Island ..

... jää ja tule maa ...

Lennujaamast Reykjaviki poole sõites auto aknast välja vaadates ei näe muud kui vaid kaugustesse ulatuvat mitte-midagi-ütlevat-värvi lagendikke või noh, tegelikult on need siiski laavaväljad. Selles piirkonnas ei ole isegi ühtegi tõsist mäge. Ongi lihtsalt tühjus. Heal juhul on mõni lammas kuskile ära eksinud ja üritab tee äärest mõnda rohuliblet leida.

Tegelikult on islandi loodus imeline ning sama vahelduv kui ilm Islandil. Ilma kohta on islandlastel ütlus, et kui ilm ei meeldi, siis oota 5 min ja vaata mis siis juhtuma hakkab. Tõsi ta on, kui ühel hetkel tahab tuul sind pikali puhuda ja on tahtmine kasukas välja otsida, siis mõni hetk hiljem avastad juba ennast maika väel päikese käes ringi jooksmas. Nagu öeldud, on loodusega sama moodi. Islandil võib näha kõike - mäed, imelised fjordid, kosed pea iga nurga peal, maa sees keev muda, geisrid, vulkaanid, liustikud ... Võib tõesti öelda, et Island on jää ja tule maa. Minul kui loodusreiside armastajale lihtsalt fantastiline paik, mida kahjuks mina sõnadega ei ole võimeline kirjeldama.

Islandlased ise on vahvad. Vähemalt kõik need, kellega minul oli au kokku puutuda. Kohe meie saabumisõhtul oli Isandil suur pidu - ei, siiski mitte meie saabumise pärast vaid selleks, et oli eurovisiooni finaal. Erinevalt eestlastest on eurovisioon islandlaste seas väga populaarne ning seda vaadatakse koos sõpradega. Peale eurovisiooni minnakse aga üheskoos kesklinna peole. Peo kultuur on neil ka veidi teistsugune. Esiteks minnakse linna alles öösel 12 ja 2 vahel. Teiseks, kunagi ei piirduta ühe klubi/pubiga vaid alustatakse kuskilt pubist, siis liigutakse teise, siis hakatakse klubi vaatama. Klubide vahet käiakse ka niikaua kuni leitakse see sobiv või nö selle õhtu populaarseim. Meie piirdusime ühe õhtu jooksul 1 pubi ja 3 klubiga, kuid seda põhjusel et läksime koju juba varakult, kuskil 3-4 vahel hommikul. Islandlased ise pidutsevad ikka hommikutundideni.

Maitsemeelega on islandlastel midagi viltu läinud :D Hapendatud oina munad, mädandatud pardi munad, haikala, vaalaliha.... ökkk. Paari rahvuslikku maiuspala nõustusin siiski proovima - suitsutatud vaalaliha ning kohalik lammas. Vaalaliha peale esimest ampsu rohkem ei tahtnud ning lammast ka teist korda ei telliks, kuid tühja kõhuga oli lammas päris söödav. Ülejäänud rahvuslikud eined jäävad järgmist korda ootama, ega kõike tohi ka esimsel korral ära proovida :)

Islandi reisiga lisanus päris palju asju, mida ma esimest korda tegin:
* Esimest korda Islandil;
* Esimest korda süüa vaalaliha;
* Esimest korda nägin vabas looduses vaala ning delfiine (ja lunne!);
* Esimest korda käisin liustikul;
* Esimest korda käisin kelgukoertega sõitmas;
* Esimest korda nägin pärislooduses geisrit;
* Esimest korda käisin ujumas geotermilises kuumaveeallikas;
* Esimest korda ööbisin kirikus (mis tõsi küll oli muudetud hostelliks :));* Esimest korda käisin ratsutamas;
... kindlasti veel midagi aga ega kõik ka meelde tule :)

Eurovisiooni afterparty kesklinnas

Charlie's angels
Nii palju taksitusi on ju ees...
Geiser
Handmade kosk
Gulfoss
Tuhk
Meie kirik-hostel
Vulkaani kraatri serval
Laavakoopas
Huskydega liustikul
Esimest korda hobuse seljas

Kopenhaagen

Göteborgist jätkus minu tee Kopenhaagenisse Marile külla, et sealt juba üheskoos Islandi ning Gröönimaa poole sõita. Ma ei tea miks, kuid Kopenhaagen meenutab mulle kuidagi Göteborgi ning seal ringi jalutdes on tunne, et oleks oma kodulinnas – hea ja kodune. Kuna Kopenhaagenisse jõudsime nädala keskel, siis sel ajal kui Mari töö oli, tegime meie Meelikuga linnale ringe peale. Avastasime ka kiriku, mille torni sai ronida (algul seest, kuid pärast juba väljast). Mina kui teada tunda foobik kardan ka loomulikult kõrgust kuid värisevate jalgadega suutsin siiski torni ronida ning uksest isegi 5 sammu eemale astuda. Katuse äärt mööda kulgev keerdtrepp jäi sel korral aga minu jaoks vallutamata, see oli juba minu jaoks liig mis liig.

Selle kiriu tornis käisime :)

Göteborg and GöteborgsVarvet

Traditsiooni kohaselt veedan ma mai teises pooles umbes ühe nädala Göteborgis ja seda põhjusel, et just sel ajal toimub GöteborgsVarvet ehk Göteborgi poolmaraton. Sel aastal osalesin ma sellel jooksul juba neljandat korda ning võrreles aegu on toimunud iga aastaga areng, paraku küll taandareng. Sel aastal muidugi üllatas Göteborg eriti kuuma ilmaga, mis tähendas minu jaoks automaatselt seda, et kiiret aega ma ei hakka üldse üritamagi ning nähes raja ääres kuumusest kokku kukkunuid jooksjaid, olin ma endaga rahul, et ei hakanud rabelema ning seda võistlust pigem kui ühte pikka jooksutreeningut võtsin :)

Kuna sel korral oli meiega kaasas ka isikuid, kes viibisid Göteborgis esimest korda, siis sai nendega koos Göteborgi vaatamisväärsusi taasavastamas käidud. Liseberg, Götaplatsen, BotanikGarden, Slotskogen jne.

Praht, Linn ja Surm

Rainer Werner Fassbinder "Praht, Linn ja Surm"
Lavastaja: Veiki Õunpuu
No99

Lugu ühiskonna madalama klassi elust ning nende unistustest. Esindatud on kõik erinevad rollid, millest nö keskmine inimene eemale hoiab - prostituudid, sutenöörid, omasooihardajad jne.

Etendus mis tekitas tugeva emotsiooni. Sel korral aga negatiivse. Ootasin midagi teistsugust, kuna esmakordselt ei olnud lavastajateks ei Semper ega Ojasoo, kuid ikkagi kumas läbi no99 stiil ja seda mitte heas mõttes. Mul on hea meel, et selle etenduse ära nägin, kuid samas ma arvan, et kui etendus oleks olnud kahes vaatuses, siis teise vaatuse ajaks ei oleks ma sinna jäänud. Ning etenduse lõpus läks mul süda sõna otseses mõttes pahaks. Ma ei saa aru miks seda sea veristamist sinna vaja oli ning sellises ajalises mahus...

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

E.-E. Schmitt "Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale"
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Rakvere Teater

Oscar on 10 aastane poiss, kes on juba mõnda aega pidanud elama lastehaiglas ning ebaõnnestunud operatsiooni tõttu on tal elada veel loetud arv päevi... Haiglas talle meeldib, sest seal on tema sõbrad ning Roosamamma - ainuke täiskavanu kes teda ei haletse, ega karda rääkida asjadest nii nagu need on.

See on etendus, millest saan rääkida ainult ülivõrdes, sest see oli lihtsalt suurepärane kui nii üldse öelda saab arvestades selle etenudse sisu. Kui tutvustust lugeda, siis arvasin, et tegu saab olema sünge, tõsise ja kurva etteastega, kuid nii see ei olnud. Jah, teema oli tõsine ja kurb, kuid siiski leidus ka huumorit - huumorit haigete laste kulul (jah, see võib kõlada tabuna, kuid see ei ole), ilma et see teema naljaks oleks pööratud. Mida tahetakse öelda on see, et ka haige laps on lihtsalt laps - käituge temaga nagu lapsega :)

Olgem ausad, tihtipeale nähakse haigust mitte inimest ning seetõttu ei osata enam käituda. Ma arvan, et ega ma isegi ei oskaks käituda, st jääda iseendaks. Mõtlemisainet andis kõvasti.

Kes veel näinud ei ole, siis soovitan vaatama minna. Midagi totaalselt erinevat tavalistest meeste-naiste vahelistest suhetest, komöödiatest või siis vene klassikast.

Ingel, ingel, vii mind taeva...

Andrus Kivirähk "Ingel, ingel, vii mind taeva..."
Lavastaja: Aare Toikka
VAT Teater

Riigivastase tegevuse eest mõisteakse noor neiu (Maria) vangi. Vangis on aga tore valvur (Peeter), kes neiut lohutada püüab ning kellele ta oma sõprust pakub. Aja möödudes aga valvur armub neiusse, tunded on aga siiski ühepoolsed. Neiu on külm ja hoolimatu, mõeldes vaid sellele kuidas kätte maksta kui kord vanglast pääseb ning selle eesmärgi nimel keelitab ka mees, et too tal põgeneda aitaks.

"Milleks parandada maailma, kui inimesed selles maailmas on endiselt katki?"

Olenemata sellest, et ajalugu ei kuulu minu lemmik teemade hulka, jättis antud etendus mulle sügava mulje, võimaldades paariks tunniks heita pilgu kommunisti mõttemaailma. Dialoogid Maria ning Peetri vahel; suhte erinevad faasid; rollide erinevad karakterid... Minu arvates tegu vägagi hea etenusega, mida tasub vaadata.

Meie, mehed

Neil Simon "Meie, mehed"
Lavastaja: Toomas Suuman
Rakvere Teater

On üks mees, kes jõi palju, oli lohakas ja räpane, ei pidanud oma lubatustest kinni ning olenemata sellest, et teenis palju, suutis ta kõik ära raisata. Ja on teine mees, kes ei joonud tilkagi, koristas kõike ja kõigi järelt, pidas oma lubadusi ning teenis hästi ja kulutada ei lubanud. Mõlemad mehed armastasid oma naisi, kuid sellest hoolimata jätsid naised nad maha. Mis aga saab nüüd, kui need kaks täiesti vastandlikku meest otsustavad kokku kolida...

Tore oli näha, et alati ei olegi naised süüdi :) Ka väga head sõbrad, kes otsustavad sama katuse alla kolida ei suuda seal siiski kaua koos elada, sest pisikesed häirivad asjaolud muutuvad ühel hetkel täiesti väljakannatamtuteks. Ja oh üllatust, ei olegi põhjust öelda "Kuradi naised... ". Jätkuvalt on Rakvere Teater hea, kuigi pean tunnistama, et antud etenuds jäi mõnevõrra kahele viimati vaadatud Rakvere Teatri etendusele alla.

Vahepeatus

Uku Uusberg "Vahepeatus"
Lavastaja: Uku Uusberg
MTÜ R.A.A.M

Ühel pööningul elavad koos kolm meest - kolm "mõttega meest". Need mehed on eraldunud välismaailmast ning keskendunud oma elu mõttele, mis igal mehel on erinev ning mistõttu nad ei võistle ega konkureeri üksteisega. Päevast päeva tegelevad mehed oma elumõtetega, olgu selleks siis oma mineviku valgendamine, liistudest laastude vorpimine või alfabeeti söömine. Ühel päeval aga koputab nende uksele neiu - neiu, kes tuli vaid küsima klaasikest vett ...

Argo Aadli on hämmastav. See, kuidas ta suutis väga emotsioonide rohke monoloogi maha pidada nii, et kõik täpitähed olid ilma täppideta oli lihtsalt super. Ei pisematki apsakat ega mõttepausi, kõik oli nii usutav. Esmakordselt nägin laval ka Sandra Ükskülat, kes mängis "normaalse" neiu rolli... ja mängis seda väga hästi. Peab mainima, et kõik osatäitjad esitasid oma rolle suurepäraselt ja etendus oli nauditav. Mul on hea meel, et õnnestus seda etendust näha :)

Elu ja kuidas sellega toime tulla

"Elu ja kuidas sellega toime tulla"
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Rakvere Teater

Hetkel, mil naine ja mees suudaksid üksteist armastada, lõppeks otsa kõik maailma hädad... aga mehed ei mõista naisi ja naised ei mõista mehi.. elu on selline.

" Selleks, et naised ei vinguks ega viriseks, peab mees naist hellitama, austama, kiitma, ülistama, ignoreerima rasvavolte, naist silitama, aitama, nunnutama jne jne jne...
Selleks, et mehed oleks rahul, peab naine ... olema alasti ... "

Rakvere teater on hea, väga hea. Mulle meeldib, et nad on spontaansed... meeldib, et nad suutsid etendusse sisse põimides anda edasi info, et Kiku võitis just hõbemedali. Naerda sai, või õigemini väga palju sai naerda. Laulda oskavad nad ka ja kusjuures väga hästi ning lisaks kõigele olid valitud väga head lood. Tore õhtu oli. Sügav kummardus näitlejatele!

Uinuv kaunitar

Pjotr Tšaikovski "Uinuv kaunitar"
Koreograaf-lavastaja: Pär Isberg
Teater Vanemuine

Nagu tutvustus ütleb, on tegemist muinasjutuga täiskasvanutele. Tegemist ei olnud ainult balletiga vaid ka osaliselt näitemänguga ning seetõttu erines kahest eelmisest balleti etendusest mida külastanud olen. Esimene vaatus oligi pigem näitemäng, tantsu osa oli väiksem ning seetõttu ei olnud nii paeluv kui teine vaatus, kus imetlus tantsu ja tantsijate suhtes kõik muu unustama pani. Väga armas viis veeta sõbrapäeva õhtut :)

Kirsiaed

Anton Tšehhov "Kirsiaed"
Lavastaja: Hendrik Toompere jr
Draamateater

Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa ja tohutu suure kirsiaia omanik Pariisi. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks - võlad panga ees, maksmata intressid jne ning mõisaproua otsustab peale kuueaastast äraolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste kodakondsete juurde naasda. Mõis koos kirsiaiaga läheb oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase seda juhtuda.

Klassikaline vene näidend - pikk sissejuhatus ning enamus esimesest vaatusest kulub selleks, et aru saada kes on kes ning mis toimub. Teine vaatus oli juba märksa hoogsam ja nauditavam. Ei saaks öelda, et tegemist on halva etendusega, kuid minu arvates ei olnud ka midagi väga head... aga see on kõigest minu arvamus :)

Mina, naine

Kati Murutar "Mina, naine"
Lavastaja: Toomas Suuman
Rakvere Teater

"Kõik mehed on sead, kõik naised on naised. Õieti sellepärast ongi kõik mehed sead, et naised on vaid naised.... "

Lugu, mis räägib naistest. Ja kui räägitakse naistest, siis ei saa mööda vaadata ka meestest, lastest, suhetest .... Lugu, mis ühel hetkel paneb sind ennast unustavalt naerma ning järgmisel hetkel leiad end juba sügavalt elu üle mõtisklemas. Lugu, kus on igal naisel vähemal või rohkemal määral äratundmisrõõmu :)

Ma ei teagi, mis minus rohkem vaimustust tekitas, kas see lugu või siis Ülle Lichtfeldt kui isiksus. Antud hetkel olen võimeline temast ainult ülivõrdes rääkima. Meeletult andekas, meeletult sümpaatne, meeletult mõnusa maheda lauluhäälega ning tule jumal appi kui ilus ... Super etendus!

Kas sulle meeldib porno?

Klas Abrahamsson "Kas sulle meeldib porno?"
Lavastaja: Margo Teder
Vat Teater

On neiu ja on noormees, kes satuvad juhuslikult kokku, sest mõlemad on kutsutud rolliproovi näidendissee, mida ei ole veel isegi kirjutatud. On vaid projekt, idee näidendist - näidendist, mis peaks rääkima pornost. Tekib arutelu, mis see porno siiski on, on see hea või on see halb, milline üldse on hea porno...?

Etendus on lihtne - räägib asjadest nii nagu need on ning seda nii poiste/meeste kui ka tüdrukute/naiste vaatenurgast vaadatuna ja kõike seda läbi paraja huumoriprisma. Tegemist on siiski etendusega, mis siiski pigem suunatud nii põhikooli lõpuklassi vanustele, kuid võivad ka vanemad, tuletamaks meelde natuke varasemat aega...

Balletiõhtu

Novembris tõi Rahvusooper Estonia lavalaudadele "Balletiõhtu", kus esitleti kolme lühiballeti:

N. Christe "Enne öö saabumist" B. Martinu muusikale
T. Härmi "Pelléas ja Mélisande" A. Schönbergi muusikale
U. Scholzi "Teine sümfoonia" R. Schumanni muusikale

Balleti avastasin ma enda jaoks alles detsembris kui "Luikede järve" vaatamas käisin ja tõdesin, et see on midagi väga ilusat. Seetõttu tundsin, et ka "Balletiõhtu" võiks olla midagi minu jaoks ja ma ei eksinud.

Pirgs, kes viimasel ajal peale töö enam midagi ei tee oli vaja ka kuidagi töö mõtetest eemale saada. Kuna iga tõeline nohik on lugenud Linda Goodmani tähemärkide tõeraamatut, ning seeläbi teab, et lõvitüdruku võlumiseks on vaja ta esiritta balletti vaatama viia, kus ta ennast ilma suurema raskuseta sellest muinasjutust lummata laseb ning kõik muremõtted peast viskab. Paraku esiritta pileteid ei saand, aga tuleb välja, et ballett suutis lõvitüdruku ära võluda ka veidike tagapool istudes. Kaunis!

Ma armastasin sakslast

A.H.Tammsaare/E.Nüganen "Ma armastasin sakslast"
Lavastaja: E.Nüganen
Tallinna Linnateater

Ma armastasin saklast on eesti noormehe ning balti-saksa neiu armulugu, mida mõjutavad tugevalt mitmed ühiskonna probleemid ning erinev sotsiaalne staatus, mistõttu antud armastusele paraku õnnelikku lõppu ei ole määratud.

.. kui muld hakkab juhtima armastust, siis ei saagi sellest midagi head välja tulla, sest muld muudab kõik mullaks...

Mulle meeldis Nüganeni lavastus - meeldis, et loost oli välja jäetud kõik nö kõrvaline ja meeldis, et ei olnud etendust mõttetult pikaks venitatud. Keskenduti vaid olulisele - kahe peategelase, Oskari ning Erica, vahelistesse suhetesse, nende armastusle ning toodi välja, kuidas parun asjde käiku mõjutas. Ursula Ratasepp ning Tõnn Lamp suutsid oma karakteritega täita lava armastusega, nii et lavakujunduses ei olnud muud vaja kui vaid kolme väsinud tooli. Ei oska muud öelda, kui ILUS!

WinterXdream

Pühapäeva hommik. Kell on 7:30. Termomeeter akna taga näitab -28,6. Iga normaalne inimene esiteks magaks pühapäeva hommikul sellisel kellaajal ning teiseks ei mõtleks keegi sellise külmaga ilma mõjuva põhjuseta oma nina toast välja pista.

Jah, aga nii käituks normaalsed inimesed ehk siis kategooria, kuhu mina vist väga hästi ei klassifitseeru. Mina ja veel terve kamp hullumeelseid tõmbasid selga natuke soojemad suusa/jooksuriided ning võttsid suuna Jõulumäe poole. Seda kõike selleks, et 7h mööda metsi sammuda, sõita või suusatada ehk siis käes oli järjerkodne WinterXdream.

Stardis oli külm, kuid õnneks külmatunne kadus kiirelt peale seda kui esimese punkti poole sai jooksma hakatud. Algus sujus ilusti, suuremad teed olid lahti ning tingimused jooksmiseks vägagi head. Kui juba joogipunkt kätte jõudis ning sooja spordijooki pakuti, muutus elu lausa lilleks. Mnjah, kahjuks seda ei jätkunud kauaks, sest ilusad joostavad teed muutusid radadeks lumes, milldel sumpamine oli vägagi väsitav. Kaarti vaadates tekkis lootus, et ehk läheb paremaks, kuid reaalsus näitas vastupidist. Kõige lõunapoolseimast punktist kuni peaaegu keskuseni välja kujutas ennast totaalset lumes sumpamist. Oi, see oli ropp. Ühel hetkel lihtsalt rauges jõud (pigem küll vist vaimne) ning viskasin ennast lumme selili. No lihtsalt ei jõudnud, sest lõppu ei paistnud ega paistnud. See lumes lesimine jäi aga väga lühikeseks, sest väljas valitsev pakane ei näind seda heaks kiitvat ehk siis ajasin ennast püsti ja sammusin tuimalt edasi. Oi seda rõõmu, kui paistis tee, normaalne tee, kus sai joosta :) Jõud oli tagasi, samm kergem ja Meeliku toetav käsi seljal - elu oli jälle ilus ning nii me lisaülesande poole liikusime.

Lisaülesandeks oli sel aastal curling ehk kodumaa keeli jääkeegel. Ülesanne seisnes selles, et 3 katsega tuli keegel saada rohelise ringi keskele. Meil see ei õnnestunud ning karistuseks pidime jooksma trahviringi. Peale lisaülesannet ei olnud enam palju jäänud, vaid mõned põhjapoolsed punktid ning läbi see võistlus oligi. Kui esialgne plaan oli läbida rada 5 tunniga, siis tegelik tulemus oli 6h (selle tunnikese võib vist kirjutada rabas sumpamise rõõmudele).

Iluuisutamise EM - Meeste üksiksõit

Iluuisutamise EM on täies hoos ning vaid mõni hetk tagasi selgusid meeste üksiksõidu EM-i medalivõitjad. Kui paarissõit on selline ilus, õrn ja armas, siis meeste üksiksõidu finaal oli korralik show. Võistlejaist kiirgas emotsioone, elasid oma lugudesse sisse ning oli tõsiselt nauditav vaadata, hoolimata sellest et ilma vigadeta ei suutnud keegi sõita, isegi mitte verivärske meistritiitli omanik.

Lisaks oli suurt erinevust märgata ka teisipäevase ning tänase publiku vahel. Kui paarisõitude ajal oli publik rahulik, siis täna publik möllas. Huvitav kas see tuleneb tüüplisest eestlaslikust käitumisest, et algul ei saa vedama .. nüüd kui EM on aga poole peal on rahvas hoos ning eks siis näeb kuidas pühapäeval selle pidama saamisega lood on ...

Vihmatants

Meir Z Ribalow "Vihmatants"
Lavastaja: Merle Karusoo
Eesti Draamateater

19. sajandi teine pool. Edela-Ameerika Saluun - koos on värvikirev seltskond, keda ühendab ühine mure - kogu maad valitsev põud. Ühtäkki ilmub aga võõras - noormees, kes väidab, et on võimeline vihma tantsides välja kutsuma. See tundub kohalike jaoks ainukese päästerõngana ning kui poiss vihma välja tantsib koheldakse teda kui jumalat. Peaegi aga saabub uus mure - vihm ei lõppe ega lõppe ..

Ühesõnaga lugu sellest, kuidas inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis on (suvekuumus, vihmaperiood, jne) ning sellest, et inimestel ei ole võimalik seda muuta.

Antud hetkel pean ütlema, et jumal tänatud, et see etendus lühike oli. Ma ei tea, kas asi oli väsimuses või mitte, kuid minu jaoks jättis antud etendus väga nõrga mulje. Tekkis tunne, et näitlejad on oma mõtetes mujal, ei suuda rolli sisse elada ning on seetõttu võimetud seda ilmekalt publikule edastama. Oma karakteriga sai minu arvates hästi hakkama Ain Lutsepp ning natuke särtsu tõi lavale lõbutüdrukut kehastanud Merle Palmiste.

European Figure Skating Championships

Eile avati Euroopa Iluuisutamise Meistrivõistlused 2010. Kuna lõputseremooniale ei ole mul võimalik minna, siis otsustasin osaleda avatseremoonial. Mnjah, nn avatseremoonia oli minu arvates väga nõrk. Põhimõtteliselt oleks võinud avatseremooniale minemata jätta, millestki ilma ei oleks küll jäänud.

Avatseremooniale järgnesid paarissõitude lühikavad. Oi, see oli ilus :) Paarissõit on iluuisutamises ühtlasi ka minu lemmik. Mis mind tegelikult hämmastas on see, et sellise tasemega võistlusel on osalejate tase niivõrd erinev. Kui lühikava võitjapaar kogus 74.12 punkti, siis 20-s koht sai vaid 29.34 punkti. Eesti paar Maria Sergejeva / Ilja Glebov tegid oma hooaja parima esituse punktisummaga 47,60. Tõesti oli väga kena vaadata ning ei ole midagi ette heita, pigem soovida jõudu ja jaksu edaspidiseks :)

Neljapäeval meeste üksiksõidu finaali vaatama :)

Memory 2010

Muusikalikontsert "Memory 2010"
Teater Vanemuine

Juba kuuendat korda korraldas Teater Vanemuine muusikalikontserti Memory. Kuna sel aastal tähistatakse Eesti teatri 140 sünnipäeva, siis valiti seekord Memory kontserti repertuaari just Eesti autorite looming.

Kuigi tegu oleks pidanud olema muusikalikontsertiga, siis tegelikult pärinesid paljud kõlanud lood hoopis operettidest ning muusikalistest komöödiatest (mitte et see halb oleks olnud). Lugude vahepeal viis dirigent Tarmo Leinatamm, kes ühtlasi oli ka õhtujuht, publikut kurssi teatri ajalooga, mis üldjoontes oli põnev kuulata kuid oli ka hetki kus jutt natuke pikale venis ja oleks tahtnud "ajaloo tunni" asemel muusikat kuulata :)

Kokkuvõttes oli tegu vahva kontsertiga, mis sobis nagu valatult talvisesse õhtusse.

Kajakas

Anton Tšehhov, Kristian Smeds: "Kajakas"
Lavastaja: Kristian Smeds
Von Krahli Teater

"Armastab-ei armasta-armastab-ei armasta-armastab-ei armasta... EI ARMASTA ... Miks minu ema mind ei armasta?"

Lugu armastuse valust ning kunsti tegemisest. Läbi võetakse kõik põhiküsimused, nö suured teemad, mis peavad vastuse leidma, olgu siis tegemist armastuse, teateri, kunsti või siis emade ja poegade vaheliste suhetega.

Oli komöödiat ja oli dragöödiat. Esimene vaatus oli pikk nii et lõpupoole võttis vaikselt nihelema, kuid väike vaheaeg ning kõik oli jälle korras. Kokkuvõttes oli etendus väga väga hea ning näitlejate koosseis oli super :) Kel võimalik, siis soovitan vaatama minna.

Ämbliknaise suudlus

John Kander/Terrence McNally "Ämbliknaise suudlus"
Lavastaja: Roman Hovenbitzer
Teater Vanemuine
Mängokoht: Nokia Kontserdimaja

Molina, alaealist ärakasutanud homoseksuaal, elab oma fantaasiamaailmas, milledeks on stseenid filmidest, kus peaosatäitjaks on tema lemmik näitleja (kelle üks rollidest on ka ämbliknaine - naine, kes külvab surma). Poliitvang, Valentin, kes on elus vaid seetõttu, et vangla juhtkonnal on vaja temalt kätte saada infot, pistetakse Molinaga samasse kongi. Molinale tehakse ülesandeks Valentinilt info välja urgitseda, võimaldades tal endal seeläbi vabadusse pääseda. Pikapeale aga need kaks sõbrunevad ning Molinal õnnestub teada saada ka saladus, millest vangla juhtkond huvitatud on...

Omapärane lavastus ning lihtsalt suurepärane rollide täitmine nii Lauri Liivi kui ka Koit Toome poolt. Samuti tegi hea rolli Tanja Mihhailova, kelle fänn ma üldiselt ei ole, kuid antud etendusse ta täiesti sobib.

Suusalumi suusalumi...

Lund muudkui sajab ja sajab ning hing kisub suusarajale. 31 dets lõpuks õnnestuski suusad nurgast välja otsida ning suund Kõrvemaa poole võtta. Oii, seal oli ilus. Aga kui kolmanda tõusu tippu jõudsin, siis oli keel vestil ning loodust ei olnud enam võimeline imetlema. Vormi noh... ei olnud. Tavaliselt see pisiasi mind ei takista aga ime kombel suutsin sel korral isegi mõistuse pähe võtta ning planeeritud 19km asemel hoopis 5km ringe sõita. Tulemuseks jäi sel korral 13km ning super enesetunne :)

1. jaan hommikul võtsime Pirgsiga taas suuna Kõrvemaa poole. Sel korral plaanis siis 24km. Kuna Pirgs ei ole erinevatel põhjustel juba pikemat aega väga sporti teinud, siis eeldasime, et oleme rajal kauem kui tavaliselt, mistõttu võtsin seljakoti kaasa kuhu sisse sai paar võikut ning natuke juua. Oii, õues oli külm. Seega ruttu suusad alla ning esimesest tõusust kiiresti üles, et sooja saada. Hakkaski päris hea ning esimesed km läksid päris lihtsalt :) Tuli koht kus otsustada kas 19km või 24km. Mnjaa. Pirgs oli juba veits väsind ning tegi ettepaneku minna 19km peale. Mina aga kangekaelne, et vaja ikka 24km rajale minna (mis sest et see lahti lükkamata oli). Pirgs teab, et minuga ei ole väga mõtet vaielda ning suure vihaga ta mulle järgnes. Tõenäoliselt Pirgsi tellimuse peale sain esimesel laskumisel kohe kukkumise kirja ning ei kulunud just väga palju aega kui kukkumiste skoor tõusis kaheni. See leevendas Pirgsi viha ning kui lagendiku peal jooksid kolm kitse üle raja muutus ta täiesti härdaks ning nõustus, et see vaatepilt oli lisaringile tulekut väärt. Nii me siis vaikselt edasi rühkisime. See 5km lisaring oli raske, esiteks oma profiililt (suurimad tõusud ning laskumised on just sellel lõigul) ning teiseks veel sellest, et rada ei olnud lahti lükatud ehk siis sumpasime parajalt paksu supi sees. Mida kilomeeter edasi seda piinarikkamaks meie teekond kujunes. Väljas oli ülikülm. Kuna tempo oli aeglane ei andnud ka suusatamine enam sooja. Sõrmed olid totaalselt jäätund. Vaadetes Pirgsi vaevalist liikumist hakkas tast ikka väga kahju. Väljas pimenes kuid lõpuni oli ikka veel maad... Aga lõpuks me kohale jõudsime... väsinud ja külmunud .. Kui esialgne plaan nägi ette 2.jaan Mõedaku radasid testime minna, siis sellel hetkel matsime sellel hetkel maha ning tõdesime üksmeelel, et spa kõlab palju palju paremini ning tegelikult ju ongi puhata vaja.

3. jaan sain taas suusad alla ning taaskord Kõrvemaal. Sel korral 19km ja suhteliselt lihtne oli sõita. Olin isegi võimeline suusatama üles kõikidest tõusudest.

Hetkel siis suusakilomeetreid seljataga 56. Homme jälle :)

2009

Märkamatult on taas üks aasta selja taha jäänud ning alanud uus. Võrreldes aastaga 2008 oli 2009 minu jaoks kokkuvõttes isegi positiivsem, olgugi et see möödus enamjaolt töö tähe all. Loomulikult mahtus töö vahele palju erinevaid pisikesi sündmusi kuid miskit suurt siiski ette ei võtnud. Midagi, mis siiski meelde jäi on see, et sai taasavastatud suusatamine :)

Aga 2010 tuleb sündmuste rohke ning seiklusrikas - vähemalt hetke plaanid näevad nii ette. Sellest aga jooksvalt, siis kui aeg käes :) Praegu aga ilusat alanud aastat!

Homsest..

Enne homse saabumist tahaks veel ühe asja ära õiendada - uue aasta edukaks ja suurepäraseks mõelda, ning ühtlasi taas veidi uuema alguse puhul tavapäraseks saanud jaanuarikuine lubadus ära vormistada. Väike traditsioon meil Eretiga juba iga aasta mingi koera saba ette võtta ja sellest üle saada. Ette rutates võib küll öelda, et selleaastased lubadused tunduvad küll pigem suurte paksude koerte, mitte koera sabadena, aga noh – pole midagi, millega me hakkama ei saaks :)

Homne päev on kahtlaselt lähedal, võtaks veel, mis võtta annab. Sest sest sest, vähemalt jaanuar tuleb meil piinarikas. Heas mõttes piinarikas, kuna tegu on puhtal kujul võõrutusraviga. Seda endale teadvustades ja lubadusest kinni pidada tahtes pidime lõppsooviga kompromissile jõudma ja jaanuarikuiseks eesmärgiks pool maad lõppeesmärgini ära käia! Okei okei, mis siin ikka keerutada, hingame sügavalt sisse ja käime lubadused välja:

- Eret: võõrutub kohvist. Doh, mina küll ei julgeks seda lubada, aga Eretil on plaan kindel. Kadestamisväärne plaan igal juhul. Leppisime nii kokku, et teineteise lubadusi „püüame pidada kuni esimese rikkumiseni“ :p

- Pirgit: võõrutub ületöötamisest. Doh, Eret küll ei julgenud seda lubada, aga Pirgit pidas seda piisavalt ihaldusväärseks, et oma tahtejõud ja mõistus mängu panna. Eret „püüab sellest kinni pidada kuni esimese rikkumiseni“ :p

Et üleminek liiga ambitsioonikas ja võõrutusravi liiga drastilisi pöördeid ei võtaks, otsustasime kompromisslubaduse kasuks:

- Eret võib nädalas juua 2 doosi kohvi;

- Pirgit võib peale 19.oo tööd teha 2 päeval nädalas;

SEE nüüd siis oligi SEE – THE plan for the January.

Kuigi me peame muidugi ise hakkama saama, annab siinkohal nende kirja panemine kõigile ilusa võimaluse meid meie tegudes toetada. Kui Eret nillib kohvimasina läheduses, siis olge head töökaaslased ja sõbrad, pakkuge talle teed. Kui mind on 18:55 onlines busy-na näha, siis halvemal juhul on kambakat vaja aga kergemal juhul piisab ühe inimese jõust, et mulle mu lubadusi meelde tuletada.

Ette tänades,

Suured Lubajad

Esmaspäeva hommikud...

Vertigo

M. on töörügaja, nagu ka mina ning seetõttu premeeris meie kallis tööandja ka teda Vertigo külastusega. Kuid kuna M. rügab nii palju tööd teha, siis ei olnud tal seda enne eilset õhtut aega lunastada.

Pean tunnistama, et Vertigo on ennast kõvasti parandanud võrreldes viimase korraga kui seal käisin (Pirgs kirjutas sellest siin). Hinnad on langenud ning toidukvaliteet kordades parem. Võin isegi öelda, et sel korral me kõik nautisime oma toitu ning nüüd võiks sinna mõnel õhtul ka lihtsalt kohvitama-koogitama minna :)

Luikede järv

Pjotr Tšaikovski "Luikede järv"
Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm
Rahvusooper Estonia

Unistav prints, kellel oleks justkui kõik olemas, kuid ometigi tunneb ta end üksiku ning mittemõistetuna... Seetõttu põgeneb ta oma virtuaalsesse maailma, kust leiab nii õnne kui armastuse. Kuid kuidas viia kokku ideaalmaailm ning reaalelu?

Tegemist oli minu jaoks esimese balletiga ning ning kindlasti ei jää see viimaseks. Nähtut on raske sõnades kirjeldada, seda tuleb ise kogeda. Kes ei ole näind, soovitan soojalt. Midagi ilusat nendesse külmadesse ning pimedatesse õhtutesse..

Minu tädi

Morris Panych "Minu tädi"
Lavastaja: Aleksander Eelmaa
Linnateater

Üksik mees saab ühel päeval oma tädilt kirja, et too on suremas. Hoolimata sellest, et ta pole tädi juba ligi kolmkümmend aastat näinud, jätab ta kõik tegemised sinnapaika ja kiirustab tädi juurde. Tädi aga ei kavatsegi surra ja nii saavad päevadest nädalad ning nädalatest kuud...

Kokku saavad kaks üksikut hinge, kes on teineteise jaoks vajalikud. Hoolitsedes tädi eest ning talle oma raskest elust jutustades, leiab mees oma elule mõtte. Tädi aga, nähes et ta ei ole enam üksi, leiab igatsetud rahu.

Väga suurepärane näitlejatöö nii Helene Vannari kui ka Andres Raagi poolt, arvestades et tädi tegelaskuju lausus kogu etenduse jooksul vaid paar üksikut lauset. Minu jaoks sisukas etendus ning võib öelda, et oli vaatamist väärt.

ISU European Figure Skating Championships 2010

19. - 24. jaanuar 2010 toimuvad Tallinnas ISU Euroopa Iluuisutamise Meistrivõistlused.

Kõik finaalide ning lõputseremoonia piletid on juba välja müüdud ning kuna ma hakkasin piletitele liiga hilja mõtlema (nagu tavaliselt), siis õnnestus mul saada pilet ainult paarissõidu finaalile (mis on tegelikult ka minu lemmik), kuigi oleks tahtnud kaasa elada ka omadele. Lisaks paarissõidu finaalile on plaan osaleda ka avasteremoonial. Vähemalt veidike saan osa sellest ilust ja melust :)

Evita

"Evita"
Andrew Lloyd Webber & Tim Rice
Lavastaja: Georg Malviu
Teater Vanemuine
Mängukoht: Nokia Kontserdimaja

Muusikali sisuks on Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni elu, jutustatuna teise moodsa ikooni, Ché Guevara, poolt.
„Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. 1996. aastal valmis filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma; elu, mis ohverdatakse vaeste ja alandatute eest. Need on müüdid, mis omal moel järgivad Kristuse eeskuju. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid …

Kuna mõned aastad tagasi ilmus muusikale nagu seeni vihmase ilmaga, siis natuke kõhklesin "Evitat" vaatama minnes. Õnneks sain aga väga positiivse üllatuse osaliseks, sest etendus oli tõesti väga hea ja pealgi oli tegemist veel esietendusega :) Ning Maarja-Liis tõestas jälle, et hääl on tal võimas ja kannab välja ükskõik kui võimsa rolli.

Milleks ...

Viimasel ajal olen tihti mõelnud, et milleks ma seda kõike teen...

Koguaeg on kiire ja üha enam ning enam kuuled ennast erinevatele kutsetele vastamas eitavalt, tuues põhjuseks, et aega ei ole sest tööd on vaja teha. Hommikul oled üks esimesi kes tööle jõuab ning õhtul üks viimaseid kes lahkub (ei, ma ei loe pool päevast ajalehte ega surfa netis ringi, ma tegelikult teen ka tööd). Siis korraks trenni, et peale seda taas tööd teha. Ja kui tekib mõni vabam hetk, siis selle kasutad selleks, et korvata mõned lühikeseks jäänud ööd. Milleks? Milleks ohverdan ma oma vaba aja, oma une, oma tervise? Oleks siis, et midagi targemat ei ole teha.. aga on ju. Nimekirjas on palju tegevusi, millega tahaks tegeleda kui vaid aega oleks. Eriti "tore" on veel kuulda, et see ju ongi normaalne tänasel hetkel, sest meil on ju majanduskriis. No olgem ausad, ega ei ole ikka küll normaalne!

Kuidas ja miks siis sellisesse olukorda on jõutud? On antud lubadusi, mis andmise ajal olidki realistlikud ja teostatavad, kuid iga päev sõidab vahele mitmeid muid teemasid, mis julmalt röövivad aega ja ainuke võimalus oma kredibiilsust säilitada on teha pooled töö asjad omal vabal ajal, et lubatud tähtajast kinni pidada, ilma et töö kvaliteet kannataks. See aga omakorda viib selleni, et kui on vaja korda saata mõni väga kriitiline asi, siis vaadatakse just sinu otsa, sest on ju teada, et sind võib usaldada... no mather what, aga sina teed ju selle asja ära kui sulle vastav ülesanne anda...

Huvitav, kuidas sellesse kõigesse suhtuma peaks. Teha tööd vaid selleks ettenähtud ajal,ehk siis poole 9-st kuni poole 6ni ja kui valmis ei saa, siis öelda sry, aga ei jõudnud.. saad mõni nädal hiljem oma asjad kätte kui algul lubatud. Sellist suhtumist ei esine just vähe, miks peaksin mina siis teistmoodi suhtuma, olema kohusetundlik.. mina ei saa sellest ju mingit kasu - pigem on selle kõige tulemuseks olematu eraelu, punased silmad ning läbipõlenud närvid... Või on ainus võimalus alustada kuskil mujal ja loota, et seal on asjad paremini organiseeritud?

Ehk siis kui mõni annab enadale lubadusi, et järgmisest nädalast olen korralik, siis ma peaks proovima varianti, et järgmisest nädalast hakkan süüdimatuks. Eks siis näeb, mis sellest kõigest välja tuleb.

Minu :)

Kuna troll EI ole minu sõber, siis mis mul muud üle jäi kui endale auto osta, sest külmas pimedas vihmases sügises ei taha mitte jala käia.

Minu kõige uuem silmarõõm :)

Jaan Tätte - Tulemine

Eile käisin Haapsalus Jaan Tätte laulude õhtul nimega "Tulemine". Haapsalu Piiskopilinnuse suur õu oli sellise kontserdi jaoks lihtsalt ideaalne paik. Lihtsalt oled, kuulad, naudid... super!!! :)

Xdream - Väätsa

27.-28 juuni - xdream II seeriavõistlus - öine etapp, mida võiks muidugi nimetada ka muda ja poku ralliks :)

Foto by Alar Jõeste

Eelnevad päevad olid parajalt kuumad ja ma muudki käisin ja ohkisin, et kui xdreamil sama ilm on, siis mina kuskile teepeale maha koolen. Aga tundub, et ilmataat soosis mind, sest kui laupäeva õhtul stardipaika jõudsime hakkas vihma tibutama ... erinevalt minust, enamik selle üle ei rõõmustand.

A-rada alustas taaskord rattast ja peale stardipaugu kõlamist pistsid kõik sellise kiirusega minema nagu oleks tegu sprindi etapiga. Väntasin siis ka elu eest, mis sest et ratas ei ole just mu tugevaim külg, kuid minu üllatuseks sai esimene rattaetapp väga kiirelt läbi (võib-olla ka selle pärast et Marko mind vahepeal nöörgiga järgi vedas). Edasi tuli suunduda jalgsi etapile, mis tähendas raba, muda ja sood. Nagu deja vu... eelmisel aastal saime ka just ööseks soosse ja tol korral seal ka meie võistlus lõppes. Sel aastal lubasime endale, et no matter what aga me EI katkesta.

Oi, see raba oli vaimselt nüristav, kuid mättalt mättale keksimine ja pidevalt natuke kandva jalgealuse otsimine ei lasknud vähemalt unel tekkida. Samuti muutis meeled erksaks see kui oleksin keset teed lebavale ussile peale astund. Oi, kuidas mulle ei meeldi ussid ja peale selle ussiga kohtumist muutsid kõik puujuurikad mu jaoks madudeks. Suur oli rõõm kui peale ~5h soost välja sai. Aga tagumik ei rõõmustand üldse kui pidi taas rattasadulasse istuma, kuid õnneks oli see ratta osa väga lühike ja peagi tuli jalga tõmmata rulluisud. Selleks ajaks olime rajal olnud juba pea 9h ehk ei olnud enam kõige teravamad pliiatsid ja jalad ei liikunud ka just kõige kiiremini. Esimesed kilomeetrid läksid raskelt kuid siis leidsin, et Tarmo taga on hea uisutada ja nii saime korraliku tempo kätte :)

Uisud jalast, tossud jalga ja taas metsa... kaelani kraavi, oioi, vesi oli külm, aga värskendav :) Sellel jalgsietapil oli tegu valge kaardiga, aga kuna me olime keskmikute hulgas, siis selleks ajaks kui me selle etapi osani jõudsime olid juba korralikud lohad sisse tekkinud ja punkti leidmine enam nii raske ei olnud. Samas respect esimestele tiimidele, kes selle keskmiste kraavide risti oli üles leidnud.

Tossud jalast ja taas uisud jalga, et sõita tagasi rataste juurde, võtta rattaga mõned punktid, sooritada lisaülesanne ning siis suunduda juba kanuusse. Kanuud olin ma juba tükk aega oodanud, sest joostes, uisutades ja rattaga sõites tundus see kõlavat nagu puhkus. Aga noh, reaalsuses oli asi puhkusest kaugel - ei olnud just kõige lõbusam järgnevat 1,5h sundasendis kanuus veeta. Lisaks tahtsid käed ka veel krampi minna. Tagantjärgi võib isegi öelda, et tegelikult läks kanuu meil hästi, sest möödusime nii mõnestki tiimist.

Kanuu kaldale veetud ja viimane etapp võis alata - jalgsi - seda võiks tegelikult nimetada hoopis poku ralliks või mudas roomamiseks. Kuna kanuu etapp toimus jõel (stardipaigast mööda jõge allavoolu), siis jalgsietapp tähendas seda, et sama teekond tuli läbida jalgsi (vahel lisahaake tehes, sest punkte oli lisatud nii ühele kui ka teisele poole jõge).

Kui tavaliselt olen mina see, kel jonn tahab peale tulla, siis sel korral tahtus Tarmol jonn peale tulla kui järjekordselt oli vaja üle jõe ujuda. Aga sellest hoolimata libistas ta ennast mööda kallast vette ja varsti oligi teisel pool jõge :) Vee ülesandeid aga jätkus lõpuni välja, sest ka viimane lisaülesanne tähendas vees mulistamist. Kõigepealt oli vaja teha kajakiga eskimo pööre. Jumal tänatud, et seda vaid üks osaleja pidi sooritama, mis tähendas, et saime Marko tanki saata. Kummirõngaga saarele ujuda tuli aga kõigil, mis ei olnudki nii hirmus, aga võttis pigem aega.

Veel mõningad jooksusammud (mis kõrvalt vaadates küll väga jooksuna ei paistnud) ning peale 17h ning 3min saabus lõpuks kaua oodatud finish. Tehtud!!!

Göteborg ja Göteborgsvarvet

Nagu juba vaikselt traditsooniks saanud, tuleb igal aastal mai kuus käia Göteborgis ja osaleda Göteborgsvarvetil. Göteborg on minu jaoks nagu teine kodu, nii armas, vaikne ja rahulik. Sinna võib ükskõik mis aastaajal tagasi minna. Isegi kui vihmane on, on seal ikka armas :)

Jooksu ilm oli minu jaoks liiga palav ~+21 mida näitas ka asjaolu, et peale 3km oleks ma peaaegu kokku kukkunud - silme ees läks vaikselt mustaks. Mõtlesin, et katkestan, aga kuna olin oma asjad kõik Pirgiti kätte jätnud ja pidime peale mu finishit Eesti lipu all kokku saama, siis ei tahtnud 2h niisama oodata ja võtsin lihtsalt tempo maha ja jalutasin natuke - hakkas parem. Edasi võtsin rahulikult ja lonkisin raja läbi... lõppkokkuvõttes aeg 2:03 (seni kõige kehvem, mis ma üldse jooksnud olen :D). Aga vähemalt TEHTUD!

Xdream - Ardu

Pühapäev, 26. Aprill oli see päev, kus sai taaskord koos Marko ning Tarmoga (ning lisaks veel mõnesaja spordi lembelise isikuga) mööda soid ja metsi müdistatud ning Paunküla veehoidlas lainetega võideldud. Põhjus --> Swedbank xdream I etapp :)

Erinevalt eelmisest aastast olime sel korral ka veidi trenni teinud, tervelt ühe korra ratta sadulasse istunud ja minul õnnestus isegi kanuuga mööda Valgejõge seilmas käia. Seega, tahe oli suur ja eesmärgid veel suuremad ja noh, mingisugune vorm oli ka olemas ;)

A-rada alustas rattaga (loomulikult me võistleme A-rajal ehk siis pikal rajal). Vaevalt olin kaardilt aru saand kuhu poole liikuma peaks hakkama kui kõlas stardipauk ning Marko hõige: SÕIDA!!! No jah, sõidame... Ratas ei ole just mu tugevaim külg, kuid kuna antud etapp oli lühike siis väntasin nii kuis jaksasin. Järgnes jalgsietapp, kus tiimiliikmed löödi lahku. Igaüks pidi võtma 2 punkti. Jooksin nii kuis jaksasin, et kohtumispunktis ei peaks nägema ootamisest tüdinenud Marko ja Tarmo nägusid ja ilmet, et no kus k***t sa nii kaua jokutasid. Aga oh üllatust, ma olin tagasi ESIMESENA... äge.. sain puhata :) Ja siis muutusin kannatamatuks.. aga mõne minuti möödudes ilmus Marko ja siis veel mõne minuti möödudes tuli ka Tarmo, kes oli teinud tüüpilise vea: usaldas teisi mitte iseennast ning seega läks valesti. Jalgsietapp jätkus, kuid juba koos tiimikaaslastega ning kus tuli kaardile märgitud 7-st punktist 5. See läks meil suht perfektselt :)

Ja taas ratta selga. Pikad vahemaad, natuke pori, natke kraave, natuke ratta seljas tassimist, siis väike lisaüleanne (mis meil meeletult hästi läks) ja siis veel kraave, tõuse, ronimist jne. Oi, see mulle ei meeldinud. Pikad vahemaad mõjuvad kuidagi nüristavalt ja demotiveerivalt. Aga õnneks saabus taas päästev lisaülesanne, milleks oli sõjaväeline takistusrada: ületada "soo", roomata läbi truupide ning ronida nii kummide alt kui ka pealt. See oli suhteliselt lihtne ülesanne, kus sai taastuda, et siis jalgsietapile asuda, mis distantsi suhtes oli suhteliselt lühike, aga.... oh õudu, see kujutas ette endas mööda võsa ragistamist ja neljakäpukil mäest üles ronimist. Peaga sai ka päris mitmel korral vastu puud löödud, kuid õnneks oli rattakiiver pähe ununenud ja see leevendas lööke ;) Sel etapil tegime ka oma esimese suure eksimuse, mis Eretil suunurgad allapoole kiskus... ja nii see jonn jälle tuli aga rattaralli ajaks läks jälle üle :)

Rattarallil võis kasutada kasutada kas mõistust või anda jalgadele valu. Iseenesest mõistetavalt peale 4h-5h rajal olemist ei olnud me enam kõige teravamad pliiatsid, seega järjekorde energiageel sisse ja tuld. Väike segadus alguses kuid peaegi saime legendi reaalsete oludega klappima kuni hetkeni kus legendi järgi olevat teed tegelikkuses ei eksisteerind ning see asjaolu tõi meile kaasa peaaegu tunnise sihitu ekslemise (koos ~5-10 tiimiga). Ei ole vist raske arvata, mis juhtus motivatsiooniga ja kuhu suunas liikusid Ereti suunurgad ja kas jonn tuli või mitte.... Ja ega sellest ju veel küll ei olnud, lisaks hakkas valu tegema ka mu põlv (tänaseks tuvastatud, et probleemid tulenevad tuksis seljast aga KÕIK SAAB KORDA). Tänu ühele abivalmile tiimile saime me lõpuks taas kaardile ja rattaralli läks üle tavalisks rattaorienteerumiseks, mille käigus tuli võtta 4-st märgitud punktist 2. Ja jalgadele valu... Tõusnud oli meeletu tuul ning kui puhub eriti tugev tuul, siis ainuke võimalus on see, et see puhub sinu sõidusuunaga vastupidises suunas. Oi, teekond vahetusalasse oli raske, aga tahtejõu najal me sinna jõudsime.

Enne kanuu etappi tuli sooritada lisaülesanne - hüpe kõrgustesse. Õnneks tuli see sooritada vaid ühel tiimi liikmel ning selle au sai endale Tarmo. Mnjaa, peab mainima et seda oli isegi vaadata hirmus :) Samal ajal kui Tarmo ülesannet sooritas seletati mulle milliseid piirkondi veehoidlas vältida tuleb kui just soov enesetappu ei ole sooritada. Tuul oli meeletu ja see tekitas ohtlikud lained, ei olnud just palju puudu, et me paaril korral kummuli oleks käinud, aga ju meil oli veidike õnne :) kanuu vahepeal veel väike lisaülesanne, kus Marko pidi väikese lahesopi paralleelköitel ületama ning seejärel kõik koos lühikesele mäluorienteerumisele ning seejärel kanuusse ja finishi poole teele. Kanuu läks meil väga edumeelselt, võib rahule jääda :) 100m enne finishist oli veel viimane lisaülesanne, lasta vibu kolm noolt märklauda, kusjuures nii kaua tuli lasta kuni 3 noolt märklauda tabas ja vahepeal pidid käima ise neid nooli otsimas, mis kuskile võpsikusse olid lasknud.

Ja finish!!!

Aeg: 9:14:01
Koht: sega arvestuses 12 (üldarvestuses 49)

Järgmine etapp 27-28juuni ning siis juba tegemist öise võistlusega :)

Rattamatk Paldiskist Tallinnasse

Kunagi ammu tekkis Markol idee, et võiks kevadel mööda ranna äärt rattaga Paldiskist Tallinna sõita ja täna oligi see päev, kus me selle plaani teoks tegime.

Hommikul istus Paldiski rongi peale 9 vaprat töökaaslast-sõpra ning poole 10 paiku oli see seltskond Paldiski raudtee jaamas kust nagu üksmees suund Tallinna poole võeti :) Oli muda, oli liiva, oli maanteed, oli tõuse, oli langusi, oli pause, oli raske, oli kerge, oli lõbus ... kõike oli :)

Lõpus hargnesime kaheks... need kes läksid päris linna ja teised, kes läksid Tarmo juurde. Tarmo juures ootas meid soe saun, hea söök ja päike.

Marti fotosüüdistusi saab vaadata siit :)

Teater

See aasta on alanud kultuurselt, kui vaadata asja selle nurga alt mitu korda ma teatrisse olen jõudnud. Tõelisele kultuuri inimesele on 5 korda 3 kuu jooksul teatrisse jõuda loomulikult vähe, kuid minu jaoks on see päris korralik saavutus :)

Selle aasta teatriskülastused (vaatamise järjekorras):

Richard Brautigan: "Arbuusisuhkrus"
Lavastaja: Jaanus Rohumaa
Linnateater

David Morrell: "Rambo"
Lavastaja: Kristjan Sarv
No99

Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper: "Kuidas seletada pilte surnud jänesele"
Lavastajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper
No99

"ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni"
Lavastaja: Tiit Ojasoo
No99

Rob Becker: "Ürgmees"
Lavastajad: Mati Unt ja Andrus Vaarik
Monoteater

Varsti taas teatrisse :)

Life is just wonderful!

Mul on 3 projekti, mis oleks pidand valmis olema EILE; 1 klient, kes mind üles tahab puua; alluv kes loodab, et ma teda juhendaks; ülemus, kes arvab, et ma olen SuperWoman; mees, keda ma vihkan ja samas ei vihka ehk kes mind närvi ajab; teine mees, kes mind ka närvi ajab (tegelikult on neid rohkem kui 2); korter, mis on täielikult sisustama; aeg, mida mul ei ole...

Aga muidu läheb päris hästi!

Pudrumäed ja piimaojad

Talv ei ole enam oma esimeses nooruses. Just seepärast tundus siiski mitte paha plaan minna suustama sinna, kus rajad potentsiaalselt erilise hoole all on ehk siis Jõulumägi ja Eesti meistrivõistlused. Tutkit. Lumepudrumäed ja lumepiimaojad. Loomaramm peab olema, et sellisel rajal maraton ära sõita, mida 15 meest täna hommikul tegid. Igal tõukel suuski lumepudru alt välja ponnistades kahtlesin, kas võistlused hommikul ikka üldse toimusid, need ei saa ju olla ametlikult Eesti meistrivõistluste rajad. Et pole kinni pressitud ega midagi, kunstlumega kohendatud ega midagi.. klassikarajast ettekujuteldav jälg.. Koju jõudes veeb siiski teatab, et Rehemaa maratonil esimene, järelikult ikka toimus võistlus. Meeletu, kuda seal ikkagi 50 km ära sumbatakse?!?!

Puhata ja mängida

Mäest üles ei jaksa ja mäest alla ei julge. Tere tulemast, see on Mõedaku. Maru kahju esimest korda elus, et kevad nii ukse ees on, käiks ja avastaks küll veel igasugu suusaradu. Seekord piirduski Mõedakul käimine rohkem avastamisega kui suusatamisega, sest millegipärast ei ole taustameeskond meil eriti tasemel. Määrimata suusad ja vesiraske lumi annavad umbes sellise tulemuse, et 5 km sõitu tundub nagu 15 km sõitu. Maru kahju oli sealt nii lahkuda, et ulle suusaringe ei olnud seljataga. Surmaorg ju jäi ka nägemata-läbimata, õnneks või kahjuks. Tundusid väljakutseterikkad rajad olema, järgmist talve ootama jäävad need. Hammas on verel.

Märksa paremini tuli välja teine plaan - puhata ja mängida Rakvere vee- ja saunakeskuses ja ohh.. protseduuride maailmas. Teinegi hammas verel. Majanduskriis anna asu, minu massaaziarved tasu..

Järgmine nädalavahetus - märtsi lõpp juba! - on plaan Jõulumäe suusarajad ette võtta ja pärnu spaasid julgen ka kõigile soojalt soovitada :)

Reklaam: võta üks, saad kaks!

Igahommikune tõsiasi...

Eesti mees vs rootsi mees

Sageli kirutakse, et eesti mees on paras mühkam ja mats.. Kutid, ärge nüüd uhkeks muutuge, aga ma vägagi julgen asja palju kenamana näha, sest vähemalt minu tutvusringkonnas on toredad, viisakad ja intelligentsed meessoo esindajad ja viibides viimased 4 päeva ühe oma rootsi tuttava seltskonnas, pani mind eesti mehi veel rohkem hindama.

Mõningaid kõrghetki:

* Ootame lifti. Lift saabub ja uksed avanevad ning temal on vaja esimesena lifti siseneda, kuigi meie (mina ja Pirgs) olime uksele lähemal. Üles jõudes ning lifti uste avanedes oli vaja ju temal kõige esimesena välja trügida, missest et võtmed olid minu käes. Huvitav küll miks, aga antud olukord meenutas mulle situatsiooni kuidas mutikesed trolli trügivad.

* Tõstame Pirgsiga autost asju välja, et need tuppa viia. Haarame mõlemad siis nii palju asju kätte kui mahub ja näeme välja nagu väikse kaamlid. Samal ajal kõnnib meie kallis rootslane käed taskus ukse poole ja ootab, et me selle avaksime.

*Poes. Võtan korvi ja kuhjame sinna asju õhtusöögi jaoks. Ja siis tuleb meie rootslane kolme õllega ja paneb need ka minu korvi... khmm. Vaatasin talle kurjalt otsa ja siis ta märkas, et võiks ise korvi tassida.

* Laupäeval käisime suusatamas ja Pirgit tahtis pühapäeval ka minna. Arutasime siis meie rootsi mehega, et võiks ju uuesti minna. Tema vastu, et ei, tema ei taha, tema jookseb. Me vastu, et ei ole viisakas suusarajale jooksma minna. Tema ei mõista miks ja ütles, et me talle ühe hea argumendi ütleksime. Noh, ütlesime. Seepeale me palusime, et ta meile ütleks ka hea argumendi, miks ta suusatada ei taha. Sellepeale ta aga vihastas, ütles, et tema ei pea meile midagi põhjendama ning läks oma madratsi peale mossitama :D

* Tulime jooksmast. Ja ta läks voodisse mustade higiste riietega :S appiii...

* Lähen vannituppa... maas vedelevad meeste aluspüksid. Ütlen siis talle, et kuule, mu vannitoa põrandal on meeste aluspüksid, et ma eeldan, et need on tema omad. Selle asemel, et need minna ja ära korjata hakkas tema aga vaidlema, et tema omad need küll ei ole.. Nagu MISMÕTTES??? et siis minu või Pirgsi omad v....

* Dushikardinast ei olnud ta ka midagi kuulnud (vähemalt ei osand ta seda kasutada, sest igakord kui ta pesus käis, mu vannitoa põrand ujus) ja seda mida ta mu peegliga tegi ei tea ma ka..

* Reedel käis ta koos Alari ja Laurtsiga kuskil maa-alustes käikudes vms, see tähendas, et ta kingad olid tolmused ja püksid veits mustad. Võiks ju eeldada, et sellepeale puhastatakse oma kingad ära.. aga ei... tema käis järgnevad päevad oma tolmust hallide kingadega ning mudaste pükstega ja läks nii ka täna õhtul lennuki peale!

* Magama läks TRIIKSÄRGIGA!!!

* Oh milline hädapätakas ta on.... Kõrvemaal... paneme Pirgsiga suusasaapaid jalga ja tüüp siis seisab ja passib auto kõrval. Me küsime, et noh, et miks sa juba jooksma ei ole läind. Tüüp vaatab nõutu näoga otsa ja küsib, et kus ta jookseb ... khmm... ütleme siis Pirgsiga, et no vaadaku kus laiem rada on, et suusatajaid ei segaks, et jooksku ntx 3x 5km. No okei... tüüp ikka passib.. me siis ajame teda jooksma, et mingu, et meil läheb veel veits aega kuna mu suuski määriti alles. Tüüp siis küsib, aga et mis kell me kokku saame.. me vastu, et kust me teame kaua meil läheb 19km läbimiseks, et jooksuku oma 15km ära ja siis oodaku sees ja joogu teed. Tüüp vaatab jälle nõutu näoga otsa, et aga mis kell siis.. kas kell 12 või 12:30 või.. Pirgsil tuli ka lõpuks piir ette ja teatas, et krt kust ta teab kaua läheb, et istugu ja oodaku kui me ta enne meid valmis saab. Ja lõpuks jõudsingi ma enne lõppu kui meie 'sportlik' rootsi mees.

* Jõudsin koju, süda rahul, et tüüp lennujaama toimetatud. Tõmban kardinad eest ära ja mulle vaatab vastu 4 paari musti sokke.... TULE JUMAL APPI!!!

Sõltlased naistepäevas

Noh, sellega on nüüd jälle korras. Üks sõltuvus juures. Kellele neid vaja on, niigi mitmed neist kuradikesi ja inglikesi õlgadel mängimas! Suusatamine siis, selle talve avastus. Nüüd peatse lume kadumise hirmus võtame viimast. Ehk selle nädala spordikava kukkus välja väga tegus: 5x nädalas sporti, Eretil 58 km suuska ja 30 km jooksu, minul 40 jooksu ja 43 suuska. Jooksud tempokad ja suusatamised pingelised. Sest ega need rajad ole mitte chillimise kohad, kui päeval sulab ja öösel külmetab ja mõnusat lund juurde ei saja. Jäine pinnas ja rööpad võimutsevad. Kukkumisplaan sai ülimalt sümmeetriline, nii ühe kui kahe inimese lõikes. Kukkumiste skoor minul-Eretil 3:3, millest mõlemal 2 languskurvides ja 1 jala pealt lauge maa suudlemist. Isamaa vajab hellust.

Hoolimata maa peale toovatest matsudest, toimis suusa- ja rõõmudoos mõõdukalt või natuke rohkem, igal juhul tagasitee läks vähe lennukamalt kui oleks vaja olnud. Ühel hetkel oli isegi spordiinimese silmade jaoks väga väledate sammudega sinine mees meie ees sauaga vehkimas. Aiiii kurjam, aiman, et on põhjust väle olla. Nii ta siis tutvustabki kiirusnäitu +23, mis ta radarisse oli kuidagi sattunud. Tõdesime üheskoos - maru kahetsusväärne. Pikad pilgud õhetavate inglinägude poole ja kostub lause: kuna täna on naistepäev, siis me teeme teile hoiatuse, sõitke palun korralikult!! Üüratu vabastav naerulagin inglinägude suust, mis vist isegi politseionu ehmatas :d.

Rõõmudoosi jälle juures, lõppematu naerulagin..

Palju õnne, naised!!

Selline kooslus siis..

Ärgates laupäeva hommikul, on esimesed sõnad rumm, rumm, rumm..

Lund ja talve veel jätkub :) Allahindlusega suuski poes samuti - oleme uhked oma uute punaste suuskade üle! (suusaostu blondihetked sisse arvata muidugi, a la: müüja: kus te suusatada plaanite? blondi: õues? jms jne).

Kõik norrakad võivad küll olla suuskadel sündinud aga rootslased kohe kindlasti mitte :) Estonian crazy girls suudavad ühe muidu arvata sportliku rootsi tüübi päris kiiresti 'ära tappa'.

Suusarajal Eret arvas, et ta teeb liiga palju sporti ja ei olnud nõus muga homme suusatama tulema!! Nüüd juba mõlemad veename rootslast, et saaks veel viimane kord sel talvel kõrvemaa radadele.

Õhtused viimased sõnad on: igat sorti alkot on, aga mitte rummi (kuidas see nüüd küll juhtus)!!

plirts plärts märts

Naistekas 'Stiil' on küll väga vaimuka ja mis peamine, pädeva tähetarga omale leidnud.

Märts plirts-plärts minul ja Eretil on selline:

Minul:
Seiklejana oled sa uskumatult mõistlik. Vaba hingena oled sa märkimisväärselt vaoshoitud. Mässajana oled sa fantastiliselt kohusetundlik. Aga seda kõike ainult sellepärast, et sa armastad äärmusi. Sind ei huvita, kas oled parajasti äärmiselt arukas või äärmiselt rumal – peaasi, et sa oled seda äärmiselt. Praegusel hetkel oled sa peamiselt äärmiselt tüdinud. Sa ei taha enam kuuldagi piirangutest, mis seovad sind su kohustuste külge. Peagi on sul nende piirangutega palju parem suhe. Seal, kus oli pinge, on varsti inspiratsioon. Ja sa oled selle üle äärmiselt rõõmus.

No further comments needed!

Eretil (ega juhuslikult pole ta nimi Little Devil :p):
Sügaval südames oled sa praegu väga vihane. Sellistel emotsioonidel on oma eesmärk ja väärtus. Annavad motivatsiooni, hoiavad rakkes ega lase rutiini takerduda. Tunnista endale, et sa ei suuda midagi andeks anda. Ära valeta endale, et see pole nii. Need tunded on liiga tugevad ja liiga sügavad. Püüa ennast mõista. Suuna see viha millegi ülesehitamisele. Ainus, mida vajad, on konstruktiivne plaan. Raevust ebaõigluse vastu saab ehitusmaterjal. Nagu näed, võib isegi halbadest tunnetest sündida midagi kasulikku.

No further comments needed!