teisipäev, 22. august 2006

Elukoha jahil

Eile alustasime siis oma elukoha otsingutega:

1) Alustasime siis koolist, tädikese nimega Angelica juurest, kelle kaudu nii mõnigi omale toa saanud. Panime ennast tema uksel olevasse nimekirja ja jäime ootama, millal meid sisse kutsutakse.. ja oligi meie kord, kuid siis tädi teatas, et tema magistrantidega ei tegele, tema tegeleb ainult vahetus üliõpilastega ja Erasmuse omadega... no palju õnne meile, vaatasime Anneliga üksteisele lolli näoga otsa ja läksime küsisime tädi käest, et kuhu me siis minema peame, et kes meiega tegeleb.. tädi siis seletas ja seadsime sammud sinna poole...

2)..lõpuks kohale jõudnud vaatasime, et mõni minut on veel avamiseni aega.. ootasime jällegi vagusi ukse taga ja lõpuks tuldigi avama.. Aga mis selgus, oli see, et seal öeldi, et mine otsi endale ajalehest tuba/korter, kui midagi tahad saada, et ühikatega nemad ei tegele.

3) läksime SGS ühikate kontorisse, et ehk õnnestub Annelil oma tuba millegi normaalse vastu vahetada, sest see mis ta sai, seal tuba oli normaalne, kuid köök oli masendav... ühesõnaga 2 ülejäänud boksikaaslast olid mingid räpakotid. Leidsime siis õige koha üles, avamiseni oli üle poole tunni.. istusime maha ja jäime ootama... lõpuks kui löögile saime, siis tädike ütles, et ei, et vahetada küll midagi ei saa, et peab üldse õnnelik olema, et midagigi olemas on.. ehk ei mingitki lootust vahetamiseks. Küsisin siis mina, et kas mul on mingit lootust, siis öeldi, et helista hommikul, siis kui kõik teised ja kui õnnelik olen ja liinile saan, siis ehk äkki saan endale toa.

4)Vahepeal targemaks saanud ja kuulnud, et Angelica pidigi ütlema, et ta magistrandidega ei tegele, aga tegelikult tegeleb.. seega seadsime oma sammud täna taaskord Angelica juurde. Kohale jõudnud, avastasime, et vastuvõtuni on veel üle tunni aega, kuid mei ei olnud järjekorras siiski esimesed.. lõpuks tehti uks lahti ja saime vähemalt ennast uksepealsesse nimekirja pandud ja jäime jällegi ootama.

5) Vahepeal sai kell 9 ehk hakkas aeg, mil sai SGS'i viimaste pakkumistele helistada... proovisin u 15min järjest (üle 100 kõne), kuid liinile ei saand, seega sealt toa saamise võimalus kadus sel kuul ära :(

6)Angelica ooteruum oli täitundu rahvaga ja lõpuks saabus tädi ise ka.. ja kätte jõudis meie kord. Läksime sisse ja küsisime, et kas on mingit võimalust tuba saada, tädi vastu, et ei ole. Kuna me hetkel Oliveri toas elame, siis küsisime, et kas meil oleks võimalik see tuba endal saada, mille peale tädi aga karjuma pistis, et me ei tohiks seal üldse olla ja me peame võtmed kohe talle andma ja teda ei huvita mitte miski. Ma siis ütlesin vahele, et toa omanik elab ju ka veel sees ja leping kehtib 31aug'ni ja meil asjad seal jne.. tema aga kisab vastu, et teda ei huvita, et nii ei tohi ja pean võtmed kohe tagasi andma.. hea et võtmeid veel käest ära ei kiskund ..

Ehk siis täiesti masenav olukord on... Loodetavasti saame lõpuks midagi talutavat, kus elada.. sest hetkel on küll selline tunne et tahaks karjuda. Anneli ütles, et ta viskaks hea meelega Angelica aknasse telliskivi, kuid nagu vanemate olijate käest kuulsime, siis seda tehakse nagunii aastas vähemalt 3 korda :D (ehk siis on teisigi kes seda mutti ei salli)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Näib, et see mõte panna kohalikku lehte kuulutus 1 mees 1 aastaks 1 majaga, polnud siin vist üldse paha mõte? ;)

Eret ütles ...

tundub jah, et nii on reaalsem elukoht saada :D