Wai-O-Tapu ning Tongariro Nationl Park

Tänane päevaplaan nägi ette, et hommikul vaadata kuidas Lady Knox geiser purskab ning seejärel mõnuleda shampuse ning muda geotermilistes basseinides ning päeva teises pooles liikuda Tongariro National Park'i ja vaadata üle teepeale jäävad huviobjektid.

Hommikul paistis meie rõõmuks päike. Lady Knox pidi purskama täpselt kell 10:15, kuid plaanisime minna kohale varem, et vältida parkimisprobleeme ning piletijärjekordi, sest võime ju aega shampuse või mudabasseinis parajaks teha. Panimegi ujumisriided selga, pakkisime vajalikud asjad seljakotti ning asusime Wai-O-Tapu poole teele. Kohalejõudes ootas meid aga üllatus, Lady Knox asus veidi eemal ning peale pileti ostmist tuli taas autosse istuda ja sinna sõita. No mis siis ikka. Kell sai 10:15 kuid ei mingit purset.. 10:20 saabub kollases vestis mikriga mehike ning räägib veidi antud geisri ajaloost ning selgub, et purse kutsutake välja väikese abiga... nimelt visati 300g seepi geisrisse ning mõne minuti möödudes tõusiski veesammas. Lady Knox purskab ka looduslikult, kuid neid aegu on võimatu ette ennustada.

Suundusime tagasi Geothermal parki, et nautida sealseid veemõnusid ning matkata sealsetel matkaradadel. Aga oh üllatust, Champagne Pool ning Mud Pool ei olnud mitte mõeldud ujumiseks ega mõnulemiseks, kui just ei olnud soovi enda elusaks keetmiseks mudas. Tegemist oli lihtsalt geotermilise alaga, kus tänu erinevatele mineraalidele olid tekkinud värvilised basseinid ning mudaaugud, mis 100 kraadi juures pulbitsesid.

Peale Wai-O-Tapu't asusime teele Tongariro National Park'i poole, kuid seda mitte otse vaid põigetega meile olulistesse kohtadesse. Esimesena viis meid tee teise geotermal alale - Orakei Korako. Kuna pilet sellele alale sisenemiseks oli järjekordsed 36$ ning midagi uut sel kohal meile pakkuda väga polnud, siis otsustasime, et parki sisse ei lähe. Järgmisena jäi meile teepeale ette Huka fall, pildistasime lambaid ning siis juba jõudsimegi oma sihtkohta - Tongariro National Park'i.

Hotellis võttis hotelli perenaine meid väga sõbralikult vastu ning uuris ka kohe, kas meil Alpine Crossing on plaanis. Alpine crossing on väidetavasti Uus-Meremaa parim ühepäevane matk ning just selle matka pärast me antud paika üldse läksimegi. Hotelli perenaine vaatas ka kohe ilmateadet ning teatas, et ei oleks pidand seda üldse vaatama, sest lubatakse vihma ning äikest. Kui korra oli juba kahtlus, et äkki üldse ei saagi homme sinna rajale, siis see lükati siiski ümber ning öeldi, et rajale saab, aga selleks on õiget varustust vaja. Küsis meilt üle, et kas me ikka oleme kindlad, et me tahame sinna minna ja kui me kõik korraga jaatavalt vastasime, teatas ta, et me oleme kas hullud või väga kindlameelsed oma plaanides ning saatis meid korrektset varustust rentima, mida me ka tegime. Nüüd on meil kõigil olemas vihmakindlad joped, püksid ning matkasaapad. Homme ootab meid ees 10 tundi kestev mägimatk lausvihmas ning äikesetormis.. ÄGE!