Safari päev 4 ehk füüsise kontroll

Täna lasti jälle kaua magada. Kuna ööbime veel ka teise öö Hondo Hondo-s, siis asju pakkida polnud vaja ning hommikusöögile tuli ilmuda alles kell 7:30. Taaskord ootamas taldrikutäis puuvilju ning värske arbuusimahl. Kui eile õhtul hommikusöögi tellimuse sisse andsime, siis pööritas kelner silmi ja küsis mitu korda ülde, et kas me oleme ikka kindlad, et me midagi veel lisaks ei taha, sest see on ju sooooo tiny.

Kui me hommikusöögi lõpetasime, siis Salim juba ootas meid, et transportida meid Udzungwa pargi väravasse, et peale võtta giid ning alustada matkaga Sanje koskede juurde.

Raja pikkus oli ca 7-8km ning kõrguste vahe 435m. Rada ise oli suhteliselt heas korras, kuigi mõnes kohas oli vesi paar astet ära viinud ning leidus ka selliseid märjemaid saviseid libedaid lõike. Sanje kosk on 3 tasandiline, millest teine on kõige kõrgem olles 170m pikk. Kose kogukõrgus on vist vaid natuke alla 500m... Ehk siis ronimine sinna oli korralik füüsise test. Test näitas, et Maritil arenguruumi on veel piisavalt, kuid tippu siiski jõudis. Tema enda kommentaar oli, et ta teadis, et vorm pole just kõige parem, aga et olukord nii s*** on, seda ei osanud ta uneski näha. Minu vorm oli arvatavast isegi parem... Giidi kommentaar oli, et ma olen strong girl :)

Kuigi mägedes oli pilvine, oli tippu jõudes särk ikkagi märg ning seda suurema preemiana näis kose all olevasse looduslikku basseini ujuma minemine. Vesi oli mõnusalt jahe ning lõpuks tuli isegi tibutagi selga (samasugust suplust oleks hea meelega ka matka lõpus nautinud), kuid kose all langeva vee poolt pakutud massaaz oli see eest kirss tordi peal.

Kui te nüüd arvate, et alla tulemine oli mõnus ja kerge, siis siin te küll eksite. Raja kaldenurk oli piisavalt suur, et jalgadele korralik koormus anda. Samuti olid trepid mõnusalt kõrgete astmetega, et neist andis ikka üles ja alla turnida. Aga otse loomulikult saime me kõigega ilusti hakkama. Tagasiteel tegime ka teisel tasandil lõunapausi ning väikese kõrvalekalde põhirajalt, et minna vaatama koske täies hiilguses alt üles (siinkohal võib märkida, et see oli seda väärt!).

Peale matka olime ära teeninud puhkuse, ehk tänaseks midagi rohkemat plaaninud ei olnud. Lebotasime oma Hondo Hondo-s ning tõstsime pokaalid Eesti Vabariigi terviseks tema 95nda sünnipäeva puhul.

Õhtusöögi lõppedes tuldi veel köögist uurima, et mis kell me hommikust süüa soovime, mille peale saime vastata, et me ei tea, aga Salim teab. Ja kui küsiti, et kas soovime et lõuna meile kaasa pakitaks, siis oli vastuseks jälle, et me ei tea, aga seda teab Yahaja. Ühesõnaga on meil siin džunglis elu nagu kuninga kassil ning Salim ja Yahaja kannavad meie eest ikka väga väga hästi hoolt.















- Posted using BlogPress from my iPad