Kui departure alasse sisendese kontrolliti ainult passi ning pileti olemasolu, st turvakontrolli saadeti ainult kahtlased isikud (loe: Gerli), siis tekkis juba kahtlus, et siin peab mingi trikk olema. Otsisime üles oma värava ning suundusime seejärel kohvi jahile. Väravasse suundudes ootas meid ees aga pikk järjekord, nimelt toimus turvakontroll väravas, kus siis visati ära minu just hingehinna eest soetatud avamata veepudel ning suunati ootesaali. Tundsin kuidas mu inimõigusi piiirati, sest pidin istuma klaasboxis, kus puudus nii WC kui ka WIFI.
Lõpuks õnnestus lennukile pääseda. Kui avastaime et meile ettenähtud pagasi kohal asetsevad tekid, siis tekkis kahtlus, et tekke meile siin niisama ei anta ning meie kahtlused osutusid tõeks. Lisaks sellele puuduvad siin ka ekraanid, kust oleks võimalik filme või muid tegevusi valida, et oma pikka reisi üle ookeani sisutada ning iseenesest mõistetavalt ei pakuta sulle ka süüa. Seega, et ennast natukenegi inimese moodi tunda ja ees ootavad 10h üle elada soetasime me endale „sleeping package-i“ ning selle lisa (loe: igaüks 2 pudelit veini), makste selle eest päris arvestatava summa... Ehk siis tegelikult ei ole vahet, kas lennata odavlennufirmaga või normaalse lennufirmaga, sest lõppkokkuvõttes käid välja sama summa - ühel juhul maksad kogu summa pileti eest ja tunned lennukis ennast kui kunn, teisel juhul käid pileti eest välja vähem ning maksad lennukis iga asja pisiasja eest.
Seega, kallid sõbrad, kingitusi sel korral ei saa, sest kogu eelarve kulus lennukis „survival package-le“ , kuid hoolimata selle olemasolust ei õnnestunud mitte minutitki magada. Samas möödusid need 10h isegi uskumatult kiiresti, sest meid lõbustas sabateur, kummikaruporno ning kaaardid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar