Foto Draamateatri koduleheltTegevuskohaks 1895ndal aastal asutatud Werneri kohvik Tartus. Aja kulgedes jõuab riigikord mitmeid kordi vahetuda, sõjad algavad ning lõppevad, põleb linn ning põleb ka kohvik, mis taas üles ehitatakse. Kohvik asub ikka sama kohapeal ning on ka kindel, et selle kohviku nurgas istub üks mees, mees kes joob kohvi.
Ühe õhtu jooksul jõutakse välja kuni aastani 1983 - aastani mil Werneri kohvik lõplikult maha põles. Laval toimub korraga palju, samuti on näitlejate trupp väga suur, seega tegelikult jääb päris palju nägemata, sest lihtsalt kõike ei suuda korraga jälgida. Tükk on huvitav, kuid piisavalt pikk ning raske ja seetõttu ei suutnud mina seda pika tööpäeva lõpus lõpuni nautida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar