Tagasi Eestis

Kool on läbi ja nüüd olen tagasi Eestis. Tõsi, küll mitte lõplikult, kuid siiski päris pikaks ajaks - 3 kuud. Tore on olla kodus, aga samas oli kurb lahkuda Göteborgist kuna see linn on päris armsaks ja koduseks saanud viimase aastaga. Eriti kurb oli lahkuda inimestest kellega on igapäev ninapidi koos istutud ja ühiste eesmärkide nimel vaeva nähtud. Seetõttu, viimased kaks päeva sai meeldivalt aeaga veedetud erinevate inimestega kokku saades, et öelda head aega, kuid mitte hüvasti. Õnneks enamustega "põhitegelastest" kohtun ma uuesti sügisel (mõnega suvel, kuna tulevad siia külla :)) ja see on vägagi positiivne. Ma ei kujuta ette kui raske oleks olnud lahkuda kui oleks teadnud, et edaspidi kohtub üliharva või siis üldse mitte ...

Mõningaid pilte erinevatelt üritustelt "põhitegelastest ja tegelastega":

Alla Maria, Manuel and me @ Bad taste party

Ragnar and Baptiste @ sauna party

"Juse", Isabel, Isabel and Daniel @ Baptiste party

Sabine and me @ Baptiste Party


Alla Maria, Martin and me @ Toga party

Sebastian and Laleh @ Sauna party

Baptiste, Fabien and Fabrice @ Alumei presentation

Manuel and me @ Baptiste party

Mari ja Björn külas

Viimased kolm nädalat siin on kiirelt möödund, esiteks selleks, et tegemist on rohkem kui küllaga olnud aga teisalt ka sellepoolest, et enamus ajast on mul siin keegi külas olnud :) Hetkel siis Mari ja Björn külas, kes parasjagu Lisebergis möllavad :)

Viimane eksam

Hetk, mida nii kaua on oodatud ja mille nimel nädalavahetused on olnud olematud ning mille nimel on veedetud mitmeid unetuid öid on lõpuks käes.... kõik ained on tehtud ja eksamid on läbi :) Samas veider, kas see oli tõesti mu elu viimane eksam? Ei tea, võibla kui magistritöö tehtud äkki tuleb tahtmine doktorisse ka astuda... aga noh, hetke seisuga siiki viimane.

Naljakas on olla.. see on vist esimene hetk Göteborgis kus ma ei pea midagi tegema. Ühtki kohustust ei ole, ToDo list on tühi. Ebanormaalne. Aga noh, seda ei ole õnneks kauaks :) Reedel saab alustada töökohustustega, hea vaheldus koolile :) Ja sügisel jälle tagasi, et alustada magistritööga ja võtta kraad mille järgi ma siia ju tulin!

Zodiac

* Põhineb tõsielu faktidel;
* Jõhker algus;
* Pikk uurimisetapp;
* Põnev;
* Kui oleks veidi lühem, siis oleks veel parem.

Perfect stranger

Tegelikult sai vahepeal kinos käidud, siis kui Pirgs külas oli. Plaanisime küll minna vaatama filmi nimega "Pursuit of Happiness", aga noh, blondid nagu me oleme, ei vaadand me enne järgi, millises kinos see jookseb, ning loomulikult see kuhu me läksime, seal seda ei olnud. Seega meie uueks valikuks osutus "Perfect Stranger".

Lühitutvustus tundus huvitav, aga film ise oli veelgi huvitavam. Lisaks, üle pika aja suutis filmi lõpp mind üllatada, ehk siis kokkuvõtes igati positiivne kinoelamus :)

Farewell ...

Täna Manueliga lõunatedes jõudis kohale, et varsti ongi see läbi. Nädal veel ja siis lendangi Eestisse tagasi. Siiamaani on iga päev kodu ja kooli vahet joostud ning mõeldud, et mitu päeva järgmise tähtajani on jäänud ning mitu raportit on veel vaja kirjutada. Ei ole mahti olnud mõelda sellele, et oma viimaset eksamit sooritades saavad ka kursused läbi. Ühest küljest ju tore, aga teisalt nukker. Njah, mina tulen veel siia, Göteborgi, tagasi, kuid kahjuks veerandile meist on õpingud siin läbi ning vägagi suure tõenäousega enamusega neist enam ei kohtu.

Reede õhtu saigi peetud maha viimane suur pidu üheskoos. Tõeäoliselt kõige rahvarohkem üldse kogu selle aasta jooksul. Tore oli, lõbus oli, nalja sai... aga ka veidi nostalgiline...

Göteborgs Varvet

Täna jõudis kätte see kaua oodatud päev, mil oli vaja minna Göteborgs Varveti starti - üks maailma kuulsaimaid poolmaratone üldse. Sel aastal saavutati jällegi osalejate rekord, mis tähendab siis seda, et starti ilmus üle 43 000 jooksja.

Mina ja Pirgit olime paigutatud 6ndasse stardigruppi (kokku 13) ja kandsime stardinumbrit 23 9xx. Mõtlesime, et meid pandi kokku koos sama tugevatega, kuid selles vist veidi eksisime, sest kuni finishini tuli endale teed rajada ning aeglasematest ja nõrgematest kuidagi mööda pääseda. Enamik võistlejad olid siiski viisakad ja nügimisel paluti vabandust, kuid ainukeseks negatiivseks kogemuseks sellelt võistluselt jääb mulle kukkumine. Joogipunkti läheduses lihtsalt tõugati ja tõmmati jalad alt ära... noh, juhtub, aga mis asja negatiivseks teeb on see, et tõukaja ei suvatsend isegi "Sorry" öelda :( Pirgit ei pannud seda tähele ja nii siis ta mul eest ära lippaski ja lõpuks vist mõne minutiga ka võitis...

Aga tunne on hea, kuigi põlved valutavad (aga see ei ole midagi uut) :) Läbisime raja ja oma esialgu planeeritud tulemuse (läbida rada alla 2h) saime ka täidetud :) Pirgit oli küll lõpus omadega natuke sassis... vähemalt inglise keel ei olnud enam kõige tugevam kui arvestada mis lauseid ta kombineeris --> "I'm so hungry for smth to drink" .. hihii... Järgmine aasta jälle ja siis tuleb juba aega parandada :)

Eurovisioon

Eile õhtul sai siis vaadatud väikese eestlaste seltskonnaga Eurovisiooni ja loomulikult ka oma telefoni arvet kasvatatud, et oma hääli ikka Eestile anda, aga kahjuks selleks siiski ei piisanud, et Eesti finaali aidata.

Samas oli väga lahe kuulata kuidas Rootsi televisiooni kommentaator Eestile kaasa elas :) Kui hääletamine oli lõppenud ja käes oli ümbrikute avamise aeg, siis Rootsi kommentaator lootis, et ümbrikust tuleks välja Estonia... Mitu korda kõlasid laused "Commoon, Estonia"; "Estland"... ja kui saatejuhid avasid ümbriku ja teatasid, et riigi nimi hakkab "T" tähega, siis tema hõiskas rõõmsalt "Yeeeee, Tallinn" :)

Kuigi Eesti finaali ei jõudnud oli siiski vaadata, et ka väljaspool Eestit elatakse meile kaasa :) Aga nagu keegi mainis, et peale seda uut süsteemi Eurovisioonil on Eestil suhteliselt raske finaali pääseda lihtsalt oma geograafilise asendi tõttu ... naabreid vähe ja isegi nendest kõik ei salli meid.