1. Otsida üles meie safari korraldaja, kellega homme nädalaks safarile suundume;
2. Rannas vedeleda;
3. Linnapeal ringi uudistada.
Hotelli uksest välja astudes ootas meid ees korralik kuumus (varjus oli soojakraade ca 31). Võtsime suuna mere poole (nii me vähemalt arvasime), kuid millegipärast ei tahtnud meri kuidagi paistma hakata. Üritasime siis tuvastada oma asukohta, kuid see polnudki nii lihtne, sest silte tänava nimedega lihtsalt polnud. Varsti aga saime asjale pihta,et sildid on olemas peaaegu igal suuremat sorti ristmikul ning siis õnnestus ennast ka kohe kaardile panna ja loomulikult olime liikunud oma arvatavast suunast risti vastupidises.
Ühtlasi saime veel selgeks, et seisma ei ole mõtet jääda, sest siis on kohe pisikesed murjamid ligi ja vaatavad oma suurte silmadega sulle otsa ja lausuvad oma selgeks õpitud fraasi: "Hello, money?!". Loomulikult ei puudunud üleüldine tähelepanu ka kohalike poolt - "jambo" ning "hello, my friend" kõlasid pea iga mööduja või vastutulija poolt. Siinkohal ei saa muidugi ka mainimata jätta kohalikku liiklust. No ma ei saa aru kuda nad siin hakkava saavad, sest minu pilgu läbi on see ikka korralik kaos. Kui sõidutee on liialt umbes, siis ei ole probleem tekitada lisarada või siis pöörata üleüldse kõnniteele ning kasutada hoopis seda. Valgusfooride kasutamisest ei ole mõtet rääkidagi...
Merest olime küll eemale liikund, kuid samas lähemale tänavale, kus meie safari operaator pesitseb, seega otsustasime, et lähme sinna jala, kuigi esialgu oli plaanis kasutada DallaDalla-t. Peale 2,5h matkamist olid jalatallad juba korralikult ümmargused, kuid oma sihtkohta polnud ikka veel jõudnud. Otsustasime sisse hüpata ühte reisiagentuuri, et uurida, kus meie otsitud koht asub. Seal aga ei teatud midagi, kuid abivalmilt helistati ning uuriti järgi ja kutsuti ka DallaDalla, mis meid sinna kohale viis. Kohale jõudes tõdesime Maritiga mõlemad, et seda kohta omal käel küll poleks üles leidnud. Saime oma asjad aetud ning nüüd oli aeg randa suunduda. DallaDalla ootas meid väravas ning võtsime suuna randa. Esimene koht mis ta meile pakkus aga küll sellisena ei tundunud kus oleks tahtnud rätiku maha laotada või varba vette pista, seega läksime edasi ja jõudsime juba märksa paremasse kohta.
Rannas polnud ühtki hinge, ning meil on üsna kindel veendumus, et siin vist ei käidagi ujumas, kuid otsustasime, et vähemalt varbad kastame vette - india oomeani :) Oii, see vesi oli soe nagu vannivesi..mingist jahutamisest ei olnud juttugi, aga siiski oli see mõnus. Seda enam tekkis tahtmine korra pikali visata ja lasta päikesel ennast paitada. Mõeldud-tehtud (loodetavasti ei solvanud me oma käitumisega seal kedagi). Peab aga tõdema, et päikese paitus oli pigem suhteliselt väljakannatamatu praadimine, mistõttu peale 20min olime mõlemad juba taas riides ja suundusime vett otsima.
Kuna kuumus oli oma töö teinud ning ütlasi oli kell ka juba pärastlõunas, siis otsustasime jalga puhata ja keha kinnitada seal samas rannas asuvas söögikohas. Alustuseks väikesed mojitod, mis maitsesid ülimalt hästi! Pearoad (minul pasta ja Maritil salat) olid täpselt nii suured, et neist oleks vast söönud saanud rohkem kui 4 inimest, ehk siis nägime korralikult vaeva nende lõpetamisega. Otse loomulikult olime tellinud kohe alguses ka magustoidud ja mõtlesime, et kuhu need veel mahutame. Aga õnneks olid puuviljad nii maitsvad, et ei olnud probleemi neile kõhus ruumi leidmisega.
Päeva lõpetuseks veel üks korralik kihutamine DallaDallaga kohalikus hullus liikluses ning võibiki esimese päeva aafrikas korda läinuks lugeda :)
- Posted using BlogPress from my iPad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar