The Simpsons Movie

Kuna viimasel ajal kinos ei ole eriti midagi mida vaadata tahaks, aga kinno tahaks vahelduseks minna, siis laupäeva pärastlõunal saigi käidus Simpsoneid vaatamas.

Kinos olid päris pikad järjekorrad ja suur saal oli lõpuks täiesti välja müüdud. Kuna me aga jõudsime ~40min enne filmi algust, siis saime enam-vähem talutavad kohad, nii et kael pärast kange ei olnud :)

Aga film ise. Nalja sai, päris palju.. vahelduva eduga pahvatas saali täis inimesi uuesti ja uuesti kõva häälega naerma. Teine asi, mis mulle meeldis, oli see, et filmi ei oldud mõttetult pikaks venitatud, mis enamus filmidega viimasel ajal paraku tehtud on. Ei ütleks, et oli mingi super hea film, võib-olla sellepärast, et ei ole ise just suur Simpsonite austaja, kuid kui on vaja lasta ajul puhata ja argipäeva kohustused unustada, siis on see film igati sobilik. Viie palli süsteemis annaks ehk neli :)

Sünnipäev :)

Siin ma siis nüüd olen, jälle üks aasta vanem ehk siis täis sai juba terve veerand sajast .. Palju või vähe, see sõltub millisest vaatevinklist vaadata :) Hingelt endiselt noor :p Kuna number on selline kena, siis sai seda vastavalt ka tähistatud, nii tööl kui ka kodus. Kes kohal ei käinud, siis oma viga :p Kes käisid, siid loodan, et oli lõbus. Allpool ka mõningad jäädvustused 7.juuli üritusest...

Aerosmith

Lõpuks sai käidud ka ühel suuremat sorti kontserdil, milleks oli siis selle suve suurim rock kontsert - Aerosmith. Ega ma sellelt väga midagi ei oodanud, enne kontserdit meenus vaid mõni üksik lugu sellelt bändilt, kuid oh üllatust, kohapeal tulid enamus vanadest lugudest tuttavad ette :)

Kontsert ise meeldis väga, aga korraldusliku poole pealt annab ikka nuriseda küll. Kui algul lubati, et väravad avatakse kell 5 ja soojendusbänd astub lavale kell 6.30, siis mõni minut enne viite kuulsin juhuslikult raadiost, et kontsert lükatakse tunnikese võrra edasi - tehnilistel põhjustel. Noh, mis siis ikka.. ennegi juhtunud. Ei viitsi seda aega kuskil värava taga passida, seega sai aeg ära sisustatud õhtusööki nautides, koos Laurtsi, Pirgsi ja Christianiga. Poole kaheksaks otsustasime siiski kohale minna (siis oleks pidand uue aja järgi soojendusbänd alustama). Jõudsime siis sinna, aga staadionil vaikus, väravatest sisse ka veel ei saa... njah, tunni ajane hilinemine oli küll optimistlikult öeldud... aga õnneks väga kaua ootama ei pidand, sest väravad avati suht kohe peale seda kui meie kohale jõudsime, aga vaesekesed kes seal kella 5'st saati oodanud olid :S Igastahes, soojendusbänd astus lavale mõni minut peale üheksat (ehk siis ~2,5h peale esialgselt välja kuulutatud aega). Padar oli laval veidi üle poole tunni.. ja siis oli umbes 45min paus.. kus mängis vaid vaikne muusika.. ja lõpuks saabus siis kaua oodatud Aerosmith ja alates sellest hetkest oli kontsert lahe :)

Seega kokkuvõtteks võib öelda, et kontserti elamus oli lahe ... oleks ka siis läinud, kui oleks pidand ise piletid ostma. Aga rock kontserdit on naljakas istudes vaadata...

Nele ja Andruse pulm

Nädalavahetusel sai pulmas käidud. See oli minu esimene tõeline pulm. Kuigi enne on paaril registreerimisel käidud, siis pulmapeole ei olnud veel jõudnud... Lõbus oli, sai meelde tuletatud erinevad pulma traditsioonid ja näe imet, üks traditsioon on meile Iirimaalt juurde toodud: Pruudil on mõlemil sukal erinevat värvi sukapael (üks roosa, teine helesinine), peig peab teatame, kumma jala sukapaela ta ära võtab (ilma käte abi kasutamata) ning see, kumba värvi sukapael ära võetakse, see pidi näitama, mis soost on noorpaari esiklaps :) Ehk siis selle traditsiooni järgi peaks Nele ja Andrus saama kõigepealt pisikese poisi vanemateks. Eks siis kunagi tulevikus saab teada, palju see paika peab ;) Pruudipärjast õnnestus sel korral pääseda, kuigi sugulased teatasid rõõmasalt, et suguvõsa järgmine pulm saab minu oma olema... no jah, neile võib ju see lootus jääda :D Igastahs nüüd jään järgmist pulma ootama :)







Nädalavahetusel sai pulmas käidud. See oli minu esimene tõeline pulm. Käidud on küll paaril registreerimisel, kuid pulmapeol mitte kordagi ...

