Kui väljas ilus ilm (loe: vihma ei saja), siis tuleb ju neid harve juhuseid ära kasutada. Täna võtsimegi ette rattaretke mere äärde ehk Saltholmeni sadamasse.Teekond Saltholmeni sadama poole läks suhteliselt lihtsalt, sest sinna tee oli enamjaolt allamäge. Seega peale 1h 15min sõitu olime edukalt kohale jõunud. Lukustasime rattad kuskile kuuri äärde ja läksime ise väiksetele kaljurahnudele ronima ja nähtavat jäädvustama. Saltholmen on selline ilus, vaikne ja armas. Tekib tunne nagu oleks linnast väga kaugel. Kui vaikust ja rahu vaja, siis võib küll sinna sõita, istuda mõnele kaljunukile maha ja lihtsalt mõtiskleda ja nautida loodust enda ümber.
Tagasitee oli hoopis teine asi... Kuna sinna minnes oli enamus teed allamäge, siis kodutee tähendas pidevat ronimist. Tee, mis enne oli tasase maana tundunud, ostus tagasi sõites siiski laugeks tõusuks. Kui enne teele asumist kujutasin ma ennast oma vaimusilmas ratas käekõrval mäest üles sammumas, siis reaalsuses see siiski nii hull ei olnud... Tuleb vist tõdeda, et olen paremas vormis, kui ma ise arvasin :)
1 kommentaar:
See on uskumatu küll, et Sa nii heas vormis oled. Eriti kui arvestada, et seal trenni suht odavalt teha saab ja nagu ma aru saanud olen, siis millegi muuga Sul seal praegast tegeleda eriti polegi tulnud. ;)
Postita kommentaar