Lavastaja: Merle Karusoo
Eesti Draamateater
19. sajandi teine pool. Edela-Ameerika Saluun - koos on värvikirev seltskond, keda ühendab ühine mure - kogu maad valitsev põud. Ühtäkki ilmub aga võõras - noormees, kes väidab, et on võimeline vihma tantsides välja kutsuma. See tundub kohalike jaoks ainukese päästerõngana ning kui poiss vihma välja tantsib koheldakse teda kui jumalat. Peaegi aga saabub uus mure - vihm ei lõppe ega lõppe ..
Ühesõnaga lugu sellest, kuidas inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis on (suvekuumus, vihmaperiood, jne) ning sellest, et inimestel ei ole võimalik seda muuta.
Antud hetkel pean ütlema, et jumal tänatud, et see etendus lühike oli. Ma ei tea, kas asi oli väsimuses või mitte, kuid minu jaoks jättis antud etendus väga nõrga mulje. Tekkis tunne, et näitlejad on oma mõtetes mujal, ei suuda rolli sisse elada ning on seetõttu võimetud seda ilmekalt publikule edastama. Oma karakteriga sai minu arvates hästi hakkama Ain Lutsepp ning natuke särtsu tõi lavale lõbutüdrukut kehastanud Merle Palmiste.
Ühesõnaga lugu sellest, kuidas inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis on (suvekuumus, vihmaperiood, jne) ning sellest, et inimestel ei ole võimalik seda muuta.
Antud hetkel pean ütlema, et jumal tänatud, et see etendus lühike oli. Ma ei tea, kas asi oli väsimuses või mitte, kuid minu jaoks jättis antud etendus väga nõrga mulje. Tekkis tunne, et näitlejad on oma mõtetes mujal, ei suuda rolli sisse elada ning on seetõttu võimetud seda ilmekalt publikule edastama. Oma karakteriga sai minu arvates hästi hakkama Ain Lutsepp ning natuke särtsu tõi lavale lõbutüdrukut kehastanud Merle Palmiste.
1 kommentaar:
Kule sa oled kuidagi lahedas kirjutamise hoos vist olnud. Seekordne postitus mingi ürituse-teatri kohta on kuidagi teist laadi kui sul tavaliselt. noh vähe pikem ja nii. Mõnus kokkuvõte :)
Ootan juba meie ühiseid teatriskäike, my little love :)
Postita kommentaar