esmaspäev, 12. jaanuar 2009

Armu ära tossud

Ainult kõige tugevamad jäävad puutumata ja materialismi lasteks muutumata kui soodukad kutsuvad, kutsuvad! Ei tegelt meil oli ammu uusi tossusid vaja, ausalt. Varasemad tossuhanked on olnud piisavalt tüütud, hirm kulutada palju raha võimalikule valele valikule ja seega palju proovitud ja palju mõeldud. Seekord - voillaaa, esimene pood ja suursugused avastused - Eret leidis riiulilt tossud, mis mul kohe ila tilkuma ajasid, vabandage väljendust. Põhjus oli see, et nende kand oli kandiline, tavaliselt on tossude kannad nagu kolmnurgas või nagu tipud, aga nende kand oli potentsiaalselt kandasid mitte rõhuvad ideaalse kanna kujuga. Huvitav miks see polegi tavaline kanna lõige kõikidel tossudel? Tossud said kohe jalga proovitud, kohe ahhetusvoorud läbitud, päike välja toodud jne. Ära osta ei julgenud kuna kogu linna poed ja soodukad ei ole ju läbi käidud, e s i m e n e pood ju alles! Tegime kohustusliku ringi linna teistes spordipoodides ja naasesime sihikindlalt esimese koha tossude manu, ajasime müüjakuti segadusse nelja järjestikuse numbri küsimisega ning seejärel müüjaneiu naeratama kahe paari samade tossude ostmisega :)
Eluägedad tossud on!! Nii kerged, nii vetruvad, nii jala järgi, nii loogilise kanna lõikega, nii nummid. Jooksevad ise. Okei, ei jookse ise.
Eret testis nendega kohe ka 36 km ära ja veendus lõplikult, et parimad tossud! Mul pole ka ever nii mõnnasid tossusid olnud. Fänname-fänname-fänname. Hommikuti paitame ja õhtuti jookseme.

Kommentaare ei ole: