Kell on 5:30 hommikul kui heliseb äratuskell. Unesegasena vajutan alarmi kinni ja magan edasi. 10 min pärast on uus alarm, mille peale juba silmad lahti teen ning ennast voodist püsti ajan. Oma "geniaalseid" ideid maapõhja kirudes hakkan aga putru valmistama ning kohvi keetma, sest juba mõne tunni pärast on vaja üle pika aja taaskord startida maratonile.
Kuna teoreetiliselt on mul selja opi pärast trenni tegemise keeld veel järgmised 2 nädalat, siis otsustasin, et võtan seda maratoni väga väga rahulikult. Ja et igav ei oleks, siis leppisime Silveriga kokku, et jookseme koos, kuigi mul oli marukahtlane tunne, et Silver jookseb mul eest ära.
Stardikoridoris saime kokku ka LHV poistega, kellede jaoks oli tegemist nende esimese maratoni stardiga. Samas ma teadsin, et neilt saan ma pähe, aga see isegi ei heidutand mind, sest mul oli eesmärk elusalt ja tervelt lõpetada ning ideaalne oleks, kui aeg jääks alla 4:30.
START! Startisime viimasest stardigrupist ja otsustasime, et trügima ei hakka ja võtame alguses rahulikult, et mitte liigset energiat kulutada. Kuigi endale tundus tempo maruaeglane, siis endomondo rääkis hoopis vastupidist - liiga kiire (võrreldes sellega mis olime planeerinud). Võtsime sammu natukene aeglasemaks ja kulgesime omas tempos. Ajasime juttu ja kilomeetrid läksid lennates. Esimene ring (21.1km) tuli meeletult lihtsalt ia seda ajaga 2:10. Naljakas mõelda, et eelmine aasta ei suutnud ma sellise ajaga lihtsalt poolmaratoni joosta ja nüüd tuleb selline aeg mängeldes ja juttu ajades. Äge! :)
Teisele ringile minnes hakkas kõht valutama, see neetud snickers mis Silver tantsutüdrukute käest haaras.... Võiks juba kord selgeks saada, et mida pole enne trennis proovinud, siis võistlusel ära katseta! No palju õnne, oli vaja seda shokolaadi süüa! Ühesõnaga 24ndal km-l pidin otsad andma, no halb oli olla ja jube raskeks läks. Minu õnneks polnud ka Silveril enam kerge. Tegime esimesed kõndimise sammud... No ega seegi hea polnud. Hirmuga mõtlesin sellele, et pea terve poolmaraton on vaja veel joosta... Sellises seisundis ja nende jalgadega?!? ÕUDNE! Raske, raske oli see tee, aga kui tagasipööre oli tehtud, siis läks parermaks - lohutas mõte, et nüüd jooksed juba finishi suunas. Seadsime endale eesmärke a'la jookseme järgmise kilomeetripostini või joogipunktini.. Sääred tahtsid vägisi krampi tõmmata, nii et tuli mõnigi venituse peatus teha..
Ma ei tea kustkohast, aga lõpus tuli isegi energiat kiirendada. Ajalisest eesmärgist olime juba ammu loobunud, st 4:30 grupp oli meist mööda läinud juba enne tagasipööret. Kella vaadates tekkis aga lootus, et jõuame alla 4:50 ja jõudsimegi! :)
Lõplik net aeg 4:48. Pole paha, ütleks ma selle peale :) Pole küll see, mis algselt loodetud, aga virisemiseks ka põhjust pole. Pealegi jõudsime finishisse ilma igasugu vigastuteta ning tuju oli super! TEHTUD!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar