Uljaste elamusretk

Ühel kenal päikesepaistelisel märtsikuu pühapäeva hommikul tuli ärgata maru vara - vähemalt minu jaoks maru vara... eriti arvestades asjaolu, et tegemist oli ikkagi pühapäeva hommikuga! Ette rutates võin juba muidugi öelda, et see oli seda väärt! ;)

Valmistasin termosesse tee, pakkisin spordikoti ning juba oligi aeg trepist alla tõtata ja autosse hüpata, et asuda teele Uljaste poole, et seal üks elamuste rohke räätsamatk läbida. Õnneks tuli Meelik mulle järgi, sest enda auto sõidab mul omapead ringi ma ei tea kus :) Ja olgem ausad, ega ma poleks viitsind rooli istuda. Kõrvalistmel oli palju mõnusam - sai kohvi vaikselt juua ning kohukesi süüa (nii nagu mul juba traditsiooniks on kujunenud igasugu spordiüritustele sõitmisel).

Niimoodi mõnusalt kruiisides jõudsimegi ilusti Uljastele kohale. Algul küll valesse parklasse, kuhu ma ka oma mütsi suutsin kiirelt ära kaotada (õnneks toimetas järgmine auto selle kohe mulle tagasi :)), kuid lõpuks ikka õnnelikult stardi paika. Pakkisime ennast mõnusasti soojalt sisse, otsisime päikeseprillid välja ning valisime endale sobivad räätsad ja matk võiski alata! :)

Esmalt suundusime järve peale, kust meid aga üsna kiirelt metsa viidi - öise rogaini radadele! Oh see oli vahva üles-alla maastik, mis oli risti-rästi igasugu langenud puid täis - seal võis ikka väga "mõnus" joosta olla! :D Aga vähemalt nii moodi mäest üles ja alla turnides hakkas soe! Kui päris aus olla, siis tegelikult lausa palav!

Kui orienteerumismaastik sai üle vaadatud, siis oli aeg suunduda veidi inimlikumale maastikule ja liikuda mööda metsaradu. Tee viis allamäge ja meie rõõmuks paistis ees väike kosutav kommipaus. Njom-njom :) Peab tõdema, et allamäge kulgedes hakkas juba päris jahe, seega tuli leida mooduseid kuda sooja saada - joosta räätsadel või niisama hüpata.. Ei olnud lihtne, aga toimis :)

Kui tee joodud ja kommid söödud, siis oli aeg suunduda rabasse. Talvine raba on ikka ilus ja päikeselise ilmaga kohe eriti ilus. Oiii, looduses on ikka vahva! Aeg lendas ja märkamatult olime rabast väljunud ja jõudnud tagasi järvejääle. Finish paistis ja kõigil muutus samm kohe kiiremaks, sest pika retkega oli kõht päris tühjaks läinud ning oli ju kõigil teada, et finishis ootab ees soe supp ning pirukad. Njom-njom! :)

Peale 10,5km ning 3 tundi räätsadel ringi kakerdades oli uskumatult hea tunne räätsad jalast võtta ja lihtsalt kõndida - normaalselt, mitte nagu väike part. Autosse istudes oli mõnus väss ning kui algselt oli plaanis veel minna paariks tunniks tuhamäele lumelauatama, siis matka lõpuks oli see soov haihtunud. Spa või siis tekk ja padi olid muutunud palju ahvatlevamaks.

Kokkuvõtteks olin taaskord endaga väga rahul, et suutsin ennast hommikul püsti ajada, mitte ei maganud poolt päeva Tallinnas nelja seina vahel maha :)