kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Reisi ettevalmistused

Ühel toredal sügispäeval sai otsustatud, et lähme Hondurasesse Manuelile külla. Reisijaid on 4, mina, Laurts, Leela ning Robi. Kuna parim viis Hondurasesse minna on läbi USA, siis teeme nädalase peatuse ka seal, paar päeva Washingtonis, NYC ja Miamis. Hondurase ja Guatemala reisidetailid/plaanib meile Manuel, seega hea kohalik giid olemas :) See õnneks päästab meid vaevast uurida mis hotellides kohapeal ööbide jne., kuid reisi ettevalmistusega siiski piisavalt tegemist.

Esiteks: USA viisa vaja hankida. No tore on, Göteborgis USA saatkonda ei ole, seega tuli selleks Eestisse lennata. Eestis on muidugi tore, aga kahepäevane külastus on lihtsalt parajalt kallis, eriti kui lend vaid nädal ette planeerida. Aga mis teha, kui vaja siis vaja. Viisa taotlemine on paras paberimajandus, aga hea uudis on see, et viisad saime kõik kätte ilma igasuguste probleemideta. :)

Teiseks: reisikindlustus. Tänaseks on see ka tehtud, aga kui nüüd aus olla, siis ma ei mäleta kas see röövimise ohvriks langemise kohta ka midagi aitab. Sest Guatemalas on röövlid vägagi tavapärane ning on soovitatv teha kõik mis nad sul teha käsivad, sest vastasel korral võidakse sind maha lüüa, kuna inimese tapmine ei pidavalt seal 'big dea'l olema - keskmiselt 15 tapmist päevas.

Kolmas: vaktsineerimine. Hepatiit ja maraalria. On mõttekas jah vähendada riski nendesse haigustesse nakatuda. Teised on vist kõik tublid olnud ja kõik vajalikud süstid ja tabletid kätte saand, v.a mina. A-hepatiidi süsti ei tehta kui sa ei ole arstilt ettekirjutust saand, mina loomulikult seda ei teadnud ja läksin heas usus kaitsepookimist tegema aga selle asemel öeldi et pane arsti aeg. Njah, kuna ma samal päeval Rootsi jälle lendasin, siis tegemata ta jäi... naiivitar nagu ma olen mõtlesin et teen Rootsis. Aga siin on ju järjekorrad!!!! Seega panin endale Eestisse aja, kui tagasi saabund :) Seega kui reisi planeerida kuskile eksootilisse kohta, siis peaks kaitsepookimistele mõtlema juba mõned kuud varem ;)

Neljas: Hotellid USA's. Paras peavalu. Ei ole veel midagi broneeritud. Jube kallis. Lisaks on ju NYC niivõrd pisike et vahet pole kus linna otsas sul hotell asub, hahaa. Well, tripadvisor abiks ja see vaja lähimal ajal ära teha nüüd.

Jne jne jne..

Aga ma usun et reis on kõike seda vaeva ja eeltööd väärt :)


Maraton

29.dets 2007 oli see päev mil ma läbisin oma esimese maratoni. Peaks mainima, et ei ole tark otsus minna maratoni jooksma kohe vahetult peale jõule ning ilma vastava ettvalmistuseta. Eeldasin, et saab raske olema, kuid mitte, et nii raske. Göteborgis 20 - 30km lõike sai ikka vahelduva eduga joostud, seega 42.195m näis olevat jõukohane ning mitte väga hirmuäratav. Aga kogu oma mõtlemistöö juures olin unustanud ühe pisiasja, ma ei olnud treeninud asfaltil. Ja see 'pisiasi' mängis oioi kui suurt rolli. Põlved hakkasid valu tegema alates 1ondast km'st ja igal kilomeetril lisandus mõni koht kehal mis endast valu tekitades märku andis. Seega mõne aja möödudes hakkas jooks vahelduma kõnniga ja tempo muutus üha aeglasemaks. Võhma veel oli aga lihtsalt jalad ei liikunud, nii valus oli.

Tänaseks on maratonist möödunud 2,5 nädalat aga tagajärjed ei ole veel kuskile kadunud, ikka veel ei saa joosta. Olen proovind, juba 4 korda, aga ei saa. Põlv sai korraliku koormuse tänu asfaltile ning siiamaani annab tunda, ja mitte natuke vaid palju. Kogenumad jooksjad kommenteerisid, et taastumine võib aega võtta kuni 3 kuud. Seega tundub, et pean jalgadele rahu andma. Ühest küljest on hea meel, et maratoni lõpuni jooksin, teisalt aga paneb endalt küsima, et kas see kõik oli seda väärt. Samas, mis tehtud see tehtud. Järgmine kord olen targem, tuleb jalgu rohkem kõva pinnasega harjutada kui osaleda pikal jooksuvõistlusel mille rada kulgeb mööda asfalti.