laupäev, 19. juuli 2014

Kolmas päev mäel - kõrgus annab tunda (P30)

Äratus 6:00. Tegelikult oleme jällegi üleval juba mõned minutid varem, kuid magamiskotist pole mingit soovi välja ronida. Nii kuradi külm on. Lõpuks telgist välja ronides saame aru ka miks - telk on väljast jääs. Seega hüppan kibekiirelt telki tagasi ning panen endale veel ühe kihi riideid juurde.

Hommikusöögilauas üritan nii palju süüa kui vähegi sisse mahub, sest täna saab olema väga raske päev. Ees ootab 6-8h matka ning tõuseme 4600m kõrgusele. Enne veel kui minema saame hakata tuleb Caspar meile taas tervisekontrolli tegema. Oleme ööga ilusti taastunud ehk siis näitajad on veelgi paranenud ja saame loa teele asuda.

Tänane teekond on eilsest märksa laugem. Kui päike ka lõpuks välja tuli, muutus olemine päris soojaks, seega tuli taas riietuma hakata - üks kiht vähemaks. Natukese aja pärast võib isegi pealmiss kihi pükse kotti pakkida. Päris torebon taas rahulikult kulgeda. Möödub tund ja teinegi. Päike küll paistab, aga pole enam pooltki nii soe. Lisaks on tekkinud arvestatav tuul. Teeme peatuse ning paneme enne maha võetud kihi tagasi. Mõne aja pärast tuleb ka pealmised püksid tagasi panna. Ühesõnaga riietuda saab siin päeva jooksul palju.

Peale 4h oleme jõudnud tänase päeva kõrgemaisse tippu 4600m kõrgusele Lava Tower'le. Seal on aeg lõunat süüa ja veidi puhata ja siis hakkame laskuma. Muideks, see laskumine on palju keerulisem ja raskem kui vaikselt üles mäge rühkida. Kiviklibu ning liiv/tolm teevad olemise suhteliselt libisemisohtlikuks, seega peab koguaeg ettevaatlik olema. Laskuda tuli meil 630m, sest meie järgmine laager Barranco Camp asub 3970m kõrgusel merepinnast.

Tänu kiirele laskumisele sain ma endale korraliku peavalu, mis giidi sõnul kestab järgmised 2 päeva. Ei no aitäh! Õnneks on valuvaigistid olemas, seega mingi peavalu pärast ei kavatse ma alla anda. Täna läbisime siis kokku ca 10km, mille sees tõusime 3840m --> 4600m-le ja siis laskusime uuesti alla 3970m-ni. Aega võttis see teekond koos lõunapausiga 5h 49min ja olime ühed esimestest, kes laagrisse jõudsid.

Kuni õhtusöögini põhimõtteliselt puhkasime ja magasime telgis. Ega õhtust poleks ka viitsind sööma minna, aga sööma peab. Ja kuigi me omast arust sööme hiiglaslikke koguseid, siis meie tiim vangutab ikka pead ja on mures, et me midagi ei söö. Peale õhtusööki tavapärane tervisekontroll. Tulemused on üllatavalt head, seega võime endaga rahul olla. Simba team on endiselt tugev!

Kommentaare ei ole: