Orienteerumas

Winter xDream on lähenemas, seega vaja usinalt harjutada. Nüüd on veel suurem motivatsioon treenida, sest sel korral saab olema meil sisemine konkurents - nii uskumatu kui see ka ei tundu, läheb meie firmast starti kolm võistkonda. Ja loomulikult eneseuhkus ei luba ju meil kui kõige kogenenumal võistkonnal teistele alla jääda.

Niisiis, laupäeval ärkasin Marko kõne peale üles, ajasin jooksuriided selga, otsisin juba kuskile karbi põhja ära pandud kompassi ning SI-kaardi välja ja asusin koos Markoga Männiku poole teele. Sel korral ei olnud tegemist tavalise kaardiga, vaid peegeldatud kaardiga (nii üle ida-lääne telje kui ka üle põhja-lõuna suuna). Selgeks saanud, et kuda seda kaarti nüüd lugema peab, võtsime ämbrist kaardi ja esimese punkti poole me teele asusimegi.

Metsa all oli lund veel piisavalt, kuid kuna väljas oli paar pluss kraadi, siis oli tegemist paraja sopaga ja ega lihtne joosta polnud. Marko jooksis nagu jänes ees ja ma püsisin hoolega kannul, jälgides üheagselt nii kaarti kui ka jalge esist, sest kraave, auke, oksi ja muid takistusi oli Männikul rohkemgi kui vaja :D Üldjoontes saime kaardi lugemisega ilusti hakkama, kuigi enamus aega kulutasime vast küll punkti panemiseks kaardile kui punktist punkti jooksmisele. Paar korda suutsime ära ka eksida. Vahemaad olid lihtsalt nii väiksed ja me ju tahtsime rohkem joosta. Igastahes 2 tundi kulus märkamatult ja lõpuks saime disklahvi, sest olime ühte punkti 2 korda võtnud ja ühe võtmata jätnud. Aga sellegipoolest oli mõnus sportlik laupäev ning korralik trenn :)