Lavastaja: Walter Sutcliffe
Rahvusooper Estonia
Loo sisu tõenäoliselt tutvustamist ei vaja, seega kohe lavastuse juurde :)
Alustaks muidugi sellest, et tegemist oli minu jaoks esimese ooperiga. Samas, see "Carmen" ei olnud traditsiooniline ooper (vähemalt ma arvan nii), sest sisse oli toodud päris palju ka sõnateatrit, mis mulle tegelikult meeldis, missest et see prantsuse keelne oli.
Enda jaoks olin Carmeni tegelaskuju teistsugusena ette kujutanud - särtsakas ning temperamente. Antud lavastuses jäi Carmen aga natuke tagaplaanile, jäi mõistmatuks miks kõik mehed teda tahtsid ja temasse meeletult armusid. Minu silmis jäi ta oma sõbrannade Frasquita ja Mercédès'e varju...
Don José rolli oli valitud täitma aga nii õige isik kui üldse võimalik - itaallane Mickael Spadaccini. Täpselt selline memmepojalik lõunamaalane, nii tekstilt kui ka olemuselt.
Mulle lisas muidugi veel nalja juurde see fakt, et mu kallis kaaslane oli millegipärast arvamusel, et me oleme balletti vaatama tulnud ning suur oli ta üllatus kui sai teada, et tegemist on ooperiga. Kusjuures piletid olid tema ostetud :) Terve esimese vaatuse niheles ta toolil ning mõtles, kuhu ta sattund on. Teise vaatuse keskpaigaks suutis ta aga ilusti sisse elada. Lausa nii hästi, et kui peale 5 minutilst Don José armuavaldust Carmenile viimane julges väita, et ta siiski ei armasta Carmenit, siis kostusid mu kõrvalistmelt raske ohke saatel sõnad "Oh jumal küll" :)
Üldplaanis meeldis. Järgmine kord vaatan ooperit aga keskloožist, sest parteril istudes on subtiitreid veidi ebamugav jälgida.
Rahvusooper Estonia
Loo sisu tõenäoliselt tutvustamist ei vaja, seega kohe lavastuse juurde :)Alustaks muidugi sellest, et tegemist oli minu jaoks esimese ooperiga. Samas, see "Carmen" ei olnud traditsiooniline ooper (vähemalt ma arvan nii), sest sisse oli toodud päris palju ka sõnateatrit, mis mulle tegelikult meeldis, missest et see prantsuse keelne oli.
Enda jaoks olin Carmeni tegelaskuju teistsugusena ette kujutanud - särtsakas ning temperamente. Antud lavastuses jäi Carmen aga natuke tagaplaanile, jäi mõistmatuks miks kõik mehed teda tahtsid ja temasse meeletult armusid. Minu silmis jäi ta oma sõbrannade Frasquita ja Mercédès'e varju...
Don José rolli oli valitud täitma aga nii õige isik kui üldse võimalik - itaallane Mickael Spadaccini. Täpselt selline memmepojalik lõunamaalane, nii tekstilt kui ka olemuselt.
Mulle lisas muidugi veel nalja juurde see fakt, et mu kallis kaaslane oli millegipärast arvamusel, et me oleme balletti vaatama tulnud ning suur oli ta üllatus kui sai teada, et tegemist on ooperiga. Kusjuures piletid olid tema ostetud :) Terve esimese vaatuse niheles ta toolil ning mõtles, kuhu ta sattund on. Teise vaatuse keskpaigaks suutis ta aga ilusti sisse elada. Lausa nii hästi, et kui peale 5 minutilst Don José armuavaldust Carmenile viimane julges väita, et ta siiski ei armasta Carmenit, siis kostusid mu kõrvalistmelt raske ohke saatel sõnad "Oh jumal küll" :)
Üldplaanis meeldis. Järgmine kord vaatan ooperit aga keskloožist, sest parteril istudes on subtiitreid veidi ebamugav jälgida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar