastu oli nii originaalne, et palus suisa lisaaega mõtlemiseks, et valida kõikidest valikutest välja kõige tavalisem kanapasta :D Igas päevas omad rasked otsused, saame aru :p Kook ja cappucino jätsid minusuguse kohvikumuti nii külmaks, et.. tean x paremat kohta kohe öelda kuhu kohvi-koogitama kedagi saata.

Kokkuvõte on see, et Ereti tööandja ruulib! Vertigo mitte võrdväärselt :)

Hommikud ja ärkamiskultuur

Oi, hommikud võiks olla mu lemmikud :) Varane hommikujooks pargis, kui ülejäänud linn veel praktiliselt magab. Mmm, milline mõnus algus päevale - äratab mõnusalt üles ning selleks ajaks kui tööle jõuad, on meeled juba erksad ja mõte töötab. Kontoris on veel vaikne ning töö lausa lendab käes. Oeh, tõesti, see oleks super, kui vaid saaks selle ärkamise osa hommikust kuidagi välja lõigata.

Mu ärkamistegevus on paras tsirkus igal hommikul. Kui äratuskell on ka kolmandat korda helisenud ja peale seda olen veel need viimased 5 minutit teki all olnud, mõtlen, et täna õhtul lähen küll vara magama, et järgmisel hommikul lihtsam oleks. Njah, huvitav keda ma sellega petta üritan. Igastahes, voodist ajan ma ennast jalule täpselt viimasel minutil, et jõuaks kõik hommikused protseduurid ära teha ning siis jooksujalu uksest välja. Kõik on sekundi pealt välja arvutatud :)

Aga kolmapäeva hommik oli hea, isegi ärkamise osa. Kuigi unetunde oli olnud vaid 6, sain ma voodist välja koos esimese helinaga ja seda ilma igasuguse vaevata. See pani mind mõtlema, et äkki ongi nii, et 6h und ööpäevas on see ideaalne minu jaoks. Teadlaste arvates on küll ideaalne 8h ööpäevas, aga mu kallis kolleeg teatas selle peale, et 8h ööpäevas magavad vaid lapsed ja idioodid. Nii et kui sa oled üks nendest, kes magab 8h päeavas, siis vaata ise kumma alla sa ennast paigutad :)

Noh, tänaseks olen ma ka juba välja selgitand, et 6h ei ole ideaalne minu jaoks, sest järgmisel ööl testisin ma seda ja neljapäeva hommikul sain ma voodist välja ikkagi viimasel minutil ja sedagi väga vaevaliselt :D Tõenäoliselt ei leidugi mu jaoks seda ideaalset unetundide arvu. Ju ma lihtsalt ei ole hommiku inimene ;)

Jooksunumbreid

Nagu eelmises postis ütlesin, on nüüdseks juba tegu hasardiga tulemusi parandada, seepärast mõningaid numbreid mõningate tulevase suve põhilisemate jooksuürituste kohta. Näis, millistel osaletud saab ja mis tulemused pärast tasku pandud on.

- 25 aprill, Kõrvemaa kevadjooks 16 km

Üks kord varasemalt joostud, aeg 1:26:36. Kuna tol korral oli päev nii ilus ja enesetunne mingi seletamatu power, siis sai see jooks mu lemmikuks, rada on mõnus ja looduses ja paraja pikkusega. Umbes sama tulemuse võiks joosta, näiteks ümmargune plaan 1:25:00
- 1 mai, Viljandi järve jooks, 11,4 km

Kaks korda varem joostud, aeg paranes peaaegu 10 min teisel korral, tulemus siis 1:05:31. Jube popp oleks täpselt tunniga see joosta, ülearu usku küll sellesse ei ole aga näis.

- 10. mai - SEB Tartu jooksumaraton 23,4km

Pole käinud aga kuulujutud räägivad, et on mõnus jooks selles mõttes, et kogu tee on kergelt laugelt pigem allamäge, vaatame järele.

- 16 mai, Göteborgsvarvet, 21 km

See linn on ise juba niiväga armas, suur rahvaste rände jooks oli eelmine kord ka omaette elamus. Eelmine kord tuli aeg vist 1:56 midagi, seekord võtaks eesmärgi alla 1:50, ega pole ju praegu ka üldse ettekujutust, mis umbeski need kehalised võimed praegusajal on. Tahaks ikka parema aja teha kui eelmine kord.
- 11 juuli Jooks Ümber Pühajärve 10,7 km

Eelmisel suvel sai seda esimest korda joostud, väga vaevaline oli (aeg 1:04:27). Meenusid ka õudukad xdreamist, kus sama teed tuli rulluiskudega võtta, juubee. Sel aastal võiks mitte vaevaline olla ja alla tunni aeg tulla.
- 15.-16. august - European Rogaining Championships

Ojaa, plaan on kõik eelmisest aastast saadud kogemused tööle panna ja taaskord üks vinge 24 h müttamine ette võtta. Ootan! :) 17-ndal siis tähistame, kõhuli :D

- 29 august Jooks ümber Ülemiste järve 14 km

Hoolimata sellest, et ma seal ninali käisin ja ära eksisin tuli aeg täitsa ok (1:13:20), järgmiseks aastaks aega ei ole mõtet ennustada, näis kuidas suvi üldse läheb. Eimidagierilist rada on seal ka..

Ja siis kõige lõpuks, toreda suvise hooaja peale tahaks lõpuks oma maratonivõimed ka ära proovida. Ehk tõesti, kui kõik on hästi, läheb Amsterdami oma käiku!! Uhh, hirmuäratav.