Lavastaja: Kristjan Üksküla
Linnateater (Hobuveski)
Härra Biedermann, keda me autori väitel kõik tundma peaksime, on kõrgklassi vanapapi, kes naudib oma heal järjel olevat elu. Ühel õhtul ilmub tema ukse taha võõras, kellest härra algselt midagi kuulda ei taha. Kuna aga härra hoolib vägagi teiste arvamusest, siis järgmisel hetkel istubki juba võõras tema laua taga, kamandab teenijat ning rüüpab kallist veini nagu morssi. Peagi on võõras hõivanud ka härra majas pööningu ning sinna elama kutsunud ka oma sõbra. Linnas toimub üks tulekahju teise järel ja härra peas on koguaeg üks küsimus: Ega ometi need kaks seal pööningul ei olegi tulesüüstajad.
Lavastuses on kasutatud jutustaja rolli, kes oli nö selle loo autor. Tegelt mulle isegi meeldis kuidas etendus vahepeal katkestati ja nö edasi keriti. Samuti meeldis mulle mängukoha valik ning ruumi kasutus. Etendus ise oli lihtne, kuid kuigi kõik vaatajale üksipulgi lahti keriti jäi ikkagi mõtteisse küsimus, kas keegi teine (k.a mina ise) oleks härra Biedermanni asemel teisiti käitunud ja kui oleks, kas siis oleks lõpptulemus teistsugune olnud. Etendus üldkokkuvõttes mulle meeldis, kuid ei ütleks, et see kuulub nende hulka, mida peab vaatama. Argipäeva õhtuks on aga tore meelelahutus.
Lavastuses on kasutatud jutustaja rolli, kes oli nö selle loo autor. Tegelt mulle isegi meeldis kuidas etendus vahepeal katkestati ja nö edasi keriti. Samuti meeldis mulle mängukoha valik ning ruumi kasutus. Etendus ise oli lihtne, kuid kuigi kõik vaatajale üksipulgi lahti keriti jäi ikkagi mõtteisse küsimus, kas keegi teine (k.a mina ise) oleks härra Biedermanni asemel teisiti käitunud ja kui oleks, kas siis oleks lõpptulemus teistsugune olnud. Etendus üldkokkuvõttes mulle meeldis, kuid ei ütleks, et see kuulub nende hulka, mida peab vaatama. Argipäeva õhtuks on aga tore meelelahutus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar