Tundub, et puhkus hakkab ilmet võtma ja unevõlg vaikselt kaduma, sest täna sain ma voodist püsti teisena, ehk enne Meelikut. Kuigi kui nüüd hästi järgi mõelda, siis ärkasin ma vist pigem selle pärast, et Aive käskis - täna oli ju see päev, kus tuli meie Nazare kodu maha jätta ning liikuda Lissaboni.
Teel Lissaboni tegime esmaslt peatuse Obidos-es, et ma saaksin mööda linna ümbritsevat müüri turnida (kus teised juba käisid esimesel päeval, siis kui mina alles ärkamisega tegelesin) ja ühlasi ka selleks, et varuda piisavalt ginjat Eestisse transportimiseks :)
Obidos on armas linnake, mis on ümbritsetud müüriga, mida mööda turnides saab linnale tiiru peale teha :) Muideks, Obidos on linn, mille mees (kuningas Dinis) kinkis pulmapäeval oma naisele (kuninganna Isabelile). Seetõttu kutustakse seda linna ka kui "The Wedding Present Town". Kui auto pargitud saime, siis oli mul kohe turnima vaja minna, aga kuna ma kõrgust kardan siis nuiasin, et Meelik muga kaasa tuleks. Ta jäi nõusse, aga seda vist vaid selle pärast, et näha kuidas ma värisevate jalgadega mööda müüri äärt liigun (või siis ei liigu). Vaade müürilt linnale oli äge ja nüüd tagantjärgi võin öelda, et ega seal nüüd nii hirmus ronida polnud või noh, kuijutasin ette et on tsipa hullem see olukord seal...
Sel ajal kui ma Meelikuga müürilt linnavaateid imetlesin tegi Aive aga all ginja shoppingut. Vedas tal, sest erinevalt meist sai ta oma soovitud kraami kätte. Selleks ajaks kui me müürilt alla jõudsime, pandi just poed kinni - siesta time! Great success, ütlkes selle peale. Õnneks kõige halvem olukord siiski polnud, sest parkla juures ühes putkas oli meie soovitud ginija suht OK hinnaga, kuigi veidi kallim kui Aive paarist poest välja võluda suutis.
Edasi suund Lissaboni, et homseks jooksuks materjalid välja võtta. Palju õnne meile, et olime TomTom-i suutnud sisestada "veidi" vale sihtkoha ning jõudsime tänu sellele Lissaboni kesklinna tipptunnil. Lisaks suutsime kiirteelt valesti maha keerata, mis tähendas "väikest" ümbersõitu (20km). Lõpuks kohale jõudes saime ka aru, et park ei tähenda ilusat rohelist haljasala vaid hoopis suurte majade kompleksi, aga peamine on siiski see, et leidsime lõpuks õige koha üles ja saime vajalikud materjalid kätte ning suundusime hotelli.
Sel korral ööbsime Radisson Blu Lisbon hotellis ja seda vaid põhjusel, et sain kasutada oma Club Carlson punkte ja seeläbi ööbida seal tasuta. Tänu mu concierge staatusele anti meie käsutusse sviit, mis oli peaaegu sama suur kui mu korter. Mina ja Aive saime endale suured voodid ja Meelik magas eesruumis oleval lahtikäival diivanil, sest ta pidi algul üldse kuskil mujal hotellis ööbima. Logistika ning kokkuhoiu mõttes kolisime aga kõik rõõmsalt ühte tuppa :)
Kui hotelli saime ennast sisse seatud, siis korjasime Travise ning Shannoni peale, et üheskoos Cascaisi õhtusöögile minna. Cascais just selle pärast, et vaadata kust täpsemalt homme mu jooksu start asub ning teisalt selleks, et Aive sõnul on seal palju häid ja armsaid restorane rannal, kus oleks armas õhtustada. Kõigi mereandide armastajate "rõõmuks" õhtustasime me aga hoopis itaalia restoranis, sest ma tahtsin pastat (nii nagu maratoni eelsel õhtul kombeks). Aga ega teistel ka seal midagi viga polnud, sest sangria valik oli lai ja see korvas ebapiisava mereandide valiku ;)
Kui õhtusöögiga lõpule jõudsime, siis oli aeg tagasi Lissaboni sõita. Kuna kõik peale minu olid korralikus koguses sangriat ja portveini tarbinud, siis rooli tuli istuda minul. Võõra autoga võõras linnas ja seda pimedas... mnjaa.. . Meelik oli suutnud TomTom-i sisetada vale sihtkoha, mis tähendas, et saime taaskord auringe teha - sel korral sõit üle 25.aprilli silla ja siis seiklused sealpool, et õigele poolele tagasi saada. Lõpuks see ka õnnestus, aga eelnevalt oleks tahtud Meeliku üles puua... tema õnneks oli mul roolis piisavalt muud tegemist :D Lõpp hea, kõik hea! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar