Kui tavaliselt käin ma mai kuus poolmaratoni Göteborgis jooksmas, siis juba teist aastat järjest olen ma Göteborgi asemel hoopis Riias joosta otsustanud.
Poolmaraton on minu jaoks juba tavadistantsiks saanud ja päris maratoni ei jaksa/viitsi veel nii vara kevadel joosta, seega tekkis "geniaalne" idee, et võiks joosta 3 erinevat distantsi poolmaratoni (21,1) + 10km + 5km ehk kokku 36km. Kuna mulle leidus veel kaks mõttekaaslast Simoni ja Sanderi näol, siis plaan kuulus teostamisele.
Maratoni nädal oli Riias väga väga palav (27-31C), seega niigi raske katsumus tõotas tulla veelgi raskem, sest kuumuses jooksmine ei ole mulle just väga mokka mööda. Kui maratonipäevale eelneval õhtul oli veel väike lootus, et ehk tuleb äikest ja vihma, siis maratonipäeva hommikul oli see lootus kadunud kui tina tuhka. Termomeeter hotellis näitas 28 soojakraadi ning taevas polnud pilve kribalatki.
8:30 Start poolmaratonile. Olenemata aeglasest tempost oli palav. Kuigi esimesse joogipunkti jõudes veel janu ei olnud, siis haarasin veetopsi ja kallasin selle endale pähe - mmm, mõnus ja jahutav. Kulgesin rahulikus tempos edasi. Sillale jõudes oli tunda ka tuuleiili, mis natukenegi jahutas ja tegi olemise inimlikumaks. Vett kallasin pähe igas joogipunktis, mistõttu riided olid läbimärjad, aga see oli vist ka ainuke viis, kuidas seda kuumust taluda. Kulgesin rahulikus tempos teades, et kaks distantsi tuleb veel üle elada ja peab mainima, et ei olnudki nii hull. Aeg tuli 2:12 ning kilomeetri ajad olid terve jooksu vältel väga ühtlased.
Saatanast oli asjaolu, et 10km start oli alles 11:30, mis tähendas et poolmaratoni lõpetamise ja uue stardi vahe oli pea 2h, mis lasi kehal korralikult "maha jahtuda" ja lihastel kangeks tõmmata. Ühesõnaga lebotasime Nordea telgis ja vaatasime kuidas rahvast muudkui juurde tuli ja lõpuks oligi aeg starti minna. Selleks hetkeks ei olnudki olemine enam nii väga hull, kuigi esimesed sammud olid ikka päris rasked. Samas peab aga tunnistama, et ega erilist värskust ka kehas polnud, seega tuli ikka ennast veidi sundida, sest täiesti lonkida ka ei tohtinud, kuna 5km start oli täpselt 1h peale 10km starti, seega tuli 10km läbida tunniga, et õigeaegselt 5km-le startida. See 10km oli vahelduvad eduga kord raske kord kerge ning 1h sisse ma sel korral ei jõudnud, kuid 5km-le startinute saba paistis, seega võtsime neile ilusti sappa. Otsus oli, et 5km ei pea jooksma, seega tegime kiirkõndi ja möödusime pea kõikidest titekärudest ja jõudsime veel mõned Nordea inimesedki kinni püüda ja neist mööda minna :) Muidugi nii 10km kui ka 5km distantsil on kirsiks tordil need vanalinna munakivi teed seal lõpus. Tõenäoliselt kui ainult 5 või 10 joosta, siis polegi nii hull, aga peale 35km oleks tahtnud rajameistri seal oksa tõmmata. Hoolimata asjaoludest ületasime finishijoone ka kolmandat korda - plaan täidetud ja täiesti elus! :)
Pean tunnistama, et maratoni joosta on lihtsam kui niimoodi tükeldatult 36km. Rohkem niimoodi enam ei tee! Vähemalt üritan seda lubadust pidada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar