Täna hommikul oli meie kokk (Yahaya) lõpuks meid kuulda võtnud, ning hiiglaslike inglise hommikusöögi portsjonite asemel oli ta meile valmis pannud puuviljataldrikud ning kohvi ja tee. Nagu juba kombeks saanud, siis sel ajal kui meie oma hommikusööki nautisime pakkis meie saatjaskond asjad autosse ning kui me lõpetanud olime, võis sõit alata.
Ees ootas pikk tee mägedesse. Tee viis läbi mitmete külade ning kuna nad oma hütid on rajanud just suure tee äärde, siis oli kogu tegevus hästi jälgitav. Hütte ehitatakse sellest materjalist mis vastavas regioonis leidub. Seega paljud külad koosnesid palmi lehtedest katustega mudaonnidest, kuid savisema pinnasega aladel võis juba kohata tellistest ehitatud rookatustega hütte.
Külades oli alati palju inimesi. Kes vedeles niisama palavuse eest puu all, kes pesi pesu või tegi muid kodutöid. Lapsed hullasid niisama omapead ringi ning kui lähenevat autot nägid, siis jooksid rõõmsalt tee äärde meile lehvitama. Lisaks nägi paljusid lapsi ka veel värskeid puuvilju müümas, ning ühtede käest ostis meie kokk meile lõunaks ka paar mangot, mis olid üle mõistuse head. Laupäeviti on külades ka suumat sorti turg, kus on saadaval igasugust kraami - mööbel, riided, toit ja palju erinevaid arusaamatuid asju.
Tihe liiklus on ka külade vahelisel alal, kusjuures liiklusvahendiks on kas jalgratas või oma kaks jalga. Asju ei kanta siin aga mitte süles vaid pea peal. Ma ei kujuta ette kui tugevad nende kaelad on, sest need koormad mis nad pea peal kannavad on lihtsalt uskumatud. Kusjuures enamus "kandeneegreid" on kas naised või lapsed, ning ei ole just haruldane nähtus, et lisaks koormale pealael on naistel kanderätikuga seljas veel pisike murjam. Külade vahelisel teel on ka palju koolilapsi, sest erinevalt algkoolidest ei ola põhikoole igas külas ning seetõttu peavad lapsed kooli minekuks ette võtma ca 30min jalutuskäigu.
Siin maal kannavad koolilapsed koolivormi, mis üldjuhul koosneb valgest pluusist ning ühevärvilisest seelikust või pükstest, mis igal koolil on oma värvi. Näinud oleme neid ikka igasugu toonides - kollased, sinised, rohelised, lillad ... Igastahes näevad need pisikesed murjamid oma koolivormides ülilahedad välja :)
Külade vahelisel alal on ka palju põlde, kus siis kasvatatakse erinevaid saadusi, mida antud pinnasel kasvatada saab. Omapärane on siin aga see, et põldu haritakse hulgaliste termiidipesade vahel, mida siin osades regioonides on ikka väga väga palju. Termiiidipesad näevad eemalt välja nagu hiiglaslikud võlur Oz-i kübarad keset põldu. Metsas leiduvad pesad on aga teistsuguse kujuga, sest siis saadakse tuge puutüvedest.
Lisaks paljudele küladele viis meie teekond läbi ka Mikumi pargist, kus nägime taaskord peaaegu täis komplekti loomadest - elevandid, sebrad, piisonid, impalad, kaelkirjakud, paavianid. Nägemata jäid vaid lõvid, aga loodetavasti näeme neid varsti :)
Pärastlõunaks jõudsime oma järgmisesse ööbimispaika, milleks on Udzungwa mägede jalamil asuv Hondo Hondo laager. Sel korral ei ööbi me enam telgis vaid väikeses rookatusega mudaonnis, kus on isegi elekter sees. Siinne laager on teistest märksa suurem ning kuna ööbime hütis mitte telgis, siis toitlustamine toimub kohalikus restoranis ehk meie oma kokk saab natuke puhata :)
Homme ootab ees juba mägede avastamine. Praegu aga lala salama ehk head ööd suahiili keeles.
- Posted using BlogPress from my iPad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar