Farewell..

Ega puhkus pole ju magamiseks, seega jälle tuli ennast hommikul vara voodist välja ajada ja sel korral selleks, et minna varahommikusele bush walkile. Bush walki eesmärk on pöörata tähelepanu väiksematele asjadele, mida game drive'i ajal tähele ei pane.

Sättisime ennast taaskord Mariska gruppi - ta on kuidagi kujunenud nö meie rangeriks. Ja minek - ilusti hanerivis :) Loomi me ei näinud, aga see-eest õppisime tundma käpajälgi, eristama pabulaid ning tuvusime taimedega, mida saab kasutada kas ravimiseks või mürgitamiseks. Lisaks kuulsime palju ägedaid lugusid, seega oli fun, fun ja veelkord fun. Ainuke jama oli see, et mind valdas totaalne nälg.. Unistasin juba oma hommikukohvist ja omletist... Polnud hullu, sest varsti olid need mõlemad mul olemas :)

Peale hommikusööki ootas meid ees spa - aeg massaaziks. Ooooo mõnu, seda olin ma oodanud, sest täna hommikul olid koivad ikka päris kanged. Valus valus valus, aga tee veel, nii hea on. Ma olen vist totaalne masohhist. Aga sellisel juhul on kõik teised jooksjad ka, sest nende emotsioon oli täpselt sama olnud :D Peale massaazi oli taas lebo aeg. Seekord siis Lakeside campis, sest spa asus seal ja pidime ootama, et meile sinna järgi tuldaks ja lõuna ajaks tagasi oma campi transporditaks.

Lõuna oli kaetud taaskord õue... Praktiliselt keset põldu. Toit nagu alati imemaitsev. Mulle tundub, et ma siin muud ei teegi kui ainult söön, aga ikka olen koguaeg näljane - söödik :D Peale lõunat oli aeg kiireks siestaks, siis kell 15:00 high tea ja 15:30 meie viimane game drive selles pargis.

Taaskord pakkisime ennast Mariska autosse. Meil oli juba oma väike seltskond tekkinud, kes alati Mariska gruppi ennast sättisid ning tänu sellele julgeti juba korralikult üksteise üle nalja teha. Kõhud kõveras ja suud kõrvuni peas, nii me suuri kasse otsima suundusime. Kuna meie grupp ei olnud veel suuri kasse näinud, siis oli lootus, et ehk täna õnnestub. Õnnestus! :) 3 emalõvi olid maha murdnud ühe sebra ning kui me sinna jõudsime, siis tulid nad parajasti puude vahelt välja, et oma õhtusööki nautida. Üks neist otsustas ennast täpselt meie auto kõrvale külili visata. Päris kõhe tunne, sest meie auto oli lahtine :D On alles imelised loomad, neid võikski imetlema jääda. Aga kuna neil on pargis reegel, et üle 2 auto ei tohi korraga loomade juures olla (et neid võimalikult vähe häirida), siis sõitsime eemale ja lasime teistel gruppidel ka sellest ägedast elamusest osa saada.

Seiklused ja elamused sellega veel ei lõppenud. Sest 4 ninasarvikut olid otsustanud, et nad blokeerivad meie tee ära ja nad ei mõelnudki ennast liigutada. Kutsusime teise auto ka sinna endale julgestuseks ja otsustasime sarvikutest ümbert sõita, sest kes teab kui mitu tundi me oleks pidanud ootama, enne kui härrad-prouad ninasarvikud oleks otsustanud tee pealt eest liikuda. Väike närvikõdi, sest nad andsid ikka märku, et nad on aru saanud, et me seal oleme ja kolm tonni kaaluv isane sarvik tõusis püsti ning pööras ennast ümber ning noorem isane läks auto taha uudistama, mida me seal passime. Pääsesime sealt eluga - sarvikud polnud meist huvitatud.

Mõnisada meetrit edasi oli teel uus blokeering, sel korral sebradest. Nemad aga kartsid meid ning auto lähenedes kepsutasid teelt minema. Peale seda jällegi peatus, et nautida päikeseloojangut. Taaskord ilmus välja baar, kuid täna oli kuidagi külm, seega külm vein ei tundunud väga ahvatlevana. Nautisime niisama olustikku ja ajasime juttu ja juba pakitigi meid tagasi autodesse, et minna ja nautida meie viimast ühist õhtusööki.

Täna oli õhtusöök kaetud õue, lõkke äärde. Meie väike jaanituli, aga seda Lõuna-Aafrikas. Kohalik personal tegi meile väikese üllatuse ning laulsid üheskoos meile erinevaid aafrikapäraseid laule. Paari laulu möödudes tuldi ja aeti meid ka laua äärest püsti ja tuli lavale minna, et üheskoos kohalikega laulda ja tantsida ... See õhkkond oli nii mõnus ja soe. Suu oli kõrvuni peas ja jalg muudkui tatsus kaasa.

Oligi aeg tänukõnedeks ning ametlikuks hüvastijätuks. Veidike nukker, sest kes teab kas veel millalgi kohtub. Marit kogus kokku ka kontaktid, et siis omavahel pilte vahetada. Ja kes teab, võib-olla kohtume veel mõnel seiklusmaratonil :) Väga vahva seltskond oli!