Coromandeli poolsaarele sai tiir peale tehtud ning täna suundusime Rotoruasse. Rotorua on tuntud oma geotermide ning geisrite poolest. Seda, et tegu on geotermilise alaga oli tunda juba ninna jõudvast väävli haisust ning maapinnast tõusvast aurust.
Peale hostelli jõudmist läksime otsisime üles ühe geotermilistest poolidest - Waikite Valley Thermal Pools - kuid sisse me sinna ei läinud, sest homme on plaan minna veidi suuremasse ning põnevamasse kohta - Wai-O-Tapu Geothermal Wonderland - kus on võimalik näha ka purskavat geisrit.
Seejärel otsustasime üles otsida sinise järve (Tikitapu) ning rohelise järve (Rotokakahi). Vaated olid taaskord ilusad. Kuna seal olid ka matkarajad, siis otsustasime veidi matkata. Riietus oli ju matkamiseks sobilik - plätud ning miniseelik. Kuna algus tundus liiga igav ja lihtne, siis otsustasime suunduda kitsamale rajale ja noh, seal sai juba turnida korralikult ja normlaalsele teele tagasi jõudes olime õnnelikud, et kuskilt alla ei kukkunud. Tundub, et tuleb ikka oma soovidega ettevaatlikum olla.
Teel järvede juurde avastasime enda jaoks uue tegevuse - teel olevate märkide pildistamise. No need olid lihtsalt nii armsad. Autojuht ei tahtnud meiega siiski kopereeruda ja iga sildi juures peatuda, mistõttu me ähvardasime teda õhtusöögist ilma jätta, mille peale mõningad peatused siiski saime.
Õhtustasime Tarawera järve kaldal asuvas restoranis, mille töötajad olid väga emotsioonikad - heas mõttes. Nt, saades meie tellimuse kostis köögist raske ohe, mille peale peaegi kokk meie juurde ilmus ning teatas, et neil ei ole võimalik tellimust täita ning pakkus alternatiivi, milleks oli veidi kallim roog, kuid pakuti seda meie algselt tellitud toidu hinnaga. Maitses hästi ning kõik olid õnnelikud. Peale õhtusööki oli meie autojuht isegi nõus peatuma igalpool kus soovisime :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar