Äratus 5:00. Õues on pime ja jube tuul. No kohe üldse ei taha teki alt välja tulla, aga on vaja. Me läheme jahile! Ajasin ennast püsti, otsisin soojad riided välja, rüüpasin paar sõõmu kohvi ja valmis ma olingi.
Istusime autosse, et korjata peale giid ning seejärel suunduda Bushman'de "külla" ning nendga koos jahile minna. Ca 1h sõitu mööda ulmelisi, peaaegu olematuid teid ning kohal me olimegi. Õnneks hakkas nüüd juba ka vaikselt valgeks minema, seega ei pidanud kott-pimedas metsa minema.
Need Bushman'd kuuluvad Hadzabe hõimu. Kui me saabusime, istusid mehed omaette lõkke ääres ning naised olid eraldi. Saime teada, et päevase aja veedavadki naised meestest eraldi. Vaatasime nende "kodusid", mis põhimõtteliselt oli lihtsalt üks loomanahk puu all. Vihmaperioodil pidid nad endale ka väikesed hütid ehitama, aga meie neid ei näinud, sest nad rändavad pidevalt edasi.
Peale väikest ringkäiku oligi aeg jahile minna. St et bushman'd läksid jahile ja meie pidime neil kannul püsima. Relvadeks oli neil loomulikult vaid vibu ja 3 sorti nooled: 1) lindude jaoks; 2) väikeste loomade jaoks; ja 3) mürginooled suurte loomade küttimiseks. Ei läinud palju aeg kui esimene linnuke oligi noole otsas ja see toodi meile võidukalt näha. Linnuke noole otsas elas veel ja kui me olime noogutavalt oma heakskiidu andnud, siis võeti linnuke noole otsast ära ning keerati tal kael teistpidi. Päris võigas!
Müttasime veel mööda põõsaid ringi ja varsti olid järgmised linnud noolte otsas, sel korral juba suuremad. Taaskord näidati need meile ette. Seejärel võeti noolte otsast ara ja sel korral mitte ei keeratud kaela kahekorra vaid hammustati läbi. Selle tegevuse peale teatas Marit, et tema hakkab nüüd taimetoitlaseks. Tundus, et kütid olid oma saagiga rahul, seega otustati ühe puu alla maha istuda ja üks suits teha ning paar pisemat linnukest koheselt ära küpsetada ja ära süüa. Tuli süüdati kahe puutoika ning noa abil - ei mingeid tikke! Meie giid ja kokk üritasid sama teha, aga neil see ei õnnestunud ehk siis tegevus paistis lihtsam kui tegelikult on. Kaks linnukest katkuti sulgedest puhtaks ning visati lõkkesse ja varsti saigi süüa. Meile anti ka maitsta ning tegelikult oli päris hea! Ja Maritist ka ikkagi taimetoitlast ei saanud.
Kui jaht oli peetud, siis läksime ja külastasime veel ka teist hõimu - Tatoga. Nad on oma olemuselt ja käitumiselt sarnased masaidega, kuid elavad masaidest eraldi. Masaid usuvad, et jumal andis lehmad neile kingituseks ja seega on arvamusel, et kõik lehmad kuuluvad neile ja tahtsid lehmad tatogadelt ära võtta. See põhjustas omavahelisi kokkupõrkeid ja isegi tapmisi, mistõttu Tatoga hõim otsustas masaidest eemale kolida. Kui ka nende kodud ja tegemised olid üle vaadata, siis läksime tagasi oma camp-i, et hommikust süüa ning asjad kokku pakkida ja edasi liikuda.
Meie tänane sihtkoht on Lake Manyara. Sealsesse rahvusparki me tän veel ei lähe, kuid sõidame juba kohale ära, et homme varahommikul seal game drive'ga alustada. Ööbime sel korral camp's nimega Twiga Camp. Meie oleme endiselt veel telkimas, aga siin on võimalus ka lodge'des ööbida. See on hea uudis meile, sest taaskord on meil olemas elekter, wifi ja muud hüved. Kuna päev algas täna väga vara, siis pärastlõuna ja õhtu oligi ette nähtud vaid puhkamiseks ja see sobis meile hästi. PUHKUS! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar