Lavastaja: Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper
No99
Autorite sõnul on tegu grande finale-ga - lavastusega, kus lubatakse öelda Eesti kohta kõik, mis nad Eesti kohta öelda on tahtnud ning pannes ühtlasi punkti Teater NO99 Eesti teemalistele lavastustele.
Lavastus, mis paneb lõpu tsüklile, mis algas "Naftaga!", jätkus "GEPi" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" ning "Ühtne Eesti Suurkoguga", on ootused ilmselgelt väga väga kõrged. Võib-olla just tänu nendele kõrgetele ootustele lõppes see teatrikülastus minu jaoks pettumusega. Kui nüüd aus olla, siis tegelikult tundsin ma ennast petetuna, sest minu arvates ei olnud see teater, vaid pigem kino... piletihinna järgi oleks oodanud ikkagi näha midagi mis toimub sinu nina all, mitte ei vahendata läbi kinoekraani, millest veel osa on eelsalvestatud.
Hoolimata sellest, et oli lõike, mis mulle väga meeldisid, ei nautinud ma seda etendust. Tunne, et olen langenud reklaamiohvriks, läinud kaasa massipsühhoosiga ning hankinud pileti vaid lähtudes märksõnadest "NO99", "Semper/Ojasoo" ning "Ühtne Eesti Suurkogu järg" painas mind terve aja ning pani kella vaatama, et millal ma sealt ükskord pääsen. Kui ma oleks teadnud, mis mind ees ootab ja kui piletihind oleks vastanud ka sellele, mida vaatajale pakuti, siis ma usun et see "etendus" on vaatamist väärt. Kui ma oma suurest pettumusest üle saan ning kui seda lavastust teleekraanil näidatakse, siis ma usun et kodus diivanilt vaadates suudan ma seda etendust nautida ja näha selle tegelikku olemust, mis Nokia kontsertimajas kahjuks minuni ei jõudnud.
Lavastus, mis paneb lõpu tsüklile, mis algas "Naftaga!", jätkus "GEPi" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" ning "Ühtne Eesti Suurkoguga", on ootused ilmselgelt väga väga kõrged. Võib-olla just tänu nendele kõrgetele ootustele lõppes see teatrikülastus minu jaoks pettumusega. Kui nüüd aus olla, siis tegelikult tundsin ma ennast petetuna, sest minu arvates ei olnud see teater, vaid pigem kino... piletihinna järgi oleks oodanud ikkagi näha midagi mis toimub sinu nina all, mitte ei vahendata läbi kinoekraani, millest veel osa on eelsalvestatud.
Hoolimata sellest, et oli lõike, mis mulle väga meeldisid, ei nautinud ma seda etendust. Tunne, et olen langenud reklaamiohvriks, läinud kaasa massipsühhoosiga ning hankinud pileti vaid lähtudes märksõnadest "NO99", "Semper/Ojasoo" ning "Ühtne Eesti Suurkogu järg" painas mind terve aja ning pani kella vaatama, et millal ma sealt ükskord pääsen. Kui ma oleks teadnud, mis mind ees ootab ja kui piletihind oleks vastanud ka sellele, mida vaatajale pakuti, siis ma usun et see "etendus" on vaatamist väärt. Kui ma oma suurest pettumusest üle saan ning kui seda lavastust teleekraanil näidatakse, siis ma usun et kodus diivanilt vaadates suudan ma seda etendust nautida ja näha selle tegelikku olemust, mis Nokia kontsertimajas kahjuks minuni ei jõudnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar