Juba mitu nädalat olnud meil Pirgsiga idee, et võiks taas jälle koos jooksmisega alustada, kuid kuna Pirgs oma vigastuse pärast kardab ja ega mu jalgade olukord ka kiita pole, siis võtsime vastu otsuse, et alustame lühikese distantsiga ning rahuliku tempoga.
Täna siis oligi see päev, mil me lõpuks jälle koos jooksurajale jõudsime. Aga meie igat pidi läbi mõeldud plaanist (joosta lühidalt ja aeglaselt) läks asi küll "tsipa" mööda. Ehk siis jooksime lume ja lörtsi sees 11km sama ajaga, mis meil tavaliselt meie normaalse tempoga heades ilma- ning teeoludes kulub.
Aga vähemalt plaan oli hea :) Ja peale jooksu oli tunne ka hea, mis ongi peamine! :)
Täna siis oligi see päev, mil me lõpuks jälle koos jooksurajale jõudsime. Aga meie igat pidi läbi mõeldud plaanist (joosta lühidalt ja aeglaselt) läks asi küll "tsipa" mööda. Ehk siis jooksime lume ja lörtsi sees 11km sama ajaga, mis meil tavaliselt meie normaalse tempoga heades ilma- ning teeoludes kulub.
Aga vähemalt plaan oli hea :) Ja peale jooksu oli tunne ka hea, mis ongi peamine! :)
1 kommentaar:
maitea ühtki teist paremat trennikaaslast. Aga meil oleks treenerit vaja.. ei ei, mitte meie utsitamiseks, vaid meie tagasi hoidmiseks (sest muidu tulevad vigastused ja seda me ju ei taha!!) any volunteers? :)
Postita kommentaar