Seiklus jõulumäel :)

Juuni keskel sai külastatud Jõulumäe tervisekeskust, või siis õigemini sealseid jooksuradasid. Kuna osa Skype'i rahvast oli pähe võtnud, et neil on vaja Sauga ringrajale rallitama minna, ja loomulikult oli Laurtsil kavaja taibikesega rallida, siis 16 juuni hommikul võtsime suuna Pärnu poole. Plaan oli selline, et Laurts veedab oma päeva ringrajal ja mina lähen Pirgsiga Pärnus jooksma ja siis rannamõnusid nautima. Aega selleks oli ju piisavalt, kuna ringrada oli üüritud neil õhtul 5-6ni.

Niisiis, Pirgsiga kokku saadud, mõtlesime et lähme katsetame Jõulumäe jooksuradasid. Mõeldud, tehtud. Sinna saabudes nägime, et oh lahe.. 25km matkarada. Kuna aega oli piisavalt, siis mõtlesime ühe pikema sörgi teha ja valisime 25km raja :) Niisiis, läksime rajale, ja peale 50m olime eksinud :D Olid jooksuradade sildid (max pikkus 15km) kuid mitte midagi 25km rajast... mõtlesime, et noh, mis siis ikka.. jookseme siis selle 15km raja ja vaatame, kas pärast viitsime veel midagi teha... Aga 10min pärast olime me ikka samas kohas.. kuigi olime terve aja jooksnud, aga lihtsalt raja märgistamisega oli natu nigelasti... aga lõpuks saime siiski järjele ja saime ~30min joosta kui rada läbi sai... huvitav kas sealne 15km rada = 3x5km... ei tea. Igastahes otsustasime auto juurde tagasi minna ja natu kaarti uurida.. ja oh üllatust, sealt leidsime et 25km rada läheb hoopis teisele poole :) Arusaamatu oli aga see, et miks siis seal oli 25km viit, kus me sellele rajale enne minna üritasime... vahet pole.. igastahes leidsime õige raja lõpuks üles :)

Kuigi oma 5-6km oli juba seljataga otsustasime siiski 25km raja ette võtta ja pealegi kulges see alguses koos 15km matkarajaga, seega kui väga väsimus peale tuleb, saaks selle lühema valida. Algus läks kiiresti, esimesed 10km olid lihtsad... aga siis hakkas janu.. ja väsimus.. ja janu ja janu ja janu.... Ühtegi silti kuskil ei olnud, et palju läbitud oli, ei olnud ka näha, et rada tagasi hakkaks keerama... otsustasime et jookseme ja kõnnime vaheldumisi, kuna joogi puudumine piinas... Peale ~1,5h (või oli see juba 2h) rajal olemist jõudsime vaatetornini .. mõtlesime, et sel hetkel on 15km läbi ja 10 veel... Nägime seal ka inimese, veepudelitega... oioi, küll oleks tahtnud ühte nendest endale.. a samas, aint 10km oli veel järgi (vähemalt nii me arvasime) seega kannatab ära. Nüüd oli kõndimine jooksmise täielikult välja vahetanud. Möödus järgmine tund ja lõpuks hakkab puuküljes silma üks silt. Uurime lähemalt.. sildil seisab "Lõpuni 9km". Esimene reaktsioon mõlemil on et WTF, ei ole võimalik... Viimanegi optimismi raasuke oli kadunud. 9km veel, ei ole võimalik :S Well, mis siis ikka... ega muud moodi lõppu ei jõua kui rada pidi edasi rühkides. Väsimus ja janu võtavad võimust, seisame silmitsi mäega mis näeb välja nagu sein ja kõige masendavam on see, et rada läheb otse sellest mäest üles... no jah, mis teha.. pooleldi neljakäpukil saab mäest üles, üleval kõnnime veel oma 100m ja siis läheb rada mäest alla... samalt poolt mäge... no krt, oli vaja siis ikka üles ronida... mõlemad sajatavad...

Mõne aja pärast näeme puutüvel siniseid märke, see tähendab seda, et 25km rada on kokku saanud 15km rajaga... Jeee, palju ei ole enam jäänud... Mõlemil tekib natuke energiat ja otsustame teha paar jooksusammu, kuid peale kahte minutit rohkem ei jaksa... piin, piin, piin...

Peale 4h ja 14min saabub lõpp piinadele... auto paistab ja paljas teadmine, et seal on joogipudelid ergastab sammu... liiter spordijooki on mõlemil hetkega otsas... ja mõte, et rada on läbi, toob naeratuse meie mõlemi näole :)

Järgmine kord jälle, sama rada, aga siis juba koos joogipudelitega :) Vot selliste ettevõtmiste jaoks ongi vaja joogipudelite vööd.

Jenni

30 mail sündis siia ilma väike kodanik, kes sai nimeks Jenni. Lootsin küll, et kannatab nii kaua kuni ma Eestisse tagasi jõuan, aga ei... paar tundi enne seda kui lennujaama saabusin, pistis Jenni oma pea välja ja olemas ta oligi :) Ilus, armas, tibatilluke ja paksude juustega :)

ühe päevane Jenni

16-päevane Jenni koos emmega

kuu ajane Jenni